reede, 17. november 2006

ehitus

Meil on  talumaja ja kindlasti oleks vaja veel ühte kuuri, lauta, aita, keldrit, matkamaja, püstkoda ka. Lauta, eriti selle tulevastesse elanikkesse suhtub Naarathus skeptiliselt, aga kui soe piim voolama hakkab, ehk muudab ta siis oma arvamust soodsamas suunas. Ehitamist kui palju. Järgnevalt siis mõned mõtted.
Hooned on nagu väikesed ökosüsteemid, mis elavad ja hingavad. Et nad ennast hästi tunneksid ja kaua elaksid, peaksid nad ehitatud olema naturaalselt.
Ehitamisel kasutatavate materjalide omadused:
  • naturaalsus
  • loomulik lagunemine looduses
  • kohalik
  • looduse poolt valmistatu (liiv, kruus, maakivid, savi, õled, puit, sammal)
  • madal töötlusaste (tootmises kasutatud vähe energiat)
  • kasutatud materjalid

Rakendan lahendusi, millega tulen ise toime, et ei peaks kasutama välist tööjõudu. On muidugi mitmeid vajalikke töid, millega ise toime ei tule ja kui mingil hetkel on tehtavate tööde hulk suur, siis päris ilma välise tööjõuta hakkama ka ei saa. Ajendatuna mitte midagi tegemisest, kasutan võimalikult palju looduse poolt loodud ehitusmaterjali. See hoiab kokku aega, energiat ja raha ning nii jääb rohkem aega molutamiseks. Sama kehtib ka kasutatud ehitusmaterjalide kohta, keegi on juba nende kallal higistanud, mõni aeg kasutanud ja siis uue vastu vahetanud. Mina korjan need üles, taaskasutan ja tunnen rõõmu, et ei pea ise nii palju higistama. Kuna hinges loodus, kehas laiskus ja pappi vähe, siis tunduvad need lahendused väga sobivad.

 

neljapäev, 16. november 2006

maaviljelus

Maaviljelus

Oleme algajad maaviljelejad, ehk nigu puhtad lehed. Naarathus (minu eluseltsiline) on kasvanud maal ja mina linnas. Mõlemad oleme küll osa võtnud külvamistest ja lõikamistest, kuid asjasse süvenenud ei olnud. Tema elades maal nägi ja koges muidugi enam. Kuna teadmiste pagas oli ja on väike ning peades selle kohapeal tühjus, siis hakkasime neid täitma kaasaegsete ja muistsete teadmistega maaviljelusest. Talu loomist alustades oli selge, et ainuvõimalik on mahe, öko, orgaaniline, naturaalne jne põllundus. Välistatud on tava ehk vägisi põllundus. Aga kuidas seda teha? Tutvudes erinevate võimaluste ning õpetustega ja arvestades järjest suurenevat kogemuste pagasit, jõudsime kahe erineva õpetuse sünteesini. Kas see toimib, ei tea, aeg näitab, katsetamislust on suur. Need on jaapanlase Masanobu Fukuoka ja saksalase Wolfgang Joerges õpetused.
Masanobu Fukuoka-looduslik maaviljelus:
“Maaviljeluse peamiseks eesmärgiks ei ole taimede kasvatamine, vaid inimeste areng ja täiustumine.”

ei künna, ega kultiveeri maad
ei kasuta komposti
ei kasuta kemikaale
ei lõika viljapuid
ei vaja masinaid ega pestitsiide
ei saasta keskkonda ega vaja kaevandatava kütuse kasutamist
ristiku allakülv
põhuga multšimine
vajadusel umbrohu niitmine, mitte rohimine
nõuab umbrohtude arvukuse kontrollimist
nõuab vähem vaeva kui ükskõik milline teine
kobeda ja huumusrikka mulla tagavad ristik ja põhk.

Wolfgang Joerges - vagude meetod

Ei künta, maad kobestatakse ja haritakse hanijalg-kultivaatoriga ja vaoajajaga. Vajab väiksema võimsusega traktoreid ja kergemaid põllutööriistu.

Meie katsetatav variant on nende kahe süntees - maa kobestamine taimede ja masinate koostöös. Masanobu Fukuoka välistab täielikult masinate kasutamise, aga ma ei näe võimalust, kuidas me nii hakkama saame. Kui, siis ainult puuviljaaias. Tahame masinaid kasutada võimalikult vähe, ainult seal, kus muidu ei saa ja ei oska: umbrohu kontrolli all hoidmiseks kultiveerides, vagusid ajades, vahelt harides ja saaki koristades. Traktor on pisike T16, see ei talla maad ja võtab vähe kütust. Me ei taha saada maksimaalset saaki, järelikult ei pea me kunstlikult stimuleerima taimede kasvu. Kui on hea aasta, saame head saaki ja kui kehvem, eks siis saame hakkama ka väiksema saagiga. Maksimaalse saagi taga ajamine kurnab ja mürgitab maad ja seeläbi ka meid endid. Las maa annab nii palju, kui tal võimalust on, nii võime saada saaki aegade lõpuni. Üldse segaks ennast looduse toimetamisele vahele nii vähe kui võimalik.
Tuleb kuidagi kõrraldada nii, et on aigu - aigu mõtlemiseks ja fantaseerimiseks, siis tulevad ka igasugu huvitavad lahendused.