hakkab pääle

värske haina süümise huuaig. nõges juba kimmäle kasus ning läts õkvalt marapuhma alt pannilõ.

paradiisisöök

uma aiast lehtsalat, lehtpiit, roihlinõsipul, till, kurk, kitsilt juust ja kaugõlt kreegamaalt talo oliivõlli. kõrvale uma veski jahvest küdsätü leib :p


kõks seo sama õnne kitsejuustu asõmõl om lelle puult vabapidämisen kana muna.

ja kõkke seod hääd kraami kas või ega päiv, maal elämise võlu!

peenralt tassi

edimäne taim miä sai pindrelt tassi tõmmisõs oll meliss.

pühade jänesed

jänesse omma tettü mii talo veski peenest täüstera nisujahust.

sünnipäevalaud

vabariigi sünndümisepäiva pidolaud sõs. lavval õks õnne eesti süügi ja juugi, kilu, moe viinavabriku viin, uma leib jne. pido oll esi kah vinge

viinamarjad

 seo aastakka anva viinamara edimäst saaki. mara omma küll õnne suuremba kuremara suuruse, a mekk om õks viinamara uma. pole joht õigele seo suvi päivägi olnu.

ploomišnaps

ütskõrd saie kõrtsin hääd ploomiviina. ole seod ka kaubandusvõrgust taga otsnu, a pole siiani löüdnü. mõtli sõs esi tetä pruuvi. ostse puudist kuivatatu musti ploome, valasi maarahva viina pääle ja panni saisma. põra om sõs seo kuu aigu saisnu, naksi sõs pruuvma, mekk oll küll hää, a joht sääne kui tollel kõrtsi uman. tollel oll hää suitsunõ kõrvalmekk.

ilus supp

ka ruug või illos olla !

chacha

ehk gruusia viinamara puskar. talnan sai paari pääva joosul katte erinevat chatchat, üts, seo miä om ka pildil, vabrikun tettü ja tõist miä oll aetu koskil gruusia talun. vabriku uma mekk oll puhas, a uma koetul oll viinamara maitsõ man. mõlemba olliva väega hää, ma ei mõistagi kõnelda kumb om paremb. egäl juhul juudi kõk är, miä välla panti.

talsisüük

talsi püha om sõs är peetü ja päiv jälki tiile saadetu. nigu ega kõrd om mii talsisüük uma ja kohalik kraam.

kitseliha-uma

kartol ja juurika-uma

muna-uma

mõdu-uma

kuumvein-uma

kürvits uma

leib-uma

kuuk-uma

siine-uma

verivorst-otepää lihatüüstus

hapukapstas-trolla

vällamaalt oll kanaliha(kogemata) ja riis.

nii saa süügi kokko väiku raha ja puhta toidukraamiga. inämbüs süügist oll uma, vai umakandist.

sepik

mii olõmi õks seni sepikut puudist ostnu. a põra om pernaanõ paar kõrda sepikut esi tennü. väega hää tull välla, ei tiiäki mille mii toda hinne puudist otsnu olemi, kuigi leibä tiimi ammu esi. egä seo sepikutego joht rassõmb olõ. ja latsõ süüva kah väega hää isoga. jälki om üts süük man, miä tettü maheviljast ja seo vili om kasunu viil mii külan kah. süügil piät õks teedä kasvataja kah olõma, joht õnne om teedä puudi nimi kost sa süügi kodo tuud.

kirjatükk linnaiandusest

siin om üts kirätükk linnaaiandusõst http://www.luomus.fi/kasvitiede/tutkimus/viherkatot/kattojenhyodyntaminen_minnapiironen.pdf, miä om maailman populaarne ja ka eestin võt huugu ülõs. uma majade man om juba ammu köögiviljaaida peetu, a põra nakkava ka kortermaja elaniku õvvepääl süüki kasvtama.

leedosöök

seo aasta võtsemi leedotulõ kõrraldamise hinda pääle. om vällä kujunenu, et kõk osalise tuuva süüki üten, tavalisõlt uma tettü. otsus tull tetä kitse praati, a mitte nii sama, vaid maa sõsen küdsatü. naabrimehega tapsemi seo jaos üte kitsõ, kaho oll küll, oll tõne aastaga juba umas saanu, a kari vajasi vähendamist.

pernaanõ panni kitsejala üüpääväs ürtega marinaati. järgminõ päiv käänassi kütsetuspapresse ja fooliumi sõsse.

ma puhasti vana tulõ tegemisõ kotusse, vooderdi kivvega

tei lõkke sõsse, võtse pää neli tunni aigu, kui kogu mulk hüdsi täüs sai.

võtse hüdsi välle susassi neli kitsejalga mulku ja vaihele panna kuuma hüdsi, pääle viil kuumi kivvõ ja kõge otsa mulla.

koiva olliva maa sõsen pää neli tunni. sõst võtse ettevaatlikult mulla päält ja hüdsi ümbert, neo olliva viil kuuma.koiva olliva üten tükün. kui foolium ja paer ümbet är sai, sõs tulli välla illosas küdsanü liha. küll oll hää.

umbhain süügilavval

pernaanõ käve mõtsamoori man umbhainuist süügi kuulitusen. põra omma sõs egä päiv mõni umbhain süügilavval, vesihain, malts jne. pildil om ahost õkvalt vällä võetu leib, umbhaina pestoga. nämmmm

kaks esimest kurki

täämbä sai kats edimäst kurki, väiku olliva küll, aga hää. om kolmas leedokuu ja saa juba uma kurki, säänest asja pole hinne juhtunu, iilminõ aata sai edimäse kurgi 18. hainakuu aigu.

kakao-kohupiimakreem

ütspäiv mõtli kuis kitsõkohopiima nuurpernaasõlõ süüdäväs tetä, ta ei taha seod sukuki süvvä. mi ei tii kohopiima hapõnu piimast, vaid laabi abil, ehk sõs kodojuustu, nii ei olõ kimmäst kitsõ maidsõt man. segäsi kohopiima sõsse kakaod ja pruuni tsukurt ning laskse seo saumikserige kreemis. tull nii hää kraam, et lats sai õnne veidü maidsa, sõimi pernaasõga kate pääle kõk är.

redis, salat, sipul, juust ja leib, kõk uma

või pääaigu uma, leevavili om naabrimehe käest.

üleeela sai sõs edimäse redissõ saagi. 17 päiva varemb, kui iilminõ aasta.

uma värk !

sada prossa uma

uma kitsilt piim, piimäst kodojuust, sõsse uma kasvumajast rohelinõ sipul, hernekasvu, uma aknalavvalt redissõkasvu. kokko kistumalda hää uma süük.

puhas kuld

tatrikuvaru olliva juba üle kuu otsan. ütspäiv võtse hinnäst kokko ja lätsi virgo mano vahtsõt otsma.  sai jälki katskümme killu är tuudus, seoga saa hää jupp aigu putru kiitä. võtse ka paar killu tatrajahve, pernaanõ teie õkvalt pankuuke, saiva väega hää.

trolla puut

lugesi täämbä külauudistest uma lehe juttu trolla puudist, et sääl omma kistumalda hää hapukapsta. lätsi sõs noid õkvalt juunelt seod puuti võro liina, mäe tänavale otsama. puut oll väiku ja rahvast hulga. kui puudist vällä saie oll mul lisaks kapstile käe otsan viil kilu verivorsti ja kümme munna. kõk seo hää kraam väiku taluden tettü-kasvatatu. eriti hää miil oll mul verivorste pääle, oll ehe talu kraam, õkvalt tulli miilde vanaima man tsia tapu aigu verivorsti tegeminõ. õdagu lätsiva vorsti ahju ja pääle kärsitut poole tunnist uutmist olliva na valmis. olliva õks hää, täpselt nigu uma koetu, perämine kõrd saie säänest kraami vast uma 15 aastat tagasi vanaima man.