kitsõ ja luminõ hainamaa

lumi tull küll maha, a seo kitsi joht ei sekä. seo aastak om talvehainu veidemb, tule kitsi karamaalõ viia nii kavva kui saa, st kui lumi kitsilõ kõtuni.

vildihooaeg sai läbi, vist

ma kai, et ole kirotanu, et 13.südakuul naksi vildihuuaig, vällän miinus saitse, täämba om vällän pluss üts, sõs om vast seo huuaig läbü saanu, võrun magaziini puudin olliva vildi kah juba alla hinnätü.

vigased pruudid

või õigõlõ vigane peigmiis :), kiä tull paar päivä tagasi kosjo.  om tõne võitlusen tõse sikaga viga saanu,a muidu väega tore ja illos peigmiis, mii kitsõ omma kah väega rahul. vaatamata väikulõ vialõ om uma ülesannõtõ korgusel. luudami, et sõs vasta suvvõ tule kara juurdekasvo, om ju üts aastaka vaihele jäänü.

teo aasta

seo aasta om kimmäs tio aasta. ,miil pole hinne tigosid olnu, mõni ütsik õnne, a põra om sääne uputus, ei tiiä joht kost nad vällä tulliva. naabrite man oll noid viuil inämp. edespiten sõs selgus kas na saava kah probleeemis. muidu kõneldas, et olõ õi joht pallo tigosi, vaid om veidü partse. partse mii ei saa joht pidädä, nii et tio võiva saada probleemis. ma pole viil korgpindreid kaenu, kuis sääl luu omma.

karjalaskepäev

eela sai sõs kitse edimäst kõrda vällä lastus.

sünnipäevalaud

vabariigi sünndümisepäiva pidolaud sõs. lavval õks õnne eesti süügi ja juugi, kilu, moe viinavabriku viin, uma leib jne. pido oll esi kah vinge

kaasaegne hiirelõks

sääne näge sõs välla kaasaigne hiirelõks. vuulujooneline disain ja kerge valmis säädä, sõrme ei jää joht vaihele. valmistatu poolamaal, ameerikamaa patendi perrä ning ostetu kuldri külapuudist. kõneldas, et pidi olema väega hää.

põra paar päivä ildam, või ütelda, et võt kõge väikuma hiire kah rajalt maha.

esimesed

nädali algusen tulli edimäne krõbe külm pää -5 kraati, kasvuhuunõn võtse är kõk tomadi ja muu kraami. eela õdagu naksi sõs sadama edimäst lumme, hummogus oll kõrralik lumõvaip maan, a seo tull vast väega äkki, eski uibu es jõdnu viil ummi lehti valla laska. hummogu lätsiva latse kah õkvalt lummõ sõsse hullama, es tahtnu na hummügusüüki är uuta.

karjakasv

 lätsi üleeela iispäeva kitsi karamaalt kodod tuuma ja oh üllätüst, aino oll poigega st tütärdega maha saanu. olli na illosti kuivas laknu, uma perämise är süünü. peretütär panni nime kah õkvalt är, seo musta-valge kirjaga nigu lehm om roosi ja tõne lilli.

siin om lilli uma edimäst piimätsilka süümän

kitsede erinevad soovid

kui viit kitsõ karamaalõ, sõs om õkvalt näta kui erineva omma neo süügieelistuse. näütüses vanaprovva nakas õkvalt võismalilli süümä. tõse a joht ei putu võismalilli, vaid nakasse muud haina haukama. kui usku teooriat, et isu tulõ seo perrä miä vaja om, ja võismalill om massale hää, sõs siist või vällä lukõ, et vanaprovval omma massaprobleemi, a ma pole teda viil viina juuman nännü, nii et ma juht mõistaki midägi seo pääle arvada.

järelkasv

ma ole õks muren, kas talon õks järelkasvu tulõ. põra või sõs kimmäs olla, et vähembalt roosa om käima pääl. kostma tiiä, ega ma ultrahelü es tii, õks kai kui suur utar om, om juba peris suur. aino kotsile ei mõista ma midägi kõnelda, utar om ja nigu ei ole kah. kui kaia millal kosilane käve, sõs piässiva na lehekuun maha saama.

lumi läheb visalt

pole hulga aigu inämp siia midägi kirotada jõudnu. veskile lät hulga aigu, a seo om häste kulutatu aig. ole siin lõuna eestin tsõõri sõitnu ja kenu, et egäl puul omma nurmõ juba palja, a mii kandin om õks viil hulga lummõ. lumi sulas tassakõiste ja nii omma ka tii tükk aigu juba mudamülka. luuda, et täämbäne vihm uht perämise lumõ är, sõs saa maa nakata kuioma.

karge värk

külm lät järjest krõbedambas, üüsi juba paa -30 ja täämbä pääval ei taha kah joht väega ülõ -20 nõsta. tarõn om elo koondunu ja truuba ümbre ning leso pääle. pliidi all tule tuld hota hummugust lõunani ja kõrraga ka õdagu. ahju tulõ kah kats kõrda kütta.

roosa ja aino kosilane

täämbä tull ainolõ ja roosalõ sikk kosja. kuna tal joht nime es olnu, sõs kutsumi teda jussiks.

nigu kõrralike preilidele kohane, käkseva na hinnäst kosilase iist, ja kaiva iimalt

lõpuks tulliva preili vällä ja naksi ütstõsõ perra kaeminõ

armutrall om tävven huun

teadlikust investeerimisest

kui inemesel jääs raha üle, sõs tek küsümus, kuis seod paigutada. täpsustusõs tulõ ütelda, et mii majapidamisen investeerimisõs ülejääke ei teki, seoga järgnev jutt liigitus vast targutamisõs. a, tulõmi sõs küsümuse mano tagasi, eestin om hulga egasugu investiirmisfonde kohe saa raha kasuma panda, vai panga hoiusele, vai sõs esi aktsiaid osta. perämine om peris keeruline ja vaja hulga aigu. investiirmisefondi tegeva seo tüü su iist är, a võt suurt teenustasu ja fond võiva hoopis miinusõssõ minna ja raha kaotada. päälegi ei ole teeda kohe fond seo raha pane, kas ta õks pane sinna, kos tetäs ausat tüüd, ega lagastata luudust ja vaenata inemeisi. kui, aga tahat uma raha iist saada hääd protsenti, osaleda paigutusen ja investiiri raha eesti uma tootmisettevõtetesse, sõs om hää lahendus hoiu-laenu ühistud. üts sääne om tartu hoiu-laenu ühistu. sääl sa ka muid teenuseid, nigu kindlustamine jne. kodoleht om neil : www.yhistupank.ee . ühistud ei vii kasumit eestis vällä, ega mata seod väärtpaberiturule, vaid raha liigus tagasi realmajandusõlõ, toetamaks väiku ettevõtteid.

ei ACTA-le, e ei internetitsensuurile "demkraatlikut" moodi

pilt:http://www.pp-international.net/node/505

joht õnne valgevene, vinnemaa ja hiina unista interneti kontrollimisõst, vaid ka "demokraatlikud" maad, sääl hulgan ka eesti, kelle valitsus ei näe ACTA dokumendis määnestki ohtu. seo dokumendi om loonu eraettevõtte ja ette süütnu valitsuseile. kõkke seod om aetu tassa ja salajan. ütesanaga, kui kogemata tõmbad, või kaed netist midagi miä om sääl ebasääduslikult, sõs võidas su internetiütistus läbi lõiku ja saad viil kriminaalsüüdistuse kah kaala. uma alkirja saad sa seo jama vasta anda: https://petitsioon.ee/ei-acta-le

esimene talveilm

om lummõ10-15 cm, om külmä 5-6 kraati.

jälle tormab

tuul ei taha sukuki maha rahunõda, muud kui tormas. kui väsüs tõmbas mõne pääva henge ja nakas jälki kõvaste puhkma. põra om jälki huu ülõs võtnu ja kolistas akna takan.

jäätmete iseloom

nigu teedä omma jääke katte muudu, orgaanilisõ ja kunstligu. noide uma vaiheline suhõ sõltus, mis muudu süvvä tetä.

kui tiimi süvva algusüst pääle esi, kuurimi kartuli ja juurika, lõigumi liha, kiidäme, vai küdsame. sõs saami hulga orgaanilisti jäätmit.

kui mi ostami puudist pakendatu ja juba valmistatu süüki, sõs saami sälla tävve plastikut, pappi, vai metalli. orgaanilinõ kuur om asendatu kunstlikuga.

orgaanilisõ jäätme saami tetä kompostis, vai süüta luumilõ, ainõ lät jalki tsõõri käõmä, a plastik lät prügimäele, halevbal juhul mõtsa alla, taaskasutusse lätt õnne veidu ja seogi om jälki seotu hulga energia kuluga. kuigi mi tiimi õks sõõgi esi, tulõ õks ka veidü kilõkottõ, miä omgi mii majapidämise päämine kunstlik jääk.

31. talsikuu

om käen talsikuu perämine päiv. vällän om kats kraati lämmind, maa om haljas, õnne mõni ütsik lumõterakõnõ. kos seod inne nättü, et südäkuu om ussõ iin ja kitsõ süüva vällän karamaal. aasta õks ei olõ joht velle.