kurvad kitsed

ülõeela vei sõs sika naabrimehele tagasi. kitsõ kaiva väega hallõlt perrä ja mökitiva tassa, kui ma ülõ mäe lätsi. armastus tege õks haigõt.

vahekokkuvõte lumemöllust

vahekokkuvõte seo pärast, et tii omma küll valla lükatu ja elektri tagasi tulnu, aga varsti nakas vihma sadama ja sõs läeva tii nii nilbõs, et liikuminõ om jälki rassõ.

elekter oll är 24 tunni

tii olliva läbimatu pää 48 tunni, vahepääl käve sahk, a siis tuisasi tii jälki kipõlt kinni

es olnuki väega hull olukõrd. pikemba vahemaa tulli läbida suuskiga, kuna hange omma munadeni, käve alajaama man luurel, et kas om sääl midagi viga, et elektrit ei olõ, et sõs saa õkvalt energia meestele infi edesi anda. sai sõs novembrin ka suusa är pruuvitus. lumi oll tii pääl kohati nii sükav, et sahk es jõvva lummõ tiini välla lükata ning ma eela jäi mul auto kõtupääle kinni. a kipõlt tull naaperküla talumiis, kiä lükas ka teid valla, minnu välla avitama, egaljuhul aitüma tallõ. 

vana hää lubjavildi

täämpätsõ ilmaga, lumõ ja maruga, omma kõge paremba jalanõu õks vana hää lubjavildi. loomulikult oll hiir mu vilte sõsse pesä tennü, ma egas juhus saputi vilti inne jalga panekut ja ets kae, hiiresitaga ütten linnasi säält vällä ka priske hiir. a viltega oll väälän hää, lumi es tulnu seere vaihelt sõsse ja lämmi oll kah. tuul om marutuna juba ülõ katõtõist tunni ja egalõ puule hangi  aounu. vaibumisõ märke viil joht olõ õi, tundus et järjest kimmämäs läät, egal juhul om akna takan kõva ulgminõ ja vihin.  

pildikesi seenehooajast

minu väike elektri säästu nipp

ma küta pliiti kats kuni kolm kõrda päävan süügi tegemisõs, sõs ma kiida ka tsaivett. a tsai mulle miildüs hirmsale ja seod ma juu õks inämp kui pliiti kütta ja seo päräst tulõ vett el kanniga mano kiitä. a ütspäiv ma tulli mõttele, et võta uma vana termose kasutusõlõ. kiida pliidi pääl inämp vett ja panõ termosõlõ, sõs om kõik aig kuum vesi võtta. el kann omgi juba tükk aigu saisnu kasutult, vahel harva õnne lät vaja. 

mii elektri tuutminõ om väega raiskav ja keskkunna vainulik, seoga om kats varianti kas kasutada mõnda tõist muudust el tegemisõs vai viia uma el tarbiminõ väega väikus, et põlevkivi el ei mõotas nii pallo. ma olõ alustusõs valinu seo perämisõ variandi. päälegi olõ ma laisk ja ei viisi pallo tüüd tetä, et el raha tiini.

lambanahast läpakakott

ostse võru turu päält 50 krooni iist väiku ja peetu lambanaha. ublesi tollest sõs uma üsäkulõ koti. paistus väega hääd kaitsõt pakvat mu arvudile. ega iistlane piät olõma innovatiivnõ, muidu mii ei jõvvagi viie rikkamba riigi sekka joht. 

kitsedel on kosilane

paaris nädalis lainasi naabrimehe käest sikku. kitsõil omma sõs hää pääva, tõne värk õks kui miis majan om. edimäne tund aigu käve sikk kiil suust vällän ja kiimalinõ molo pään kitsi takan ja nuusksõ õnne hanna alusit. a kitsil es olnu voiil õige aig, na es lasknu sikku joht mano. a tunni päräst oll sikk ka maha rahunenu ja õks na aova sõs oma asa är, kui õige aig käen om ja kitsõil halo pääl.

nuurpernaanõ läts parooli alla

nuurpernaanõ pandsõ uma blogi parooli alla, egatsugu perverte om liikvel. kiä tahtva parooli, kirotage loonatalu meilile. 

pasataud

nii, kui suuren liinan käüt, saat säält üten määndsegi tõve. eela pasandasi pernaanõ ja väiku pernaanõ ossendasi mii sängü täüs, täämpä olõ ma kõtust vallalõ ja valutas ka ilgelt. 

võimuvõitlus kitsõkaran

seni om olnu kimmäs hierarhia paigan, must on päälik, kirriv on tõne ja väiku kolmas. na omma sõs ütstõist vastavalt pusklenu. a põra om peraots ümbre käändnü. väiku pusk kirivät, kuna kirivä joht olõ õi sarvi, sõs jääs ta alla. väiku om eriti agressiivnõ, ei anna joht sukuki kirriväle raho, õnne pusk kõtu alla, a seo om ohtlik. põra om sõs väiku kits ketin ja tõne lask vabalt. laudan tulõ ka seo kamp eräldi hoita, sääl muidu must ja väiku nakava viil üten kirivät ahistama ja sõs ei saa tõne inämp koskil aso.

perämitsõ tomati

käen om viinakuu keskkotus, viil om alale mõni suutäüs tomatit. seo aasta saiva tomadi ildamp valmis ja palju taimi läts hukka ka, ehk sõs saak oll ka lahja. a tassakõisi süües, olemi õks põrani vällä vedänü.

kus on lambaliha

ma ei mäleta joht inämp, kas ma ole seol teemal hinne kirotanu. teema om sõs lambaliha, midä pole koskilt saia. võrun ma ei tiiä üttegi puuti, miä seod müü ning turun ka ei olõ. lähimb kotus kus ma lambaliha löüdnü olõ om tartu turg. ummethegi om lambakarju nätä egan puul. lambakasvataja kõnelese, et probleem seo, et ole õi tapamaja, kos lambit tappa. enamusõ kõrraliku lamba läeva saksamaalõ. liha saa osta ka õkvalt lambakavatajatõ käest, a säält ei olõ ka kõik aig saia kui isu pääle tulõ. egä mii pere muud liha pääle lambaliha pallo ei süüki.

pildin om pernaasõ tettü hää lambajala praad.