illos karge hummok

siin uandimaa nukan om täämpä illos kargõ talveilm, vällan om kuus kraati külma, taivas selge ja päiv nõsõs mõtsa takast. üts seksikamaid asju om külmal ja selgel talvõpääval korstnast tulõv toss.

päikese sünnipäeval

käänüpäivast kuni talsiõdaguni om pääval sünnipäiv. pääle seod või sõs lugõda alanus vahtsõ aasta. kävemi mi kah sõs pääva pidol. pääva sünnüpäävaga om hää sea asi, et ei piä minema koheki kavvendalõ, seod saa pitä uma koton. oll süvva ja juua, hulga inemeisi, juttu ja naaru. sannan sai timä aus ka lõõnat visatus.  õnne päiv oll väega häbelik, es tahtnu hinnäst sukuki näüdäta, oll sõs tõne pilve takan. 

pilt om vana, sääl ei ole lummõ, a põra om lumi õks oleman.

seltsingu jõulupidu

riidi pidasime uma seltsinguga väiku jõulupeo, teime ess-suu veeren, mõtsan lõket, jõime tsaid ja kuuma veini. edesi läts pido urvastõ seltsimajan, kos sa kõtt täüs süüdü.  tore om, et mano tulõ inemeisi, kiä hooliva uma kodo ümbrusõ luudusõst.

koduveini pudelilt löödi punn pealt

pernaasõ valmistatu hõraku vein om uma ao är laagerdanu ja sai sõs pudelilt punn päält är lüüdü. vein om hää ja pruukimisõs valmis. pühä tuleva pikä ja külalisi tulõ ka hulge, küll na seo veini är juuva. karskuselt saa ütõ miinuspunkti mano. 

hübriidtransport tallinna

säädsõ riidi uma tsõõri pääliina puulõ. autuga tartole, säält jalgrattaga rongijaama,  edesi rongiga talnale ja säält rattaga imä mano. väega ökonoomne viis talnalõ jõudmisõs, üte inemise kõrral puule odavamb, kui õnne autuga. vällan oll mõnus miinus kraat, vast -5. tartun oll hulga rattaga sõitjit, a talnan es nännü tipptunni aigu üttegi rattaga inemist. talnan sõitva talvõl rattaga ütsigu friigi a tartun om jalgratas tavalinõ liiklusvahend. jalan vatipüksi ja sälan vana lambanahknõ puulkask, es olnu sukuki külm. 

talitsõkuu katsas päiv

hummok om illos, vällän om paar-kolm kraati külma, lumi maan ja päiv paistus. tuju läts õkvalt hääs. pääva edimanõ käik läts kemmergulõ, istungi aigu oll hää ussõst kaia mõtsa takast nõsevat päivä ja uduluuri mattunu maad. sõs pliidi alla tuli, tšaivesi ja pudrupott tulõlõ. seo ao pääle oll ll ka üles tulnu ja tatsasi müüda tarõ tsõõri. kui ma üsäku taade istse, sõs tull ta muu mano ja konkreetne opa, ei sallinu vastavaidlõmist. kül neo latse omm õks targa, lühuke opa tähendas, täiskasvanute keeli: palun võta minnu üskä. ka kui palju lätt sändse pika lause vällä ütlõmisõs energiat ja hengeõhku, a latse opa om konkreetne ja kõk saava arvo mis vaja, mis tarvis sõs nii pallo tühje sõnnu. põra om kõtt mõnusalt täüs, lase vähe leeva luusõ ja sõs pane kitsilõ ka haina ette.

pandsõ pütilavva alla ja lätsi suusatama, üle puule tunni laskse alla ja ronisi ülõs.

jälle lumine

hiirte invasioon jätkub

hullumaja maa olõ tarõst juba nii pallo hiiri kinni püüdnu, et nende nahast sanu hindalõ hiirenahksõ kaska tetä. üleeela topse kinn kats mulku kost nad tarre saiva ja püüdse kinni kats hiirt, kes olliva juba tarrõ sissü säädnü. üüsi ärkasi hirmsa krabina pääle ülõs, üts hiir oll kardina külen, kuna üttegi püüdmise vahendit es olnu kässin, sõs sai seo pakku, veidü ao pärast kuulse jälki krabinat, kai üts hiiremolo kai mullõ akna ja saina vahelisõst praost vasta, olliva tõse tennu linavildi sõsse käigu. topse sõs mulgu kinni, krabistaminõ jätkusi kuni hummukuni.

jalgrattateedest

rohelisõ omma esitanu säädüseeelnõu, et jalgrattaga saas sõita ka kõnnitii pääl. seo om hää mõte, a läbi seo joht ei lähe. ma arva ka, et egal puul kõnnidiide pääl jalgrattaga sõita pole võimalik, mõne tii omma nii ahta, et sääl ei mahu jalakäiagi är. mu arust olõs targemb, tetä sääne säädus, et alaten teatud laiusega kõnnitii tulõ tetä puulõs, üts puul jalakäiailõ, tõne jalgratturitelõ. miil siin maal tulõ nii kui nii sõidutii pääl sõita, a siin om liiklus harv ja autojuhi inämp jalt viisaka, erandid om ka ja kunagi ei tiiä millal või mõni purjun juht sullõ otsa sõita, piät olõma kõik aig valvel. liinan om aga liiklus tihe ja sääl om väega vastik ja ohtlik sõidutii pääl sõita, ma ole pruuvnu väiksite tiidõ pääl om viil võimalik, a suure tii päälõ kül ei taha. 

mina ka ökost

eks seo öko värk om ka moodi asas lännu ja om saanu ideoloogias. nagu egan ideoloogian, liigus ka sääl pallo müüte, sekäst  ja võlss infot. inemene om liiga oll, et mõista luuduse toimimist. a üts asi tundus olõvat oige seo om tarbimisõ vähendaminõ. ja joht moodi pärast veidü, vaid õks uma elustandardi viiminõ alla puulõ. sõs majandus inämp ei kasu ja mis sõs, perse seo majanduskasv. tõne asi om inemeste arvu vähendaminõ ehk sündimisõ järsk piiraminõ, miil eestin om seoga midugi kõk korran, enese regulatsion om liigagi tõhus. a india, islamiriigi ning lõuna-ameerika piässiva midägi ette võtma. öko nimel om tettü palju ullusi, näitusõs biokütus, kui me seod tarbime sama muudu, kui fossilkütust sõs om mii planeet varsti lage ja inimkund ka häonu. tõne asi om prügimajandus, mii õigustame uma uskumatult suurt prügituutmist, a seo ju taaskäideldas jah, suur osa küll, a seo veetas jälki kohegi hiina, kus sõs siis tetäs vahtnõ mõtetu vidin tarbimisõs. ega muidu vana targa mehe nagu budha, lao-ze, jeesus ei kutsunud inemeisi ülõs kasinuselõ.