ilo om hengen. suukure omma tagasi. hummukul kostse ess-suu päält kurõ huikõid. illos, illos om ! a miil läts hallõs, kui tulli miilde, et joba järgmine aasta või olla seo illo är häotatu ahnõ turbakaivandaja puult. ei saa ma joht tävvel rõnnal illo nauti, kui ma tiiä, et vai juhtu, et suu päält keväja inämp suukurõ huikõid ei kostu. a mii kohaliku inemise jätkami võitlust. säädüse omma mii vasta, kohalik võim om mii vasta, riik om mii vasta, rassõs om seo kodukotussõ kaitsõ tettü. a illo , miä tulõ edimeste kurgiga üten and väge seo jura vastu saista.
laupäev, 27. märts 2010
reede, 26. märts 2010
redise idandid
juba mõnda aigu, kasvatas pernaanõ kapin idusid. kõge maitvamba omma redissõ idu, saa juba hinne redissõ maigu suhu, kui na kasvuhuunõn valmis saava. kõge mõnusam om noid süvva leeva ja kitsejuustuga, nämm, nämm... luumulikult kasutame õnne kihvti vaba mahe idusid. a täpsembalt idudõ häädusõst ja kasvatamisõst om kirän: http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-7588/Idanditega-kevadväsimuse-vastu-
reede, 19. märts 2010
köögist
teisipäev, 9. märts 2010
üks kolmest
eela sai vana kirju kits maha komikutõga. a uma luuma pidämise aigu tull sõs edimene rassõ juhtum. tallõ olliva väega nõrga ja es saanu ka õkvalt sünnütüsele jaolõ. nii juhtus, et lats tallõkõist koolsiva är. kolmandal oll elovaim sõsen, veime ta õkvalt tarrõ leso päälõ lämmälõ ja andsimi süstlaga piimä. hirmus pikke koibega sikakõnõ om. oll tõne väega jõuetu, es jõudnu päädki tõsta. paari tunnig kosusi ta nii pallo, et sai mõne mökituse ka vällä pitsitatu. pernaanõ käve teda ka üüsi kõrra süütman. hummukus õll sikakõnõ juba kosunu, nõstse pääd ja tei hellü. jalgu pääle, ei jõvva ta viil hinnäst joht ajada.
tõiste kitsi tallõ omma tragi, juba laskva sulust jalga ja tulõva maailma uudistama.
reede, 5. märts 2010
sünnituslugu




eela, kui kitsi nüsma naksi imesti, et musta ja eriti vana kirriva udara omma väega täüs. mõtli, kas seo om keväja märk, vai nakkava na õkvalt sünnütama. must ollgi kuidagi kahtlamõ, nõstse uma handa ja tei tagaotsaga egatsugu imelikke liigutuisi ja vigurit, sõi veidü ja es tahtnu vällän olla. kui ma pääval kaeman käve sõs jätkusi seo protsess. õdagu lätsi kitsilõ juvva viimä ja sõs oll must poigiga maha saanu, ütte lakse uma nõna iin, tõne oll juba jalga lasknu ja saise keset lauta. veidü ao pärast sündüsi ka platsenta, kuna ma pandse musta kuun poigega sulgu kinni, sõs ma ei tiiä kas ta jõudse paltsenta är kah süvvä. kitse pistva seo õkvalt nahka. ma olõ sõs põra nännü sünnütusprotsessi algust ja lõppu, a sünnütust esi pole viil nännü, pernaasel õnnestusi seo klaara puhul är nätä. kui nii edesi lätt, sõs om kari varsti katekõrdne. seokõrd tulli sõs kats plikat, klaaral poiske ja plika. kui kjäki umale kitsi taht andke teedä.
kuna kitse andseva hummukul pää neli liitrit piimä, sõs teie õdagu ülõ hulga ao jogurtit. põra lähegi õkvalt seod maitsma.
digilevi puudulik info

naksi eela õdagu telekat kaema, a signaali joht olnu sukuki. sõs tulli miilde, et lõuna-eestin muutusi digi tv sageduse, meedian oll sõst egaäl puul juttu. naksis sõs ümbre häälestama, otse vällä juhendi ja lätsi digilevi kodolehele vahtsõid sagedusi otsama. a mida es olnu kõge vajalikumbat infi, eh sõs sagedusi. miil om sääne primitiivbõ digiaparaat, midä tulõ kasitsi säädi, autumaat korjas ülõs ka tasulise programmi, mille jaos om eräldi kaarti vaja. kui tahat käsitsi säädi sõs om vaja teedä sagedusi, et asi tüüle saia. lõpuks pernaanõ saie neo sageduse otsingu kaudu, koskilt kommentaariumist. no kas sõs om rassõ mu kitmisõ mano panda ka sagedusõ ?
neljapäev, 4. märts 2010
kogu tõde actimelist
täämpänõ ekspress ütlõs välla toitumisspetsialistide puult ammu vällä kõneldu tõe actimeli kotsilõ. http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/jultunud-vale-actimel-on-suur-reklaamimull.d?id=29548613
kõge paremb om õks naturaalnõ jogurt uma koratu, vai turult ostetu marjuga. tulõ tervislikum ja kõrdi odavabm, ei pea joht kinni masma kalleid reklaamikampaamiad ja tüüd saava kohaliku põllumehe ja marakasvataja ja -korjaja.
esmaspäev, 1. märts 2010
karja juurdekasv
võeh sina tsika ! maksis sõs pääle, kara mano kasv. edimõsõna sai poigega maha kõge väikum, iilmise keväjänõ kitsõkõ. puulpääva õdagu, kui pernaanõ läts kitsilõ juvva viima, sõs olli sündünü kats karvapallikõist. ma esi luutsi tassa, et vast nakava vähe ildamb pääle, sõs kui ilmä omma juba lämmämä, a vast ei tii väiku külm liiga. tal oll väiku kõtt, ei tiiä kuis neo tallõ sinna är mahtsõva. põra või tulla vahtsõid üllatusi ega päiv, ei mõista joht kõnelda pallo vaiku sikapoiss jõudse kitsi är karda, hinne kui süügilavvale läts.
