roheline pealinn tallinn-hea nali

kunagi tekkis tallinna linnaisadel mõte, et euroopas tuleks hakata välja andma rohelise pealinna auhinda ning tallinn võiks selle auhinna kohe saada. tallinn võiks hoopis saada auhinna autostumise tempo eest. kui vaadata, et teised euroopa pealinnad üritavad autodest lahti saada, siis meil tekitatakse neid juurde. kopenhaagenis sõidab rattaga 36% inimestest, autoga 30% ja ülejäänud jala või ühistranspordiga. huvitav oleks kuidas need % tallinas on ?vot kopenhaagen on oma läbi mõeldud rattaliiklusega roheline pealinn. neil on plaan jõuda ratta kasutamisel 50%. seal sõidavad linnapea ja parlamendi liikmed rattaga, meil aga maasturitega. mis jalgrattakultuurist me siin räägime.lisatud pildid räägivad enda eest. 

pildid:

www.postimees.ee

www.streetsblog.org

vanad tossud

mu adi tossu omma pää kümme aastaka vana ning ei ilmuta joht häomisõ märke. ah, et  olõ õi joht moodsa. persse seo mood, nigu ütel kadund suumanni sass: mood seo om vahtsõ ao praak !

keskkonna säästmine it maailmas

üks hea artikkel, ühes blogis http://mridala.blogspot.com/2008/06/roheline-it-gartner-summit-5.html

ma lisaksin veel, et inimesed jätavad serveritesse üles igasugu rämpsu ja vanu asju, mida nad enam ei kasuta, vanu meilikontosid, blogisid, kodulehti. kõik need vajavad aga serveriruumi ja uute asjade peale tulekul lisa servereid. ma juba olen kustutanud hulga sellist rämpsu. 

hüüdre

hüüdre om järv kärgula küla veeren. ümbre om kats väikut eramaa tükkü ja üts suur pirakas riigimaa. ma olõ kärgulan elanu pea neli aastaka, aga hüüdre viirde pole hinne saanu. ujuman olemi käünu kavvendal koorastõn. a ütspäiv võtse kätte ja läksi rattaga järve otsma. edimäsõ kõrraga lätsi valelt puul ja ega ma joht karti ka inne es kaenu. sõs ma järv üles es lövvaki, om tõne mõtsu vaihel, ega tii päält näta sukuki ei olõ. eela kai sõs kaardi ja lätsi tõselt puult hüüdret otsma, koorastõ tii puult. ja kae imõt, käänassi edimesõlõ mõtsatiile ja veidü ao pärast naksi järv paistma. pääva käen oll tõne kistumalda illos. kai sõs veidi seod illo ja naksi kodo poolõ tulõma. sõs pande tähele ka seod sodi, miä om järvetii viirde pillutu. ma ei sa joht arvo, määndse inemese neo omma, kiä uma räpsu egale puule lakja pildva. määndse mõtte neil pään omma, vai ei olõ joht üldse mõttit.

tao

huvitav, kui luuja om nigu jõgi ja iga luudu om nigu tsilk jõen, kuis sõs luudu saa luujat tunnõtada-kogeda ?

muistsed taoistid

mullõ tundus, et muistsõ taoisti olliva kõge lähembal luuja-jumala tunnetamisõlõ. ma mõtle just muistsõid taoiste. taoism om juba ammu mandunu religioonis ja määnseski nõidumisõs.                                 

innovaatika

majandusõ langusõ faasin kõneldas jälki tiidüse põhisõst majandusõst, majanduse ümbre strukturiirmisõst ja innovaatikast. seo ei olõ edimäne kõrd, aig aolt tulõ asi jälki päävakõrda. a midägi muutunu joht olõ õi. õks olemi tarbija rahvas, tarbime inämpjaolt seod midä tõse omma vällä mõtelnu. ma naksi mõtlema, et mii ettevõtlus, majandus ja valitsus ei saagi joht innovaatilinõ olla, kui seod ei olõ rahvas esi. kõk nakas ju inemese hinda mõttemaailmast pääle. kui kaeda kuidas inemese hindalõ maja ehitava, õks nii kuis tõse tegeva, kasutava samu lahenduisi jne. uma pääga ei taheta mõtelda a seo omgi ju innovaatika vundament, suuv esi otsi vahtsõid lahenduisi, teta tõistmuudu, parembale, odavambalt, tervislikumalt, luudussõbralikumalt jne. a seod vundamenti meil joht pole. viinaklaasi takan kirutas õks naabrit, valitsust, miist, naist, euruupa liitu jne. a kui ollepudeli man, küügilavva takand nakatas kõnelam kuis esi midägi är tetä, pidama plaanõ, kuis teta tõistmuudu, sõs tuleva ka idee mida vällamaale müüa. siiani omma inämpjaolt korgempa idee, kuis inämp mõtsa ragoda ja turvast kaiba. seo om aafrika tase, a joht mii jaos. olõs viil, et mõtsa ja turba raha lätt, millegi vahtsõ vallämõtlemisõs, a tavaliselt seo iist ostetas hindalõ maja, suur ja kallis auto, käiakse vällamaal jne. nii jääski eesti õnne tarbija maas.

kaks brauserit

ma kasuta katte brauserit, põhiline om opera ja tõne tulirepän. seo om nigu kats kiilt, et opera om mu imakiil ja tulirepän edimäne võõrkiil, midä häste mõistat. üts täiendas tõist ja vastupitten. õnne üts olõs nigu monokultuur, miä om nõrk ja ikäv.

jääkenergia

kodus on võimalik ära kasutada hulga jääkenergiat ning see läbi säästa ökosüsteemi ja raha ka. mina olen leidnud järgmised võimalused:

küttes ahju ja kui ahi on küdenud, siis pistan ahju ka savi- või malmpoti, koos toiduga. jääksoojus valmistab minu õhtusöögi ning ma ei pea lisaks pliiti kütma, olen kokku hoidnud hunniku puid. samuti saan ma sama energiaga soojendada omale hommikusöögi, sest ahi on seest veel piisavalt soe. 

vahest, kui teeme elektripliidil süüa, siis peale söögi tegemist ja pliidi lahti ühendamist vooluvõrgust, soojendame lapsetoidu.

pliidi või ahju jääkenergiaga saab veel näiteks kuivatada õunu, ravimtaimi jne. meil valmib jogurt ja viili.

kõige tavalisem, mida kasutatakse on puupliidi söögi tegemise jääkenergia akumuleerida, ehk kasutada tarbevee soojendamiseks. teine mida palju kasutatakse on riiete või pestud pesu kuivatamine. eriti kummalised asjad on elektrilised pesukuivatid, mis mõnuga õõnestavad meie jalgealust.

jääkenergia ära kasutamine vajab rohkem plaanimist ja oma tegevuse läbi mõtlemist. kõik see on ammu teada värk, aga kipub ununema.

avalüük hainamaal

täämpä lätsi hummuku sibulit istutama, a naksi hoopis haina niitma. om üts põllumaa nukk kos kasus põra hain, naadi ja muu sääne kraam. seo ei olõ mahe maana kirän, kuigi seo maa om väega kihvti prii. ma niida haina maha ja sinna ta jääs, vaetisõs. ametliku, toetuse all oleva hainamaal tulõ hain är vedada vai purustada. purustaminõ haotas kunni ja tõisi eläjäid. a seol tükuöl saa haina lihtsalt maha jätta, seo muutus huumusõs ja pikkä kõrre hoitva häste mulla struktuuri, muld saa häste õhku kätte. kaho, et säänest asja, ei saa tetä ametliku mahemaa pääl, savimaa vajas kimmält säänest värki.

pildikesi matsalu kandi ürgloodusest

vahetasin panka

ma olõ olnu hansapanga klient aigadeaost pääle. pole joht kunagi mõtelnu teenussõ kavaliteedi ja hinna päälõ, et ma nii tennü olõ, om uma osa ka hansapanga nimõl. a põra kui hansa nakas uma nimõ vahõtama, naksi ma ka pangandusõ päälõ mõtlema, nii hinda, kui makro tasandin. uurse lähembalt tõiste eesti pankadõ hindu ja umanikke. ja valisi hinda jaoks välla krediidipanga ja sampopanga. hansapank om õks kuramusõ kallis, ülekannõ tõiste panka mass 6 kruuni ja uma panka 2,50. seo om hää, et püütas klienti uma man kinni hoita, a hansa tege seod piitsa, a joht präänikuga. mulle miildüs präänik inämp. tõses omma hansapanaga kunturin alati järjekõrra. kolmandas om svenssonitel eesti rahamajandusen liiga suur osa ja seoga meil ohtlik kimmäs sõltuvus. minu tagasihoidlik rahake om muidugi pisku, a neo asa omma mu jaos tähtsa. 

külbmisõ päiv

vihm om maa likes tennü. täämpä võtsegi ette jälki külbmisõ. külvässi maha ua, herne, piidi ja maisi. piiti om vaja viil panda, lisas naeris. kaalika ja põrkna külvässi juba lehe kuun är, a kas säält pääle põuda ka midagi välla tulõ, toda küll ei tiiä. vast tulõ neo ka viil vahtsõlt külba. kapsta taime omma ellu jäänu ja kümmnõst kurgist sa ka vast kolmõst-nelläst asja. tomadi omma kimmä ja kasvuhuunõn rästiku valvõ all. kardul om ka pandmata, seo ma püvva panda põhu sõsse kasuma.

Novaator-Millal on kasulik automootor seisata?

Töötava mootoriga seisev auto ei kuluta mitte ainult asjatult bensiini ja raha, vaid toodab ka olulisel määral kasvuhoonegaase, kirjutab Novaator.

Kuigi töötava mootoriga seisvad autod ei ole loomulikult kõige hullemad kasvuhoonegaaside tekitajad, on siin tegemist asjaga, mida on lihtne muuta ning mis toob inimestele ka otseselt kasu, kirjutas Green Daily.

Töötava mootoriga paigal seistes kulutatakse ekspertide hinnangul neli protsenti kogu autole kuluvast bensiinist. Seega hoiaks süüte väljakeeramine kahtlemata raha kokku, eriti praeguste kütusehindade juures. Kui pika ootamise juures tasuks siis mootori väljalülitamine juba ära?

Teadlased on välja arvutanud, et kui seisak kestab rohkem kui 30 sekundit, tasub mootori väljalülitamine juba ära. Selge on see, et ilmselt ei saa sellist kokkuhoidu rakendada ristmikel seistes, kuid rongi möödumist oodates või lapsele kooli järgi minnes tasuks mootori väljalülitamist tõsiselt kaaluda.

Siim Sepp, Novaator

holland, jalgpalli ilu

jätkata, juhtides, mängu lõpuni rünnakuid seo om kistumalda illos. 

vihma tull

ma pole vast joht kunagi nii moodu vihma oodanu. tavaliselt uutsõt õks millal päiv tulõ, a ma polnud hinne maamiis kah. täämpä sõs tull paar kõrralikku sahmakat ja vast tulõ nädälivahetusen viil mano. sõs saa küügivilja ka kasuma.

www.pokumaa.ee

täämpä, vereva maasika pääval avati pokukoda. edgar valteri suur unistus. rahvast oll pallo kaeman. koda om esi õkvalt kunstiteos, nii välläst, kui sõsest. pokumaa juhatus om suure tüü är tennü.

talu logo

tei üte talu logo edimäse kavandi.

vihm ei peatunud

puul päiva omma vist raskõ vihmapilve ülõ sõitnu, a vihma om tulnu paar tsilka. kõneldas, et tallnan om  vihma tulnu. järeligult oll kiir liini vihm, miä sõitse kärgulast ülõ ilma päätüs tegemalda.  

hüva viili

.
ma olõ vast paar kuud tennü viilit ja kõik aig kasutanu juuretisõs iilmist põhja. ma olõ sõs edimäse juuretisõst saanu kuustõist kõrda tetä. jogurti juuretisõst ma ole vast kõge inämp saanu tetä viis kõrda. päälegi om viilit lihtsamp tetä, ei pea temperatuuri nii täpse olõma ja saa jahedama temperatuuriga ka nakkama, ikkagi põhamaa värk. mullõ miildüs viili maitsa inämp ka, om säänõ sammetinõ. täpsembalt saa viili kotsilõ lukõ sõst.

nuurpernaasõl om nohu

nuurpernaasõl om kimmäs nohu. a lahe om asa man seo, et ta opse nõna pühkmisõ är. no põra muidugi moodu peräst.

mis ma vahepääl tennü olõ

naksi ehitama kompostpeldikut-roobitsi mulku vaonu savi vällä ja sai ruusa põha kätte. lõigasi saalungi parajas

istuti tomatõid mano

istuti kümme kurgitaimõ

istuti tõist kõrda kaalika ja kolmandat kõrda kapsta taimõ-eelmisõ taimõ lätsiva hukka, mille toda ei tiia kiäki

umapido