"stalinistlikud" hinnangud loodusele TTÜ Mäeinstituudi talveakadeemial

Ülevaade TTÜ Mäeinstituudi talveakadeemia grupidööst turbaraba teemal:
- turba eksport on majanduslikult kasulik
- turvas on ainus Eesti taastuv maavara
- Eestis on turbavarusid piiramatult 
- Ohutus-mittekaevatav raba on ohtlik, seenelised kukuvad laukasse.
- Turvas on maavara, mis on ainuke Eesti taastuv energiaresurss ja seda tuleb kasutada kütteks ja elektri tootmiseks. Turvast kasutatakse ka põllumajanduses ja aianduses.

Uskumatu ! Milline lähenemine loodusele 21 sajandil, kui iga tükike loodust on hindamatu väärtusega. Siit loeb selgesti välja sm STALINI suhtumise loodusesse, me ei oota looduse ande, vaid võtame need ise, looduse allaheitmine on üks suuremaid inimese eesmärke jne. jne
Paljud euroopa riigid on kuulutanud turba taastumatuks loodusvaraks, Eesti on üks väheseid kes seda teinud ei ole. Kasv 1mm aastas on vana ja iganenud näitaja. Maavarade massiline väjavedu ja sellega uhkustamine on rohkem arengumaade rida. Eesti 
on euroopas kolmas turba eksportia. Kunagi olime esimesed metalli eksportiad.

Ma siiski loodan, et seal talveakadeemial tarvitati rohkesti joovastvaid jooke ja selle käigus mõeldi välja antud humoresk. Kes aga tahab selle huumori väljaandega lähemalt tutvuda, siis seda saab siit alates 41 leheküljest http://www.ene.ttu.ee/maeinst/mi/uudiskiri/uudiskiri_kevad2007.pdf

hanõ nakkava udu tõmbama

Kae põra aknast vällä ja kae kuis hanõtegeva uma linnuharjutuisi. Õkvalt nigu määnegi sõeväe leinnuõppus. Ilm om selgembäs lännu ja oh imõt vihma ei tulõki. Juba vähembalt nätal aigu omma hanõ ümbre tsõõri nurmi ja turbamaardla pääl. 
Aig aolt om näta ütsikuid väikuid parvi harjutaman ja sõs mõne ao pärast omma na juba suurõs 
parvõs koondunu. Küll seo luudus om õks illos kaia. Mi võimi ju kõnelda, et seo om instinkt, miä
pand eläjäit ja tsirke niimudu toimima, a seo om lihtne vabandus, et mi tegelikult ei tiiä sukuki,
mis midäluudusõn liikuma pant.

sepa volli

Sepa Volli oll üts lahe miis. Tasane miis, mõistse kõkki talotöid tetä ja olli ka kõva käraka miis. Ta teie vinne aigu vanaimä man kõksuguseid töid ja oppassi meid lellepujaga ka elementaarsõid asju tegema. 
Kuidas õigele saagi ja puid lahku jne, jne. Palgapääval, tõie ta puudist alati latsilõ kommi, es ostnu kõge raha iist viina ja olut. Latsiga saie ta häste läbü, tal hindal latsi es olnu.
Ma mäleta, kuis ta õks pliidisuu man kergol istse õlut jõie ja pliidiravva pääl siini küdsäsi.
A mille ma tast kirota ? Timäs oll midägi mis minus lugupidämist tekeitäs, ma ei tiiä joht miä seo om,
vast tävvelik alistumine uma saatusõlõ(saatus ei olnud teda ja tima esä, imä, vellis ja sõsarit sukuki hellitanü). Elli uma tasast ello, es tii kunagi kellelegi liiga, ega es olnu ülekohtunõ.
Täämpäsõs om ta uma kümme aastat kuulnu, a vahest tulõ ta mullõ miildõ, eriti, kui
ma esi kärakat võta. Peräminõ kõrd tulli ta miilde vanaima sünnipääval, meenutasime lellepujaga
teda ja võtsemi pitsi konjakit tima tervisõs(ma võta alati kuulnute tervisõs, a joht mälestusõs).

vanaimä 90

eela pidäsi vanaima uma ütsakümnendat juubelit. rahvast oll hulga kuun, hõimlasõ ja külarahvas. vanaimä oll pärid kõbus. ma imesta kuidas säänsit
raskeid aigu läbü elanu  inemene suut nii kavva eladä ja säilitada tervet mõistust. timaga om õks hääkõnelda ehedat võru kiilt.

saak

Säändse omma sõs seo aasta põrkna ja piidi. Kasunu ilma kunstväetisõ ja taimõkaitse kihvtita. Eski sitta pole pantu, õnne umbhaina niide väetisõs, maade vahetus. Tulgu viil kõnelema, et ilma mürgütä pole joht võimalik saakis saia.

loomkatsetest

Pernaanõ kirot 05.10:
Eile hommikul tuli tahtmine kirjutada loomkatsetest. Ja alles eile õhtul lugesin, et oli loomakaitse päev. Huvitav kokkusattumus, igaljuhul.
Aasta aega tagasi valmistusin kutsekooli õpilastele keskkonnateadlikuse seminari läbiviimiseks ja tänu sellele hakkasin rohkem mõtlema selle peale, mis on välise hiilguse taga. Tegelikult tabas mind õud, kui vaatasin videosid loomkatsetest. Ja mille nimel seda kõike tehakse? Uue juukselaki, puhastusvahendi või muu jama, mis läheb mõne aastaga “moest” ära. Paljud kosmeetikaettevõtted ja kodukeemia tootjad kasutavad oma toodete ohutuse testimiseks loomkatseid. Selle käigus kannatavad ja surevad miljonid katsetes sandistatud, põletatud ja mürgitatud loomad. Nende peal tehakse kahte tüüpi teste - Draize test ja LD-50 test, katsete lõpus kõik loomad tapetakse. Draize test on selline, et testi käigus tilgutatakse silma ärrituvuse testimiseks kemikaali lahust teadvusel olevate loomade silmadesse, naha ärrituvuse testimiseks aga raseeritud ja marrastatud nahale, et näha reaktsiooni. Katse kestab tavaliselt mitu päeva ja loomad piinlevad seni. LD-50 test on selline, kus testi käigus topitakse rottidele, hiirtele, merisigadele, jänestele, koertele , kassidele jne suhu toksilisi aineid, et nad need alla neelaks, või siis sisse hingaks. Tavaliselt on need kogused ikka päris suured. Ja vaesed loomad peavad taluma krampe, ängi, valu, kõhulahtisust, mädavoolu ja veritsemist suust ja silmadest. Kui tahad rohkem näha, siis vaata www.peta.org aadressil olevat video – testing, one, two, three. http://www.helpinganimals.com/f-schwarzenegger.asp ja www.navs.org saad ka rohkem teada loomkatsete kohta.. Paraku ei aita loomkatsed muuta tooteid inimesele ohutumaks.
Pärast seda seminari aasta tagasi, võtsin vastu otsuse, mitte enam osta tooteid, mille väljatöötamisel on kasutatud loomkatseid. Isegi siis, kui külapoes muud müügil pole peale Camay seebi või Pantene šampooni. Siis lihtsalt ei osta. Ja samas mõtlesin, et miks sellest nii vähe räägitakse. Kas sellepäras, et suurendada tarbimist ja mitte purustada illusioone, mida reklaamides näidatakse – ühe lapi tõmbega kõik läigib, rooste kaob. Imeliselt lõhnav pesu jne. Kes need fimad siis on?
Procter & Gamle (kaubamärgid) – Fairy Liquid, Ace, Alldays, Ariel, Camay, Max Factor, Hugo Boss, Tide, Pantene, Head & Shoulders, Lenor, Pampers, Pantene Pro V, Pringles, Tampax, Wash`n Go; Gillette Company – Braun, Duracell, Oral-B; Colgate-Palmolive Co – Ajax, Mennen Speed Stick, Palmolive jt. Mõtlesin just, et need ju kõige rohkem tv-s reklaamitud tooted. Ja oi kui palju olen enda teadmata neid firmasid toetanud – üksvahe meeldis mulle just Palmolive sarja šampoonid ja palsamid... Selle kohta kehtib tihti tsiteeritud lause – seaduse mitte tundmine ei vabasta vastutusest.
Oma talus kasutame Tide ja Arieli asemel pesupähkelid, pesuseepi või Mini Riski, Fairy asemel sinepipulbrit või Ecover sarja tooteid, Camay asemel Lasteseepi, Pantene asemel Puhta Looduse sarja tooteid, Tampaxi ja Alldays asemel NatraCare sarja tooteid, Pampersi asemel Moltexeid jne jne. Seega on võimalik asendada kõik need loomalaipadest tõusnud tooted loodussäästlike toodetega, mille tootmine on olnud keskkonnasõbralik ja mille väljatöötamisel pole sandistatud ühtegi rotti või kassi või koera. Tuleb lihtsalt veidi vaeva näha ja käia seal poes, kus müüakse “mitte dermatoloogiliselt testitud” tooteid. Nt. Looduspere poes, saab ka tellida internetist. Neid kohti on päris mitmeid lisaks eelpool mainitule – mahekaup, terve valik, tervistus, parim pood.

Täna oli Blog.Tr.ee-s ka üleskutse http://blog.kutsu.ee/2007/10/04/anna-oma-allkiri-loomade-piinamise-lopetamiseks-eestis/
Ehk see on algus, et inimesed hakkaksid teadvustama, mis on uue pikendava ripsmetušši või uue kodukeemia potsiku taga – millised sadistlikud piinamisvõtted ja õnnetud loomad.

Ülikooli ajal oli mul 2 valget laborirotti – Nuuskur ja Larissa. Nende geneetiline taust oli juba nii nõrk, et nad mõlemad surid kasvajatesse. Eh, nad olid päris vahvad loomad. Saadan neile mõttes musi.


Naarathus

sügüsõnõ pokumaa

Kadunu põrknatõ kodo tulõk

Sai täämpä üllatusõ osalisõs, kui niitsõ piindramaa viiren umbhaina kitsilõ ette. Järsku nakassi vikati kaarõ alt paistma põrkna. Sõs tulli õkvalt miildü, et külvassi sinna edimõssõ virksalõ keväjä põrkna. Na es joht tärganu sukuki. Jätsõ sõs seo virksõ umapääd ja seo kasusi õkvalt umbhaina ja ma uneti kogo värgi.
Põra omm haina sõsen kasunu päris nunnu põrkna, nii paraja suurusõga. Väitku kiäki viil, et umbhaina sõsen midägi ei kasu ja tulõ hirmsale umbhainaga võidelda, seodpidevalt persõ upakil rohida ja kihvtiga ülõ valada. Inemene taht õks luudust üle kavldada, a jää esi pika nenäga.