maasikapiindrest ua piinras

üts päiv kai, et ube om veidü, sõs mõtli, nakka õkvalt viil ütte piinart tegema, a sõs sähvatas, maasikit nii kui nii pole põra aigu istutada, tii paremb maasikapiindra valmis, kõlva sinna ua ja süguse istuta maasika. nii hoian kipel hainaaol aigu ja jõudu kokko. tei sõs kipelt tolle piindra valmis. pandse puie pääle vahtsõt haina, pääle läts sõnnik, sõs sõglusi mulla läbü reformsängü põha ning katse sõnniku 5-8 cm mullakihiga, kõge pääle läts kiht põhku. külvassi ua ja uhtse piindra viiga üle.

tulevikun tii hugel kultuuri piinrast tävveliku jutu.

ideaalne hainailm

eela oll ideaalne hainailm. üttegi pilve es olnu taivan, päiv paistse lämmält ja puhkse jahe tuul. nii sai hain kipõlt kuivas ja hindal oll ka hää haina tetä, es olnu sukuki kuum ja väsütav. nii saigi õdagus juba puultõist kuurmat haina laudapääle.

valgusemäng

valgus mäng kemmerguussõga.

üllatus nurmeveerel

tulli eela kitsi nurmõlõ veemast ja käi nurmeveeren rohelitse putka takan mõtsmaasika veretäva. võeh määne üllätüs. kutse õkvalt naasõ ja latsõ kah jaole. maasika olliva rahun saanu valmis saia. nämmm....

leedotuli

kokko tull osa külarahvast ja nende sõpru. teimi sanna ja sõs tullimi mii mano süümä, tuld tegemä ja pilli mängma. nigu vanasti, üürgasiva toropilli, mängse kannel ja lõõts.

leedosöök

seo aasta võtsemi leedotulõ kõrraldamise hinda pääle. om vällä kujunenu, et kõk osalise tuuva süüki üten, tavalisõlt uma tettü. otsus tull tetä kitse praati, a mitte nii sama, vaid maa sõsen küdsatü. naabrimehega tapsemi seo jaos üte kitsõ, kaho oll küll, oll tõne aastaga juba umas saanu, a kari vajasi vähendamist.

pernaanõ panni kitsejala üüpääväs ürtega marinaati. järgminõ päiv käänassi kütsetuspapresse ja fooliumi sõsse.

ma puhasti vana tulõ tegemisõ kotusse, vooderdi kivvega

tei lõkke sõsse, võtse pää neli tunni aigu, kui kogu mulk hüdsi täüs sai.

võtse hüdsi välle susassi neli kitsejalga mulku ja vaihele panna kuuma hüdsi, pääle viil kuumi kivvõ ja kõge otsa mulla.

koiva olliva maa sõsen pää neli tunni. sõst võtse ettevaatlikult mulla päält ja hüdsi ümbert, neo olliva viil kuuma.koiva olliva üten tükün. kui foolium ja paer ümbet är sai, sõs tulli välla illosas küdsanü liha. küll oll hää.

vikat

täämbä tõi sõs postiljon vikati är. vikat om mu üts lemmik tüüriist. ole kõk seo aig niitu üte vana vinne vikatikontsuga, es ole seod ammu joht tsagatu, terä om paks ja kitsas kulunu. vahe pääl ostse magaziinist vahtsõ vinne vikati a seo hand läts kipõlt katski. põra sõs ostse hää austria vikati, üten tsägamis riistuga. pandse sõs vahtsõ vikati õkvalt vana vikati varrõ külge ja naksi pruuvma. võh sa tsika, küll om hää riist, tii nii puhta tüü, kui moroniitja. vikat om väega kõrralik tüü. hää vikat mass kõrdi vähemb kui trimmer, ei haisa ja tekita müra ning timä huuldamine mass väega veidü, kuna ei vaja bensiini, ega varuosi ja eloigä om kah kõrdi pikemb. telse ma seo sõst: http://www.juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=132

kartulimaa hakkas tööle

nii kui vihma naksi tulõma, pistse kartol kah uma nõna põhu sõsest vällä. põra om mõni vars 20 sm korgune, mõnda alles vaivu näta ja mõni pole viil hinnäst välla ajanu. väega ebatasanõ seo värk.

kartulimaal omma põhilistes umbhainus kassitapp ja ohtja. ohtjas tulõ põhu siist häste välla, õnne kaksat ja omgi juuriga üten vällän. sama muudu tulõ ka kassitapp.

uskumatu luu

uskumatu ! paari pääva päräst saa üts tomat valmis. ja seo juhtu inne leedopäivä viil. kuu aigu varem, kui iilminõ aasta. ma esi mõtli, kui taimõ maha pandse, et kas leedopäävas saa mõni tomat valmis ja saagi. a seo om õnne ütsik, tõse omma viil vähemba ja rohelitsõ, mis rohelitsõ.

jaaniõlu

leedopäiv om usse iin ja kuis sa sõs seod ilma olleta vasta võtat. päiv om käänupäävast saati kolm päivä võõrsil ja nakka pääle seod kodo puulõ tulõma, päiv lät jälki lühembas. ma es nakanu joht jalgratast leiutama, tei olle valmis vanast hääst kalja-ja ollepulbrist.

kompostiussid

täämbä käve sänna kultuurimõisan komposti oppust kullõman.

oppaja oll 15a eestin elänü sakslane manfred meyer, kiä om haridusõlt mullatiidlanõ ja om sõs eestin kõk seo aig kompostist kõnelnu. kuulitusel kõneldi tavalisõst kompostist ja vihmavagla kompostist. ma sai õks kasolikku ka teedä.

tulli kodo ja naksi õkvalt kulleldut ello viimä. tei kõk võlssi ja saie säändse hainamagu kokko.

kõk ei oleki joht võlssi mõõdu omma õigõ ja üts komponent hain om kah õigõ.

tädi anni vaibad

pernaanõ kirotas:

oleme tädi anni kaltsuvaipade suured austajad. tädi anni ehk siis minu isa õde on kangastelgedel kudunud lugematuid tunde, küll lihtsat linast riiet aastaid UKU-s töötades, kaltsuvaipu, peenemaid kardinaid, olnud abiks suurrättide üles vedamisel jne.
minu enda kogemus kangastelgedega on täitsa olemas. kusagil 10 aastaselt olin vanima venna erki nö. alltöövõtja. erki töötas siis ettevõttes UKU ja kudus meetrite viisi valget linast kangast, kuid kuna noor mees tahtis sageli õhtuti hoopis kusagil mujal olla, olin mina nõus tema eest kuduma, muidugi teatud tasu eest :) ma nüüd ei mäleta, kas seda sai kokku 10 meetrit või 20, kuid selline rutiinne töö sobis mulle kenasti ja oma taskuraha oli ka ju abiks. 13-14 aastaselt kudusin oma vanaema,mamma, juures oma elu esimesed kaltsuvaibad - 2 tk, olin suvel paar nädalat vanaema pool ja nii need valmisidki. kodus sai köögipõrand kohe rõõmsama väljanägemise! ja 2005 a. kudusin tädi anni juures ka ühe vahva kaltsuvaiba. aga nüüd on nii, et meil endil pole korralikke kangastelgi ja ausalt öeldes pole ma kindel, kas nii palju aegagi jääks laste kõrvalt, et kududa. aga õnneks on meil tore tädi anni, kelle käe all valmivad imeilusad mustrid ja värvikobinatsioonid ja vaibad.
see vaip oli küll lastetuppa mõeldud, kuid ta rõõmustab nii palju silma diivani ees salongis. nii et tuleb vistlastetoa jaoks uus tellimus sisse anda :) joogatamise vaiba jaoks sai eile juba kaupa tehtud, lubasin suvel tädi anni poolt läbi sõita, et olemasolevatele vaipadele pilk peale visata.... ja kui te oleks näinud, kui ilusad diivanivaibad sai mu ema eile omale juubelikingiks :)

16. leedokuu

ürdipiinar kasvatas õnne maltsa.

põrknas om pääle vihma kimmäs

sai jupitatus ja kokko veetus iilmine aasta tormiga maha sadanu uibu ja vaher.

maasika omma puul verevä

ratastel putka vahetas värvi

seon ürg vanan putkan eläsimi mii pernaasõga kats edimäst suvve, siin talon. võeh sa tsika küll oll illos aig. valgõ värm oll kuidagi väega silmilõ. võtse kätte ja värmsõ sõs rohelitsõs, päris illos tull. kui saa sõsest ka viil kohendatus, siis tulõ sest väiku külälistsõmaja.

varõs

varõs posiir pilte jaos, teke perrä

umbhain süügilavval

pernaanõ käve mõtsamoori man umbhainuist süügi kuulitusen. põra omma sõs egä päiv mõni umbhain süügilavval, vesihain, malts jne. pildil om ahost õkvalt vällä võetu leib, umbhaina pestoga. nämmmm

elu-olu

olemi sõs saanu uma väliküügi kah inämp-vähemp kasotusõlõ võtta. saa puupliidil süvva tetä ning vällan nõusid mõska. väliküük om tettü kõk vannuist materjaleist ja ülejääkeist, õnne katusematerjal, nagla ja metall nurga omma puudist tuudu. põra, kui ilma omma lämmä olnu olemi sääl süvvä tennü, süünüja ka siestat pidänü. ka latsõ omma küügi häste omas võtnu, nuurpernaanõ kuts seod lotte majas.

maasikapeenar ja hugel kultuur

nagu ma inne kiroti om kässil maasikapiindre tego. täämbä sõs vei mulgu palginotte täüs, viil om vaja väiku kuhi kah notteist pääle panda. otse müüda majapidämist puul pehkinu palke takkan ja löüdse õkvalt kats käru täüt, vast saa üte viil kokko. palgi omma vana paari, tala jne, st päämisõlt okaspuu kraam. okaspuu ei olõ kõge paremb variant, a na omma juba vana ja olõ õi inämp nii happelisõ. a ussaia ja aiataguse sai peris puhtas õkvalt, muidu vedeli noid notte egäl puul ja noid polnu kooheki panda kah, ahon palutamisõs joht ei kõlba inämp. palke pääle lät sõs sõnnik ja kiht mulda, mille ma reformsängi püha abil är sõglu, ning kõge pääle põhk. seo om mul kogo suve tüü vast, et sügüses saa taimõ är istutada.

talgud

eela sai üle hulga ao talguid tettüs. rahvast oll veidü, a tüüd sai hulga är tettüs. kaibsemi maasikapiindre jaos mulku. pruuvi maasikitega kah huugel kultuuri tetä. talgu süügis oll kitseliha ruug ja juugis muidugi olu, uma koetu õks.

kaks esimest kurki

täämbä sai kats edimäst kurki, väiku olliva küll, aga hää. om kolmas leedokuu ja saa juba uma kurki, säänest asja pole hinne juhtunu, iilminõ aata sai edimäse kurgi 18. hainakuu aigu.