ma olõ soe sõper

eestin om 120 sutti, kõneldas seod om paras jakko, seod om ju veidü. susi om väega tark mõtsaeläjäs ja timält om paljo oppi. mõtsamehe hädäldäse mõtskitse süüva pedäja nuurendiku, a muidugu süüvä kui na hinnäst kindlält tundva. sääl kus om paljo suttõ, sääl polõ mõtskitsõl aigu mõtsa häotada. kui suti ka mu mõnõ kitsõ maha murdva pole hullu, las luudus võt uma, luudus piät saama seod midä ta taht. ma arva et miile mahus vähembalt 1000 sutti ja sõs na ei kipu ka nii pallo inemese eläjäte mano, 
sõst saava parembalõ mõtsaeläjäit murda. pääle sõda oll eestin 3000 sutti, kas na sõiva eesti rahva är, pole kuulnu, et na olõs seod tennü.

umakoetu piparkuugi

loonatalu ja kinetski talu ütinõ piparkuugi tegemisõ projekt.

iganenu televisioon ehk ao ike

televisioon om kül aost maha jäänu. kõk asa nakassõ kilndlal kella aol, kui ma taha midägi kaia sõs ma piä hinnäst teleka kava perrä säädmä, a joht televisioon, ei sää hinnäst mu perrä. pallo häis saatit om nii ilda õdagu, mil ei viisi inämp üleval olla või om sõs kui taha latsõga tegeleda. seo seletas ka youtube ja egätsugu wiibide, kos sa serjaale kaia võidukäiku. tääpätsõl digi tv ajastul peas olõma võimalus esi hindäle tv kava kuustada ja aigu valida. mu pärast võiva neo reklaami olla, kuskilt piä ju raha tulõma. tõne asi, et võis olla, et ma saa reklaame valida, mille ma piä noid kuramusõ mõsupulbri ja naiste mensulappide reklaame kaema, minnu seo ju ei huvita, paremba meelega kaes vahtõmbaid it, kodotehnika jne reklaamõ. pole määnegi ime, et internet süü tv välla, a esi omma na süüdi, et nii paindumatu omma ja ei käü aoga üten ning soodustava piraatlust.

evolutsioon

kuulin kõneldi, et inemene om ahvis arenenu. ma ei tiää, või olla, et omgi, a mul om ütkõk. ütskõk kas om ahvist, vai om siia koskilt tuudu, a ma tiiä et ta allus luudussäädustõlõ, miä kehtiva kõge elusa ja elutu kotsilõ. vat seo om mu jaos olulinõ.
ahvi pilt om peri http://www.bananamonkey.org/monkey2.jpg

nädalivahetusõl oll võrun jõululaat

talvinõ liblik

kiä ütel, et talvõl liblikuid olõ õi ?

sitta kah

täämpä löüdse vannu aolehti pliidi alla pannõn, legendaarsõ pärna priidu karrikatuuri, saidsmenda lehekuu 1992a maalehest. tima edimäne ilmuminõ oll viis aastat hinne seod lehte sirbin. kunagi lainõt lüünu karrikatuur om ka tääpätsõl
aol aktuaalnõ, eriti kunnasõ leo päevalehe artikli  tagaperän.

hüva suomi

mul om põra suumõ vaimustus pääl. suume raamatu, filmi, tv, roppusõ jne.  seo veljeskansa
värk om mullõ ammu juba miildünü, a nüüd lät viil kimmämäle pääle. ostse tartult käts filmi varõs 
ja varõs kats, sääl tegutsõs üts ollesõbrast eravõmm, voi pergele määndse nalla sääl omma. ma ole kumbagi filmi juba kats kõrda kaenu, hää film om nigu hää raamat, kus ega kõrraga näet vahtsõid
asju. ja muidugu raamatu, juumahullu päevaraamat om vägev, naara hinnast õkvalt purus.
viil kõrra tervituisi veljeskansalõ.
(pilt wikipedia.ee)

pühapäiv

tulli hummuku tartult pöffilt. mõistuselahing oll päris hää film, õnne kõgest es saanu arvo, ei mõista joht inglise kiilt nii häste. nüssi kitsõ är ja vei na
karamaalõ, lumi om jo lännü ja haljast maan viil hulga. väiku ja kirriv naksi õkvalt süüma, a must
om miil sääne pips, timä es nakano joht sukuki süümä. vahtse õnne ja nii sama ümbre tsõõri, ma
pelgä, et paari tunni joosul mil na vällän olliva es söönu ta joht midägi. pääle lõunat käveva viil nuurpernaasõl külalisõ. pääle seda vahtse puule üüni telgut. oll sääne harilik päiv.

majussile morsian

voi vittu ! põra om maajussile morsian valittu. suomen maajussit olliva hüva näkoset kundit. morsiaita olliva nuoret hyva näkoiset, sobivasti lihavia a ihan läskia es joht ollutki. eritän samin morsiat olliva kauneaita. kolme paria on ragastunut.
virosakin vaaliti maajussile morsian, mutta es olnu hüva näkosia poikia, olliva tõsitsõ 
maamehe. muiat mutta olliva inämp jaolt säändsõ ihän läskia, vanhukset ja sego päät. viil kerrotan virossa on vain ihan kaunea tüttüä. a mii kandi mehe olliva tegija, mu 
lemmik oll räpina poika koit. hän otsi omale vaimo, kun hevosta, paljonko jaksa tüüd tetä ja onko 
mahtava lihaskimpu. voi perkele minkalainen sairas tyypi. vain üts pari om ragastunut. tämä olli seo ridala miis ja korat tiid kost peri naesterahvas, 
nämä olliva ka toivotavasti normaali pari.

torm om tasõmbas tõmmanu

eela õdagu naks tuul hinnäst ülõs kerima ning üüsõs olli ta juba tormis kätte är länno. kõk kolisesi mürisesi, unnasi, plagisesi, jaurassi jne. uma olle klaasi takast es viisinu joht minna vällä kindlustus töid tegemä. andse jätse neo asa luuduse miilevalda. hummuku, kui kusõlõ lätsi sõs kai ka ussaia perrä, kõk oli kõrran, õnne säästuküünilt oll üts kuurmakattõ nukk valla tulnu. majakatus ja kitsõlaut olliva ka uma kotussõ pääl.

Soovitus ELISA klientidele

Alati, kui teete mõne toimingu Elisa klienditeeninduses, siis võtke allkirjaga paber, eriti  kui tegemist on asjaga, millest võib sündida materiaalne kahju. Oktoobri lõpus muutsin Tartu Lõnakeskuse Elisa esinduses m interneti paketti. Mahupõhine
sai vahetatud piiramatu mahuga paketi vastu. Teenindaja tegi arvuti taga klõps, klõps ja ütles
asi korras. Ei osand selle pealegi tulla, et vaja ka paber, koos allkirjadega võtta. Rõõmug asusin siis internetti ekspluateerima. Oh, aga minu imestust, kui sain arve, seal oli siis kirja pandud, kõik kasutamise maht ja summa. Helistasin siis, klienditeenindusse ja vaata aga imet, pakett oli muutmata ja kuna mul mingit tõestust ei olnud ei saa ka arvet ümber teha, vähemalt nii väitis meeldiva häälega tütarlaps. Nüüd olen kogemuse võrra rikkam ning tuju natuke paha ka, kuigi summad ei ole suured. Väsitav on igat asja kontrollida, pigem tahaks teenuse pakkujat ja kaupmeest usaldada. 
Mind võib lolliks pidada, aga kui mulle näiteks poes antakse rohkem raha tagasi, kui ette nähtud, siis ma annan ikka ülejäägi tagasi, kuigi keegi ei saa tõestda, et ma sain rohkem kui vaja. Sama ootaks ka vastupidiselt.

inseneri poig

mu käen om käkitego panda esi autole pääle signa, vai remonti är auto ussõlukk. ega täämpätsõl aol tõistmuudu saa, tule vaesus õkvalt tarrõ.

kommentaarõ joht olõ õi

hiirõ jaht

sääne näge sõs vällä hiirepesä, mille ma küügikapi alt löüdse.
üts päiv, naksi üüsi kuulma, küügi puule päält hirmsat krabistamist ja närimist, pilt sälge hiire omma tarõn. naksi sõs egäs juhus uma jahu tagavara kaema ja ennäe imõt jahu kotte kallal olgi käüdu ja hiiresitta ka kõik kotussõ täüs. uma arust sai maja hiire kindlas tettü, a na omma säändse kiä pugeva ka pliiatsi jämedusõst mulgust läbü. tõie esä käest hiirelõksu, pandse tükü juustu süüdäs ja lõks kapi alla. õdagu, kui ma juba magasi, kuulsõ pernaanõ plaksatust ja kui ma üüsi kusõlõ lätsi oll jahisaak tõesti lõksun. egas juhus pandse püünüssõ vahtsõlt ülõs. hummuku puule üüd naksi krapin jälki pihta a ma es viisinu sängüst hinnäst vällä aia. järgmisel üül jälki krapin, hiilsõ sõs nagu navaho indiaanlanõ kaema, a kui peräle jõudse sõs krapin kadusi nigu niuhti. vähembalt saie teedä, et om kuskil kraanikausi kapi man. järgmisõl üül hiilse indiaanlasõ kombõl kats kõrda kaema ja kullõma, es saanu joht midägi targembas. a hummuku, kui ma uma tsäid naudse, sõs naksi seo jultunud hiir jälki krabistama ja midägi jüräma. kuna ma olli talle lähedal, sõs kuulse, ta kotussõ är. teie kapi tühäs ja ja tõstse är ja oh seod imõt, kapi all oll pesä, linavildist ja paprest tettü, hiirt ei kosagil. pesä tarõst vällä ja kapi uma kotussõ pääle. täämpä hummuku ütel pernaanõ sõs, et uusi käve jälki plaks, käve sõs kaeman ja tõne hiir olgi püünüssõn raudu vaihõl uma lõpu löüdnu. ma häoti sõs terve nuure perekunna, kiä kindlasti tahtseva tarre ka uma pogi tetä.

kadripuulpäiv

Meil käveva vahva kadrisandi. Laulseva muistsõid kadrilaulõ ja regilaulõ lõiva tansu ning mängseva kannõlt. Ja neo rõiva ja pulsti miä neil sällan olliva, olli õks nigu päris. Tglt na ollivagi päris kadrisandi. Õnne kibediku na väega es tahtnu ju sõs ollimi edimäne kotsu kos na käveva ja külm es olnu viil kõrralikult krae vaihõlõ pugenu. Ma mäleta, kui esi paar aastat tagasi sai käüdu katri juuskman, sõs oll santõl kül lõpus juba kiil pehmekõnõ ja jalg ebakindõl, a nalla sai paljo.

süküs-talv loonatalun

Minu Ameerika 1 arvustus

määnegi pernaasõ äri

Eppu blogi lugedes nägin oma suureks rõõmuks, et on välja tulnud raamat „Minu Ameerika 2“, mille tutvustuses oli toodud ka katkendid raamatust. Üks neist katkenditest (mida kahjuks enam ei leia), algas umbes nii: „vaata enda ümber olevaid asju, kus need on toodetud, kuidas sinuni jõudnud...“. Ja mul tuli meelde, kuidas just see artikkel, mis oli Rohelise Värava veebiväljaandes avaldatud, viis mind järjest edasi uute avastusteni. Esmalt juhatas see artikkel mind blogimaailma juurde ja teisalt sügavamalt kaasa mõtlema roheteemade osas.
Minu jaoks jagunevad raamatud lugemisstiili järgi kaheks – need, mille loen kohe läbi ja need, mis seisavad voodi juures kaua. Epp Petrone „Minu Ameerika 1“ kuulub neist esimesse kategooriasse. Selle lugemine oli justkui hea filmi vaatamine, milleks valmistud ette – tass head teed, mugav tugitool, laps magab õues, seega tunnike naudingut garanteeritud. Ja raamat saigi ühe päevaga läbi loetud, sest see oli nii pagana kaasahaarav!
Minu meelest on see raamat eellugu „Roheliseks kasvamine“ raamatule. Mis sellest, et kõik peatükid pole rohelised, vaid ka teistes toonides, isegi mustades (11. septembri lood). Aga püüd harmoonilisema elukeskkonna poole (mis tähendab suuresti ka rohelisema), on ikkagi paljude lugude alatoonis olemas.
Äratundmine oli loos „Hirmus on New Yorgis elada“ - eriti lause „Ameerika telekanalid on meistrid hüsteeriat üles keerama... (lk 113)“ Tundub, et mitte ainult ameerika telekanalid....Mul meenub oma elust kevadine Iirimaa, kui algas Iraagi sõda ja sealsetest telekanalitest paistis, et kohe kohe hakkab kolmas maailmasõda. Nii uskusid ka kõik inimesed pubis, kus töötasin. Loogiline, et kohe hommikul tööle jõudes lülitati pubides telekad sisse ja iga kümne minuti tagant tuli BBC kanalil „breaking news“, kus korrutati kõik uuesti üle, näidati lähikaadreid, ekspertarvamusi jne jne. Külvates sellega hirmu ja õudust igal sammul. Grrrrrr, ka mul hakkas asjade arenedes järjest kõhedam olla ja nii ma otsustasingi üsna pea tagasi Eestisse tulla, kuigi oleks vast muidu pikemaltki olnud.
Päris hea pildi maalib autor sealsest Haigekassasüsteemist või õigem oleks öelda süsteemitusest. Sest kui oleks süsteem, siis asjad toimiksid. Võrreldes jälle Eestiga, ei saa muidugi mitmekuulisi arstioote järjekordi kah normaalseks pidada, kuid ikkagi on mingi mõistetav loogika olemas.
Hea raamat on see, mis mõjub...näiteks paneb kaasa mõtlema, unistama, tekitab soovi minna reisima või otsima lahendusi. „Minu Ammerika 1“ mõjus! Istusin pärast raamatu lugemist arvuti taha ja googeldasin New Yorgi kohta. Vaatasin pilte tänavatest. Inimestest. Mõtlesin sellele, et nüüd tean natuke paremini, kuidas seal elatakse. Kuidas üks pool-eesti perekond seal elas. Ja kuidas neile sealne elu tundus.

* Mõtlesin pikalt, et kas võtta osa Eppu blogimängust. Mind ahvatles võimalus saada kingiks tasuta raamat (valin siinkohal Minu Ameerika 2), kuid samas on see postitus tehtud selleks, et saada. Mitte, et mul poleks tekkinud raamatut lugedes neid emotsioone, mida tahtnuks jagada, kuid poleks seda vist muidu blogisse pannud. Samas, süüa teen ju ka sellepärast, et saada...kõht täis ja meel heaks saada. Igaljuhul aitäh selle võimaluse eest. Ja isiklikult hindaksin neid postitusi raamatute arvustuse osas kõrgemalt, mis tehtud enne blogimängu, sest seal oli puhas soov jagada oma tundeid ja mõtteid...

veel postimehest:Impotentsusest allergiaprobleemide ja leukeemiani välja

postimees om vist kuulutanu sõa, kihvtitatu süügi vastu ja seo om hää. Nils Niitra tege hääd tüüd !
sellen artiklin om kirotatu põllumajandus kihvtidõ ja haigustõ seosõist. hääd lugõmist !
http://www.postimees.ee/191107/tartu_postimees/tarbija/296304.php
Mõtle hinne, kui midägi suust sõsse aot !

postimees kirjutab: Eelista eestimaist taimekaitsemürgirikast toitu

üts kasulik lugu, neile kiä usuv müüti, et eesti põllumiis kihvtitas kõvaste vähemb kui vällama uma. jah kümme aastat tagasi nii seo oll, aga nüüd vähenes vahe hirmsal tempol. lähembalt postimehe artiklin:http://www.postimees.ee/191107/tartu_postimees/tarbija/296303.php?eelista-eestimaist-taimekaitsemurgirikast-toitu

tüng võru maximas

türa! avastasin täna rämeda pettuse võru maximas. see ajas sita nii keema, et ei taha sellest kirjutamiseks ilusat võru keelt kasutada, nii siis väljendan ennast kirjakeeles. tahtsin osta paki öko rosinaid, maximas on ilus öko toodete riiul. seal hinnasildil paki hinnaks 18.90, haarasin paki ja tuiskasin kassase, otsisin rahakotist veel paraja raha välja. kena noor kassapreili teatas 24.90. kuna mälu ei ole mul just kõige parem, siis mõtlesin, et olen vist päris dementseks jäänud. ütlesin müüjale, et riiulil oli teine hind, aga tema vaidles vastu, läksin kontrollisin ja mul oli siiski õigus. jätsin siis paki kassase. aga põhiline, et olen neid rosinaid sealt mitu korda ostnud, aga kuna siis olen ka muud kaupa võtnud, ei ole seda pettust tähele pannud. nii, et olen korduvalt tünga saanud. oleks, et kroon või mõnikümmend senti aga vahe on ühe paki pealt 6 krooni ! vittu, mina enam sinna maximasse jalga ei tõsta, mul ei ole harjumuseks kassa juures hindu kontrollida ja nii võin ma seal iga kell petta saada.

vanarahva tarkusõ

kuusk om vaese mehe kask(kasukas)
kits om vaese mehe lehm
ohtjas om laisa mehe ruus
tele 2 om vaese mehe emt
pudru om vaese mehe leib
õlu on laisa mehe meelelahutus

Nuurpernaanõ arstitädi man

Täämpä kävemi kõrralitsõl arsti vastuvõtun. Nuurpernaast kaaluti, mõõdeti, kuulati, katsuti jne. Ta om kuu ao joosul kats sentimeetrit pikembas kasunu(64cm) ja puul killu mano võtnu(6kg). Vaktsiniirmisõ lükkasime edesi, mii arust om 3 kuunõ last õks liiga väiku, et teda kihvti täüs süsti. Ja väide, tiiduslikust tõestamisest, vai joht tõestamisest ei massa ka joht midägi, egale uuringulõ ja tõestusõle om vastu tõestus. Küsümus om õnne tiidlasi arvus kiä midägi toetava.

leeva asõmõl

Kuuldõs miä talumehe tegeva inne vilä põimist, otsustas pernaanõ esi midagi esi maheviläst asemele küdsädä:
Liisi retsept: keefiri või jogurti sisse segada igasugu jahusid ja helbeid (kõike, mida kodust kapist leiad ) (panin ka kliisid), samuti seemneid (päevalille, seesami, kõrvitsa jms) sisse, natuke suhkrut, soola ja soodat ning lased veidi taignal olla. Siis lusikaga pannile ja ahju ja saavadki pätsikesed valmis. Nämm nämm
Saiva päris hää ja käiva leeva asõmõl küll, ega seo leib olõ õi määnegi pühälehm, oll ju inne leibä ka elo olõman.

kihvtitaminõ keset päivä

inemeste räme kihvtitaminõ. talumehe pritsva mürkü nätal aigu inne villä põimist. sõs imestatas 
mille inemeste tervüsse nii viletsa omma, arvates, et kõges om süüdi viin.
lähembalt Nils Niitra Tartu Postimeehe artiklin Rott eelistab mahedat.
http://www.postimees.ee/121107/tartu_postimees/uudised/294871_1.php?rott-eelistab-mahedat

edimänõ lumi

täämpä tulli edimäsõ lumõga üten kimmas talsi(jõulu) tunnõ. kuna pidiva külalisõ tulõma, sõs kupati pernaanõ minnu õkvalt liina verivorsti tuuma, a esi pande ta hapukapsta ahju. oll sõs sääne talsitundõ edimõnõ pruuv.

süküs loona talun

ka põrknal omma kindla suu tunnussõ

1990-1991a võitlusvahendi

Pildin om katussõplekist umakoetu kehakaitsõ. Miä pidi pakma kaitsõt kumminuia, sapöörilapju, väidse jne iist. Viil kuulussiva
tolle ao varustusõ mano hokimask, miä pidi kaidsma molo, saksa kiiver, puunui, suur väits ja kats kuni neli süütepudelit. Säändse varustusõga ollimi seoaigu eski nõun minema vinnlase tanke vasta.

"stalinistlikud" hinnangud loodusele TTÜ Mäeinstituudi talveakadeemial

Ülevaade TTÜ Mäeinstituudi talveakadeemia grupidööst turbaraba teemal:
- turba eksport on majanduslikult kasulik
- turvas on ainus Eesti taastuv maavara
- Eestis on turbavarusid piiramatult 
- Ohutus-mittekaevatav raba on ohtlik, seenelised kukuvad laukasse.
- Turvas on maavara, mis on ainuke Eesti taastuv energiaresurss ja seda tuleb kasutada kütteks ja elektri tootmiseks. Turvast kasutatakse ka põllumajanduses ja aianduses.

Uskumatu ! Milline lähenemine loodusele 21 sajandil, kui iga tükike loodust on hindamatu väärtusega. Siit loeb selgesti välja sm STALINI suhtumise loodusesse, me ei oota looduse ande, vaid võtame need ise, looduse allaheitmine on üks suuremaid inimese eesmärke jne. jne
Paljud euroopa riigid on kuulutanud turba taastumatuks loodusvaraks, Eesti on üks väheseid kes seda teinud ei ole. Kasv 1mm aastas on vana ja iganenud näitaja. Maavarade massiline väjavedu ja sellega uhkustamine on rohkem arengumaade rida. Eesti 
on euroopas kolmas turba eksportia. Kunagi olime esimesed metalli eksportiad.

Ma siiski loodan, et seal talveakadeemial tarvitati rohkesti joovastvaid jooke ja selle käigus mõeldi välja antud humoresk. Kes aga tahab selle huumori väljaandega lähemalt tutvuda, siis seda saab siit alates 41 leheküljest http://www.ene.ttu.ee/maeinst/mi/uudiskiri/uudiskiri_kevad2007.pdf

hanõ nakkava udu tõmbama

Kae põra aknast vällä ja kae kuis hanõtegeva uma linnuharjutuisi. Õkvalt nigu määnegi sõeväe leinnuõppus. Ilm om selgembäs lännu ja oh imõt vihma ei tulõki. Juba vähembalt nätal aigu omma hanõ ümbre tsõõri nurmi ja turbamaardla pääl. 
Aig aolt om näta ütsikuid väikuid parvi harjutaman ja sõs mõne ao pärast omma na juba suurõs 
parvõs koondunu. Küll seo luudus om õks illos kaia. Mi võimi ju kõnelda, et seo om instinkt, miä
pand eläjäit ja tsirke niimudu toimima, a seo om lihtne vabandus, et mi tegelikult ei tiiä sukuki,
mis midäluudusõn liikuma pant.

sepa volli

Sepa Volli oll üts lahe miis. Tasane miis, mõistse kõkki talotöid tetä ja olli ka kõva käraka miis. Ta teie vinne aigu vanaimä man kõksuguseid töid ja oppassi meid lellepujaga ka elementaarsõid asju tegema. 
Kuidas õigele saagi ja puid lahku jne, jne. Palgapääval, tõie ta puudist alati latsilõ kommi, es ostnu kõge raha iist viina ja olut. Latsiga saie ta häste läbü, tal hindal latsi es olnu.
Ma mäleta, kuis ta õks pliidisuu man kergol istse õlut jõie ja pliidiravva pääl siini küdsäsi.
A mille ma tast kirota ? Timäs oll midägi mis minus lugupidämist tekeitäs, ma ei tiiä joht miä seo om,
vast tävvelik alistumine uma saatusõlõ(saatus ei olnud teda ja tima esä, imä, vellis ja sõsarit sukuki hellitanü). Elli uma tasast ello, es tii kunagi kellelegi liiga, ega es olnu ülekohtunõ.
Täämpäsõs om ta uma kümme aastat kuulnu, a vahest tulõ ta mullõ miildõ, eriti, kui
ma esi kärakat võta. Peräminõ kõrd tulli ta miilde vanaima sünnipääval, meenutasime lellepujaga
teda ja võtsemi pitsi konjakit tima tervisõs(ma võta alati kuulnute tervisõs, a joht mälestusõs).

vanaimä 90

eela pidäsi vanaima uma ütsakümnendat juubelit. rahvast oll hulga kuun, hõimlasõ ja külarahvas. vanaimä oll pärid kõbus. ma imesta kuidas säänsit
raskeid aigu läbü elanu  inemene suut nii kavva eladä ja säilitada tervet mõistust. timaga om õks hääkõnelda ehedat võru kiilt.

saak

Säändse omma sõs seo aasta põrkna ja piidi. Kasunu ilma kunstväetisõ ja taimõkaitse kihvtita. Eski sitta pole pantu, õnne umbhaina niide väetisõs, maade vahetus. Tulgu viil kõnelema, et ilma mürgütä pole joht võimalik saakis saia.

loomkatsetest

Pernaanõ kirot 05.10:
Eile hommikul tuli tahtmine kirjutada loomkatsetest. Ja alles eile õhtul lugesin, et oli loomakaitse päev. Huvitav kokkusattumus, igaljuhul.
Aasta aega tagasi valmistusin kutsekooli õpilastele keskkonnateadlikuse seminari läbiviimiseks ja tänu sellele hakkasin rohkem mõtlema selle peale, mis on välise hiilguse taga. Tegelikult tabas mind õud, kui vaatasin videosid loomkatsetest. Ja mille nimel seda kõike tehakse? Uue juukselaki, puhastusvahendi või muu jama, mis läheb mõne aastaga “moest” ära. Paljud kosmeetikaettevõtted ja kodukeemia tootjad kasutavad oma toodete ohutuse testimiseks loomkatseid. Selle käigus kannatavad ja surevad miljonid katsetes sandistatud, põletatud ja mürgitatud loomad. Nende peal tehakse kahte tüüpi teste - Draize test ja LD-50 test, katsete lõpus kõik loomad tapetakse. Draize test on selline, et testi käigus tilgutatakse silma ärrituvuse testimiseks kemikaali lahust teadvusel olevate loomade silmadesse, naha ärrituvuse testimiseks aga raseeritud ja marrastatud nahale, et näha reaktsiooni. Katse kestab tavaliselt mitu päeva ja loomad piinlevad seni. LD-50 test on selline, kus testi käigus topitakse rottidele, hiirtele, merisigadele, jänestele, koertele , kassidele jne suhu toksilisi aineid, et nad need alla neelaks, või siis sisse hingaks. Tavaliselt on need kogused ikka päris suured. Ja vaesed loomad peavad taluma krampe, ängi, valu, kõhulahtisust, mädavoolu ja veritsemist suust ja silmadest. Kui tahad rohkem näha, siis vaata www.peta.org aadressil olevat video – testing, one, two, three. http://www.helpinganimals.com/f-schwarzenegger.asp ja www.navs.org saad ka rohkem teada loomkatsete kohta.. Paraku ei aita loomkatsed muuta tooteid inimesele ohutumaks.
Pärast seda seminari aasta tagasi, võtsin vastu otsuse, mitte enam osta tooteid, mille väljatöötamisel on kasutatud loomkatseid. Isegi siis, kui külapoes muud müügil pole peale Camay seebi või Pantene šampooni. Siis lihtsalt ei osta. Ja samas mõtlesin, et miks sellest nii vähe räägitakse. Kas sellepäras, et suurendada tarbimist ja mitte purustada illusioone, mida reklaamides näidatakse – ühe lapi tõmbega kõik läigib, rooste kaob. Imeliselt lõhnav pesu jne. Kes need fimad siis on?
Procter & Gamle (kaubamärgid) – Fairy Liquid, Ace, Alldays, Ariel, Camay, Max Factor, Hugo Boss, Tide, Pantene, Head & Shoulders, Lenor, Pampers, Pantene Pro V, Pringles, Tampax, Wash`n Go; Gillette Company – Braun, Duracell, Oral-B; Colgate-Palmolive Co – Ajax, Mennen Speed Stick, Palmolive jt. Mõtlesin just, et need ju kõige rohkem tv-s reklaamitud tooted. Ja oi kui palju olen enda teadmata neid firmasid toetanud – üksvahe meeldis mulle just Palmolive sarja šampoonid ja palsamid... Selle kohta kehtib tihti tsiteeritud lause – seaduse mitte tundmine ei vabasta vastutusest.
Oma talus kasutame Tide ja Arieli asemel pesupähkelid, pesuseepi või Mini Riski, Fairy asemel sinepipulbrit või Ecover sarja tooteid, Camay asemel Lasteseepi, Pantene asemel Puhta Looduse sarja tooteid, Tampaxi ja Alldays asemel NatraCare sarja tooteid, Pampersi asemel Moltexeid jne jne. Seega on võimalik asendada kõik need loomalaipadest tõusnud tooted loodussäästlike toodetega, mille tootmine on olnud keskkonnasõbralik ja mille väljatöötamisel pole sandistatud ühtegi rotti või kassi või koera. Tuleb lihtsalt veidi vaeva näha ja käia seal poes, kus müüakse “mitte dermatoloogiliselt testitud” tooteid. Nt. Looduspere poes, saab ka tellida internetist. Neid kohti on päris mitmeid lisaks eelpool mainitule – mahekaup, terve valik, tervistus, parim pood.

Täna oli Blog.Tr.ee-s ka üleskutse http://blog.kutsu.ee/2007/10/04/anna-oma-allkiri-loomade-piinamise-lopetamiseks-eestis/
Ehk see on algus, et inimesed hakkaksid teadvustama, mis on uue pikendava ripsmetušši või uue kodukeemia potsiku taga – millised sadistlikud piinamisvõtted ja õnnetud loomad.

Ülikooli ajal oli mul 2 valget laborirotti – Nuuskur ja Larissa. Nende geneetiline taust oli juba nii nõrk, et nad mõlemad surid kasvajatesse. Eh, nad olid päris vahvad loomad. Saadan neile mõttes musi.


Naarathus

sügüsõnõ pokumaa