eksperiment

külvassi üleeela kasvuhuunõlõ, salati, redissõ ja spinati, plaaniga saada viil seo aasta saaki. ma ei tiia kas süküskuu lõpun maha külavatu ka novembrini vällä veda, a kõks sõltus ilmast, kui om hulka päivä sõs vast lät asi kõrralikult kasuma. ma teie kasvuhuunõlõ vannuist telliskivvest tiiraja ja pandse viil noid lisas mullakasti viirde kah, hööriti lisas üte viipütu, kõk seo peas hindasse käkma päävalämmi ja seo sõs üüsi valla pästma, nii hoit kasvuhuunõn stabiilse temperatuuri ja eski kerge külm vällän ei suuda kasvuhuunõssõ tulla. 

epl: Rääkusid on väga väheks jäänud

om jah ! eesti päevaleht kirotas, et rüärääku om kõrdi vähembas jäänu. kui ma siia pää kuus aastat tagasi siia kanti elama tulli, sõs oll kuulda kolme kuni nelja krääksuvar rüärääku. seo aasta kuulse vast ütte. huvitav om seo, et ma uma maa pääl niida võimalikult ilda ja aeglase käiguga, a räägu tüküsse õks sinna  kos majandatas intensiivsembalt. artiklin kirotas, et avitas ka seo kui pandas niiduki külge plekkpurgi kolisema, ma pane järgmine suvi kah egäsjuhus. http://www.epl.ee/artikkel/584117

vead

kui kiäki, kiä võro kiilt mõist ja seod blogi luge, sõs kui viitsimist om või kommentaariumile panda mu tekstin kirotatu võro kiilse vea. mulle tundus, et ma kirota õks väega hirmsat kiilt. tahas veidü parembile kirotada.

arbuus

kai fotoaparaadin pilte, ette tulliva arbuusi, mida sai pruuvitus juba pää kuu aigu tagasi, a sõs jäi kirotamlada. oll tõne hää ja make, kuigi värm oll vereva asemõl sääne roosa. välla ma ummist eski paremba maitsaga.  lugesi, et seo aasta  siin kandin om eski nurme päält saadu kõrraliku suure arbuusi, miil aga omma kasvuhuunen säändse väiku. ma sõs mõtli mia võlssi sai tettüs. ilda maha pantus ja vast kõrraga liiga veidü kastetus ning oles pidanud liigseid harusi kah lõikma.

teooriast pratikasse

ütel piindral saiva vilja är võetus, sipul tarrõ ja hernevarre komposti. ei olõ joht hää, kui must muld jääs pikalt ilma taimedeta. a mii kliiman ei saa taimi kõik aig kasvatada, seo pärast tule muld katta. mul oll plaanin panda piindrale nii sama kõrd põhku pääle, a permakultuuri kursusen sai teedä, et pruun materjal(põhk, kuiunu hain, vana lehe) kulutas häomisõs pallo lämmastiku ja et tulõ panda mano haljast kraami kah. nii ma sõs katse viil põhu umakõrda kürvitsalehti. sai jälki mitu asja üte tüüga är tettü. 

uusi teadmis

nädalivahetsue käve põlvamaal permakultuuri kursusel. kokko tulnu seltskund oll väega tore. ja oppaja ka tasõmõl, üts suumest, tõne kaugõlt ameerikamaalt.  kuigi ma olõ permakultuuri kirändusega tutvunu juba ammu ja mii elamist ka seo perrä hää mitu aastat kujundanu, sai ma säält hulga vahtsõid tiidmisi. ütte ma sõs tutvusta siin lähembalt. tegemist om saksamaalt peri piindra kujundusõga. mii teimi seo sääl hobeseravva kujulise, a või ka tetä tõisildõ.  kõgepäält tule iimaldada mätas,  sõs täita mulk vannu puul kõdunenu lehtpuuossõga, katta seo põhuga(mii kasutimi sääl ehitusõst perrä jäänu turbasammalt), pääle panda sõnnik(mii pandsemi värsket hobõsõsõnnikut ning kõge pääle mätastelt välla raputatu muld. puurisu hoit alt puult kinni umbhaina, kõdunemisega and lämmit ning reguliir viivärki. 

suured kõrvitsad

täämpä võtse sõs sitahunniku otsas kürvitsa maha. omma õks juraka. ütte jõvva vaivalt ütsinda nõsta. säändsit om 6 tükkü. üts jalgpalli suurune ja üts  veidü suuremb olliva ka är essünü.

speltaõlu

mõtli sünnipäeva jaos midägi eksootilist tetä, kui vanale ollesõbrale tulli idee tetä speltast olut.  võtse suurõ 40l paa, pandse sinna sõsse koskil 3-4 killu ahon üle kuivatatud speltast tettü hästi jämedat jahu, vai oigemini või ütelda purustatu terä, segäsi mano viil puul killu leevalinnast. seole valasi pääle kiiva vii ja laskse kolm tunni saista, võtse etevaatlikult virde päält är ja pandse käärimis püttü, valasi paksule järgmise kiiva vii pääle ning kolme tunni pärast korrasi jälki virde võtmist. jahuti virde pütün maha, pandse pärmi sõsse ja nõu lämmäle käärima. puuletoist pääva pärast kai, et käärimine ei ole väega aktiivne, peljasi, et nii või sünnüpääva rahvas ilma speltamärjukeseta jäia nii ma pandse virdele killu tsukurt mano. laskse viil puul päivä käia ja sulgesi pütü. nelja pääva pärast pruuvse, tull vällä küll, sääne haa meki ja heleda värviga juuk. järgmine kõrd pruuvi õks ilma tsukruta tetä, nii kuis õksnoige om.

ohtlikud lapsed

edimäsel pildil hoiatus purõja pini iist maja aia pääl. tõsel pildil hoiatatas latsi iist, üte tallinna latsiaia, kos ma ka esi latsepõlven käve, värte pääl.

kartulivõtt

eela pühendasi paari tunni jago aigu kartulivõtule. pandse keväjä kartuli põhku ja suvi otsa es küinu neid joht kaemangi. sai sõs puul kasikäru täüt. selle maa päält olõs virges meetodil kindlasti inämp saanu, olõs põhu(haina) sõsest ka inämp saanu, kui olõs tõistmuudu tennü. kats asja millega ma müüda pandse, edimäne kartul läts külma maa pääle, võtse hainakatte liiga ilda är ja päiv es jõudnu maad är lämmistada, nii läts hulga aigu, kui kartul uma nõna vällä ai. tõses oles pidänu vahepääl niidetud morro pääle kandma, seoolõs umbhaina är häotanu, a põra kasussi naat õks hainast läbü.  kolmandas sai ma ha pantus määnegi varajanõ vällämaa sort, ma pelga, et mii esstimainõ ando olõs kimmamalt kasunu, om tõne aretatu külmema kliima jaos. a  muidu olliva illosa puhta kartuli, mõni eski rusku suurune. järgmine aasta pruuvi, sõs noid vigu välti.

haigusevimm ja hiinameditsiin

paar päivä tagasi sai kukru vähe tuult ja külma. eela külmetiva jala ja tulemus olli käen, õdagu andse haigusevimm hinnäst tunda. olemine läts haiglasõs ja kurk naksi kihelema. naksi sõs hinnast tohterdama vanarahva kohaselt kangema kraamiga, haiglasõst olekust sai valla, a kurk valuti kogo üü. hummoku võtse appi hiinameditsiini, süüdassi mokšapulga ja naksi  punkti Sp 20 mõotama, ma eski ei tiiä, kas seod kotust või kuukutada, aviti küll kurguvalu andse õkvalt perrä. pääle toda mõoti viil massaažiga J4, miä om ka kimmas punkt külmetuse vasta. 

oasnäkk

eela õdagu unetimi ua panniga ahju, kui mii neo põra vällä võtsime olliva tõse är kuiunu ja nüiva luutusetu vällä. a kui  mii noid pruuvma naksimi, sõs saabus üllatus, ua olliva väega maitsva, säändse kergelt suitsumaitselise. 

hääd eesti asjad: haavasalv

valmistatas põlvamaal, kure vaeste talun. koostis: mesilasvaha, taruvaik, oliivõli, alkohol. ma paluti pää kiiva viiga uma jala är, alul pandse pääle egatsugu keemiat, mõtli et om väega tõsine värk, a es tahtnu joht sukuki paraneda. sõs määrse pääle haavasalvi, midä nuurpernaanõ rasvas kuts ja seoga kõkke uma haavu ravitses, ja hummoko oll tulemus juba näta. põra määri seod ega päiv mitu kõrda pääle ja nahk taastus nii, et mühisõs.

hääd kunsti võru linnagaleriis

sääl sõs vällän vana- võromaaga seotud kunstnike ühisnäitus „kos sa olõt?“ kävemi seod eela nuurpernaasõga üten kaeman.  välläpanekun oll  mu arust üts väega hää asi, kati kerstna "kaev"