korilusõ päiv

täämpä käve sõs siinil. saak oll kats pange kikkasiini. edimesõ pange saie täüs 15 mintsaga, tõsega läts tund. kikka siine omm häste suurõ, ma pole hinne nii suuri trehvanu. tõisi siini om viil veidü, kas pole viil õige aig vai ma käü võlss paigan. näie ka ütte prisket kärblasõsiint.

kaubanduskeskused on mõeldud invaliididele

kurat mis toimus ? kaubanduskeskusten ei saa joht inämp normaalsõlõ umal jalal liiku, egäl puul oma õnne ekskalaatori a trepi omma käketu koheki nukka, või ei naka na üldse silmä. põhenduses om kliendi elo mugavambas tetä ja sõs imestatas mille meil om palju pakse inemeisi. neo ekskalaatori omma õks mõeldu inämp jaolt liikumispuudega inemistõ jaos, kiäl om tõesti rassõ umal jalal liiku. a et tävvesti terve inemese neid kasutava seo om küll imelik. võis vähembalt olla, et trepi omma sama häste paigutatu, kui eskalaatori. vittu küll.

terävili põhun

keväja pandse piinramaalõ põhku, kos olliva sõsen ka viljä siimne. praegusõs om nad kasuma lännü. pole õi joht määnestki mulla sõsse viimist vaja olnu. fukoaka tähelepaneku tüüdasõ ka siin. ma mõtli, et pruuvi säänest asja: külva teravilja siimnõ õkvalt ristikhaina sõsse, siis niida haina maha, niidetü hain jääs sõs terri katma. osa ma käü viil rulliga üle. sõs om näta kuis muudu sääne lihtne värk tüütäs ja kumb om paremb variant kas rullitu vai rullmada.

kodovein

 

pernaanõ pandsõ kodoveini kümä. korjassi hõrakit, presse mahla vällä, pandse mano tsukurt ja vett. põra egaljuhul toimus puselin kõvemb etanooli kääritaminõ. talsi aos peas vast juba hääd veini saama.

masanobu fukoaka

täämpä lugesi bioneer.ee-st, et puulpääval suresi loodusliku maaviljeluse viljeleja ja oppaja masanobu fukoaka. timä raamatu omma väega lahe lugõminõ. sääl om maaviljelusõst, filosoofiast ja elost. ma ole ka timält paljo opnu, ta pandsõ minnu ümbre kaema kõkke mida ma maaviljelusõst arvassi. kõva vana oll.

sannakatus

täämpä naksi sõs sannale katust pääle lüüma. lõpus sai otsustatu lavvast katussõ kasos. ma es viisinu säändse katussega, kos lavva pandas pikki paare jannata, pandse risti, üts lavva serv tõse pääle, nigu saina pandas. ma pole uma silmaga üttegi säänest katust nännu ja pole koskilt lugenu ka. a ma looda, et ta õks tüütas, a mille ta ei piäs. tule perrä kaia. pärast tõmba viil pedäjatõrva ka pääle.

vahekokkuvõte katteviljelusest

kapsta omma kimmä ja söödikuid om veidü

põrknas kasus ka jõudsale

kaalikas om suur nigu inemese pää

ua tundva hinnast väega häste

tomat om ka kimmäs

sipul om ka norm

õnne piit pole välla tulnu

täämpätsõ saisuga om katteviljelus hinnast õigustanu, rohimist om olnu veidü ja taimõ omma kimmä ning terve. 

me toidame venemaad

me toidame ise oma kütuse raiskamisega venemaa sõjamasinat, ühesõnaga finantseerime ise oma võimaliku ründamist. ma pole veel ühegi rahvuslase suust kuulnud, et ta hakkaks oma autosõite piirama, sõidaks jalgratta või ühistranspordiga. rahvuslane saab ka ju mugavalt olla, lippe lehvitada, kommentaariumis sõna võtta jne. aga muuta oma eluviise see ei sobi.

miks ma ei loe paberajalehte

sellepärast, et minu jaoks on nad metsana väärtuslikumad. aga loen meeleldi ajalehti internetist ning ei pahanda reklaamiga, sest kulud vajavad katmist ja palgad maksmist.

bambusest jalgratas

http://www.modernecohomes.com/blog/

lähen ostan gruusia veini

aeg on asuda tegudele, toetamaks gruusia vendi võitluses vene agresiooni vastu. lähen ostan hakatuseks paar kasti gruusia veini, seda päris, mitte järeletehtud paska.
teiseks vähendan auto kasutamist miinimumini, et mitte toetada naftat tarbides vene sõjamasinat

korilusõ päiv

täämpa kävemi mõtsan mustikit korjaman, korjasimõ pange tävve. mõtsan oll mõnus vaiknõ. pernaanõ korjassi seo aigu aian sitikmarju, ka pange tävve. kuna meil kasussõ marapuhma aian ka puul mõtsikult, sõs või ütelda, et aian mara korjaminõ om ka nigu korilus.

künd, kui maa haavamine

kündes mi nii kui tuskaks imäkõist maad väidsaga. pärast kui mii viil maad kultiviirimi, äestami, kobestami ning puistame pääle kunstväetist nigu haavalõ suula. sõs mii nigu ei lasõks haava kinni kasuda. haav om hää viljakas pinnas suurilõ saakõilõ. ma inämp nii ei taha, kui kaeda mu vahtsõt piindramaad, sõs seo om ütitsõlt haljas, ei määnestki mulda pole näta. vallalinõ muld om kimmäs luudusõ tasakaalu lahkja. toitainõ häossõ ja sõs tule panda manu väetsit, kas kundstliku vai komposti, tõses palla mulla pääl kasuva taimõ immuunsüsteemi omma nõrga ja na omma hää saak putukitõlõ. sääl ei taha ka ellä neo putuka, kiä süüva neid putukaid kiä taimi süüvä. ma olõ luubunu maa vigastamisõst, oi kui palju ma olõ tolle pääle kuulnu, et nii ei saa, et õks virksõn kasvatamine om õige. las na kasvatava nagu na õiges pääva ja ma ummamuudu. õks hindäl oll ka imelik kaia, kui umbhain kat piindramaa, a kui rohimisõs lät, sõs vikat om õks paremb variant, kui kõblas.

põgenemine argipäevast

inemene pelgas argipäiva, taht kõik aig säält põgeneda. argipäiv, mil om vaja tüüd tetä, latsiga tegelda, süügi iist murõtsõda, olmega tegeleda. seo kõk om hall ja ikäv ning nakas pika pääle ajudele, sõs nakas inemene otsma kohe põgeneda. kiä nakas juuma, kiä määnestki mõnuainet tarbima, kiä meditiirma, mõni põgenes kerikule jne. 

mulle miildüs vanade taoistide arusaam, et elo omgi meditatiivnõ, üts kõk mida tiit. ole õi joht argipäiva ega pidopäiva, kõk om üts mõnus kulgeminõ.

rattaga talnan, tõne osa

olli sõs paar päiva talnan, käve sõbra saajan, külasti ummi häid sõpru ja ai liina pääl asjo. kui ma liina jõvva panõ auto är ja aja jalgratta välla. seo kõrd sõidse ka üte õdangu ning hmmuku liinan tsõõri. sõitse sääl kos pole ammu sõitnu, ja mu rõõmus oll rattateid pallo mano tettü. tõses minnu üllati, oll ega päävatsit asju aovaid rattureid om kõvasti mano tulnu. inämp ei olõ ratas õnne vabaao veetmise asi. tore oll kaia kuis mii jalgpalli guru pohlaku aivar sõitse argipääva lõuna aigu rattaga uma legendaarne lambavest sälan. äge ! ja koskilt lehest lugesi, et mõisa jüri sõida ka liinast uma suvilassõ rattaga. 

aian

ürdi-ja lilliaia tegemisõ om pernaanõ uma süame asas võtnu. saal kasus kõksugu maitsõ- ja ravimtaimi. kaetushaina, kummõlit, küüdselillõ jne. lillipiindran om mu lemmik rüalill.