suvi sügüsen

mõtsik värk

ma kae aknast välla ja näe, kuis luudus tühja kotust joht ei salli. vana lauda vareme omma muutunu rohelisõs. nõgesse, kassitapu, kubrulehe, ohtja jne. omma võimust võtnu. mulle nakas järjest inämp miildüma mõtsik värk, järjest vähemb miildüma huuldatu maastiku ja aia. vana jumal om luunu umale väega mitmekesisõ aia, kas ei tasus miil säält oppust võtta, või arvami et olemi timäst targemba ? juba latsepõlven es miildinu mullõ parkein olla, a võsu pitten roita oll lemmik tegevus. sääl oll hulga põnevanb, kunagi joht es tiidnü, miä järgmise võpsiku takan uuta või.

tulevik on tunni aja pärast

egä päiv tulõ rõõmusõnumeid maa plaane kotsile, kuis vabaneda inemeisist. kõk keskkunna häda nakkasõgi päälõ sõst, et maailman om liiga palju inemeisi. mõne rahva lihtsalt ei suuda hinnäst vaon hoita. täämpä lugesi bioneerist, et pääle om nakanu igikeltsa all oleva metaani paiskuminõ atmosfääri. metaani arvatas olevat inämp, kui kivisütt, ja metaan om katskümmend kõrda kimmäm kasvuhuunegaas, kui CO2. kui arvata kõk neo mõo kokko, kas sõs om võimalik katastroof, mi elo aigu ? piibli raamatun om kirjeldatu maailma lõppu, et sõs nakas taivast sadama väävlit ja tuld. kas seo ei olõ joht täpnõ luudsuskatastroofi kirjeldus ? seo pidi olõma üts tark miis, kiä näie ette kohes inemene uma ullusega välla jõud. a olulinõ ei olõ, kas inmemesel om ilma lämminemisega pistmist vai ei, olulinõ om, et  lämmines. miil õks  om uma osa, a kui kimmäs, las seo ülõ vaidlese tiidlasõ. om teeda, et katastoofi mõo omma vahemba sääl, kos asustus om hõrre. luudusrahva elassõ tavalisõlt katastroofi häste ülõ. om viil teedä, et hinne suuri muutuisi, nakas luudus hinnäst esi kuumale tõmbama, eläjäil vähenes järglasi arv jne. õnne inemene om nii ull, et tege latsi edesi, kui häda silmi iin, ja võimendas probleeme viilgi. aol mil elokotussit jääs vähes ja süvva om veidü, peava inemese viil omavaihel sõdima seo pisku päräst. iistlasõ omma sõs mõtten targa, lähenevatõ muutuste iin ei olõ mõtet hirmsale latsi tetä.

nädalivahetus tartun

sai sõs seo nädalivahetus sõpruga tartun veedetus. kõrtsun möllatus, nii sama molutatus ja tõistmuudu kultuuri kaetus. ma tunne hinnast häste nii üüklubin, kui ka boheemlaste peol. seo peramine toimusi genialistide klubin, kos esinesi egätsugu mõnusaid tüüpe,Chungin, karmi suume lesbi punkari jne. musa oll äge, õne mõne esinajaga üten käünü perfoomensist ma joht arvo sukuki es saanu, türa mille nad seod nii tõsitsõ mologa viil tegema peava, nigu aos määnestki maailma kõge tähtsambat asja. mullõ seo pärast tartu miildüd, et siin sa egatsugu erinevat värki nauti. tartun pole inemeisil nii pallo ka eneseväljendus probleeme, sõitva pallo jalgrattaga, ega piä hinnäst autu abil väljendama. õnne seo hirmus egä hinna iist talnalõ vastandaminõ käi mullõ pinda.

täämpä mõtsan

tei täämba üte treti mõtsan, lätsi palukmarju ja kuremarju korjama. a mõtsan kai, et mustikit om viil hulga ja omma tõse viil süüdava. hää oll korjata mustikapuhma omma lehe maha lasknu, saa puhtalt korjata. ma pole hinne joht kunagi septembrin korjanu.  korjassi õkvalt liitri ja sõs üle kate liitri kuremarju, palukmara jääva sõs järgmisõs kõrras. 

pildikesi tavapõllumajandusest

täispikka filmi saab näha siit http://video.google.com/videoplay?docid=550645035710725344

pühäpäiv oll siinepäiv

kavemi sõs eela kolmekõisi mõtsan siinel. saime päämisõlt tatisiini ja vahelikkõ(mitte tavavaheliie, mis on mürgised). mõtsa all oll ka hulga palukmarju ja kurõmarju ning joovikit. alunõ õkvalt sinetäs ja veretäs. siini saime pää lats pangõ. õdagu tei pernaanõ või ja sibuliga küdsätü siini, küll oll kistumalda hää. 

hiirejaht jätkub

eela pääle lõunat käve kappi all plaks, lätsi kaema ja üts hiirekõnõ ollgi perset piten lõksu jäänu. võtse lõksu hiirega üten ja lätsi välla, hiire piina olliva vaja lõpetada. ega mulle ei miildü tappa, aga hiirt es tahtnu vaevlema ka jätta, nii sõs lõpetas lapjo timä elotii. a seo oll hannaga hiir, eelmine päiv oll lõksun õnne hand, seo tähendas, et mul tulõ jahti edesi pidädä.

hiirejaht

süküs om usse iin ja hiire nakassõ tarrõ tükma. üts järjekõrdne isend lask müüda tarõ ringi, situs süügi sõsse ja kusõs nõudele. pernaanõ andsõ kimmä käsu probleem är likvidiiri ja ma tõmmasi õkvalt hiirejahilõ. pandse lõksu juustutüküga ülõs, hummugus oll juust lännü. paari pääva pärast pandse lõksu vahtsõlt üles, a sõs sidusi juustu niidiga kinni. hummugus oll juust lännü. eela õdagu pandse lõksu päästiku vähe nõrgembalt ning sidusi juustu tükü jälki kinni. täämbä hummuku oll lõksun hiire saba. jaht jätkus... 

dell + ubuntu linux

otsustasi är vahetada uma üsaku. ostse odavambat sorti delli. kuna ma windowsi joht õi tarvida, sõs tellse hindalõ ilma operatsiooni sisteemita arvudi. a seo om vast väega erandlik juhtum, sest säänest toodi mulle pää kuu aigu. meeldiv üllatus tabas minnu, kui kasti valla tei, sõsen oll väega vähe pakendeid ja õnne üts raamat. tavaliselt om säänest kraami kast täüs. ubuntu ja dell löüdseva õkvalt ütitsõ kiile ja kõk naksi tüüle nigu kella värk. iilmisõ üsakuga oll algul veidü pusimist, a dell om egal juhul linuxi sõbralikum ja õks ubuntugi om edesi arenenu. ma mõtle, et inemese küll vaese ei olõ, kui na microsoftile raha tahtva anda.
pilt om peri: http://www.silverwingsonline.com/ubuntu1.jpg

nõiajaht jalgratturitele

ajal mil tartu politsei peab nõiajahti jalgratturitele, kes julgevad sõita kõnniteel, pole tartu linna kodulehel üleval isegi jalgrattateede kaarti. ma pole veel kuulnud, et mõni rattur oleks sõitnud kõnniteel mõne jalakäia surnuks. aga roolijoodikutest enesetaputerroristid uhavad täie hooga ringi, politsei võiks ikka keskenduda sinna kus on ühiskonnaohtlikud probleemid, aga mitte taga kiusta rattureid, kes teevad pigem ühiskonnale teene, mürgitades vähem inimeste õhku.