31. talsikuu

om käen talsikuu perämine päiv. vällän om kats kraati lämmind, maa om haljas, õnne mõni ütsik lumõterakõnõ. kos seod inne nättü, et südäkuu om ussõ iin ja kitsõ süüva vällän karamaal. aasta õks ei olõ joht velle.

chacha

ehk gruusia viinamara puskar. talnan sai paari pääva joosul katte erinevat chatchat, üts, seo miä om ka pildil, vabrikun tettü ja tõist miä oll aetu koskil gruusia talun. vabriku uma mekk oll puhas, a uma koetul oll viinamara maitsõ man. mõlemba olliva väega hää, ma ei mõistagi kõnelda kumb om paremb. egäl juhul juudi kõk är, miä välla panti.

kingikotist 2

peretütrik sai kingiks vannuist kohvipakkesit tettü koti. säänsit om suuri kah oleman. tettü om seo soomemaal.

mahtra

üüsi naksi mahtra pääle. põra om sõs tuul veidü tagasi tõmmanu. elektri om mitu kõrda är olnu. õdagu oll kül teedä, et tulõ maru, a peramisõl aoul ei olõ elektri tuulõga väega är olnu, nii olegi veidü laisas lännu ja vesi jäi varumata. hummogu ollgi elektri lännü ja vii häda käen, kraapse kõk võimaliku viipära kokko, sai pada täüs ja üte pange kah. vähembalt sai hamba är mõska ja tšai vii ülõs panda. mõne tunni pärast tull elektri tagasi, sai veidü vett varutus ja sõs plaks jälki lännü. kui tagasi tull, sõs sai kok suure paa vett täüs lastu. elektri käü siia maani kõrra är ja sõs kipõlt tagasi. vast pess koskil traatõ kokko.

jõuluvana kingikotist

üts äge ja nutikas vigur jõuluvana kingikotist. kingikotti sattusi seo narva turult, üte vanamehe käest, kiä om seo asa esi tennü ja taaskasutatu materjaleist. seo kink läts külh talotütrikule, a ma mängse seoga õkvalt pää puul tunni. vigur võt uskumatul pallo erinevaid posänge.

loodus :)

talsiõdak

päävakalendri perrä om sõs juba vahtnõ aasta, hääd vahtsõst sõs. eela talsiõdagul mängse latsile jõuluvana. vei kitsile leiba, et õks karaõnne olõs, kuigi sikka pole vill jõudnu karja tuvva. pernaanõ, latsõ ja vanavanemba mängseva vannu talsimänge, üts miä miilde jäi oll sõkõsikk. süüdi ja juudi, nigu ikka ütel talsipühäl, eski lumme satte mano.

talsisüük

talsi püha om sõs är peetü ja päiv jälki tiile saadetu. nigu ega kõrd om mii talsisüük uma ja kohalik kraam.

kitseliha-uma

kartol ja juurika-uma

muna-uma

mõdu-uma

kuumvein-uma

kürvits uma

leib-uma

kuuk-uma

siine-uma

verivorst-otepää lihatüüstus

hapukapstas-trolla

vällamaalt oll kanaliha(kogemata) ja riis.

nii saa süügi kokko väiku raha ja puhta toidukraamiga. inämbüs süügist oll uma, vai umakandist.

ubuntu 11.10

tõmmasi eela vahtsõ ubuntu üsäkule pääle. näge väega seksikas välla ja om mõnus kasutada. eski id kaart naksi õkvalt tõõle, es olnu vaja joht midägi erälde pääle laska, panet kaardi sõsse ja kõk tüütas õkvalt. ubuntu op süsteem om nigu väikutüüstusen tettü, ummamuudu ja tüütas kah ilma suurembide tõrgeteta.

mõdupäevik

kuna päiv om koton küõmän, sõs tulõ seod tähüstada. miä om seo kõge parõmb juuk seo illo jaos, õks päeva sõpru lilli päält korjatu nektarist tettü hüa rüübe mõdu. mõdu lät järjest parembas. tervüst päiv !

tere päiv

eela tull sõs päiv kolmõs päävas kodo käümä. tull hillõkõisti, väega tassa, es olnu joht tedä näta. a täämpä tulli vällä, hinne laskse viil lumõ ussõst sõsse. hummen talitsõpulpääva kesküül vasta talitsõpüha lät ta jälki uma tiid, ega päävaga päivä pikembas sikutaden.

mõduteo päevaraamat

eela hummogu pandse ankulõ kaanõ pääle ja nõstse vüürusõlõ kulmä. õdagu joht es pidänu vasta ja lätsi laskse üte sortsu mõdu kannu. juba kõlvassi juua, oll tõne kistumalda hää. ingver and mõnuse maidsa. a kangust es olnu viil väega.

mõdu

mõdu on vanem, kui õlu. ma ole saanu väega hääd omakoetu mõdu. näitüses naabrimehe m-i esä tettü. mõtli sõs, et pruuvi seo ürgse juugi tegemise kah esi är, kas tule vällä. tõie pernaasõ velle käest mii kogomise man perrä jäänu veidü kehvembat mett. otse vällä toivo niibergi raamatu: koduõlu, kali ja siider, säält mõdu retsepti. tei erinevaist hindale kokko sobiva. valasi kastrulile katskümme liitrit vett, ajasi pliidil lämmäs, sõs lahusti sääl är kats puul killu mett, kuna mul taput es olnu, sõs pandse veidü ingverit, ai kogo tolle värgi kiima, kiitse kümme-viistõist minutit. sõs võtse kastrulist liitri virret eräldi, ülejäänu valasi vinkule jahtuma. kui virre oll jahtunu veidu lämmämäle temperatuurile, kui tarõ, sõs võtse eräldatu virde ja segasi sinna sõsse tsukuruga lahustatu pärmi, laskse tollel värgil tund aigu käia ja valasi seo sõs vinkule virde mano. katse vinku puhta rätiga. juba tõist päiva käü mõdu hirmsa huuga. umbed hummen hummuku, kui protsessi omma veidümbas jäänu, pane vinkule kaane pääle ja vii tolle jahedale vüürusele. ja nädali pärast saa vast juba pruuvma nakata.

ta tuli siiski

et lumi sõs ! hummogu oll maa valgõ ja latse tükseva õkvalt vällaä. säänest asja pole küll hinne nännu, et mii latse tahtva õkvalt välla, kui omma ülõs tulnu.

hõõgvein

vällän ving külm ja kimmäs tuul. ummi konte lämmistamisõs om õks kõge paremb kuumõtvein. puudist es ihnanu toda sukuki osta, sõs tul miilde, et miil om mineva aasta ubinaveini koskil küüginukan alale. pruuvse perrä, väega hää. valasi veini potti, tei maitsaainist(kardemon, nelk, ingver, kaneelikuur) marli sõsse nutsaku ning panni seo kah veini sõsse, kuumuti ja naksi pruuvma, edimält oll tunnõ, et midägi om hirmsale ülõ pantu, a tõne laar sai juba paremb. lõpus tull, õks väega hüä kraam vällä.

lambavillaga soojustamine

põra om sõs maja kats saina är lämmistatu. maja naksi õks ega aastaga inämp tuult läbi laskma ja suure tuulõga oll tarõ õks väega hõrre. võtse sõs maja lämmistamisõ ette. kõge rassõmp oll tetä sainale karkass, saina omma väega kõvera. lämmistamisõs võtse uma lemmiku lambavilla. vill kasus esi ja om päämiselt jääk, tima tootmisõs ei pea rajama tehasit, vedäma kohale kaugelt, egä rikma luudust. lambavill om väega hää materjal, hoit häste lämmit, ka sõs kui likõs saa, om hää sina panda, oma kohalik kraam ja ka otav. villa sai ma nellä kilomeetri kaugusõlt, naaberkülamehe käest. pandse karkassi pääle tuulõtõkke ja lavva, ning tõkke ja saina vaihele topse villä. perämise plaadi vaihele inamp toppi joht ei saa, sõs ma tei nüüresit võrgu ja topse villä sinna vaihele(nigu pildi päält näta), pääle sõs tõke ja laud. villä ei tohi joht är mõska, so om suur tüü ja sõs tuleva õkvalt koi sõsse.

veel aineringist

inemine om õks andsak, viskas uma eritatu ilma rahalda väetise(kusõ) ja lät sõs raha iist puudist otsma väetsist. sääne tegevus om ju tühi tüü, a majandus kasus, sest raha liigus.

sepik

mii olõmi õks seni sepikut puudist ostnu. a põra om pernaanõ paar kõrda sepikut esi tennü. väega hää tull välla, ei tiiäki mille mii toda hinne puudist otsnu olemi, kuigi leibä tiimi ammu esi. egä seo sepikutego joht rassõmb olõ. ja latsõ süüva kah väega hää isoga. jälki om üts süük man, miä tettü maheviljast ja seo vili om kasunu viil mii külan kah. süügil piät õks teedä kasvataja kah olõma, joht õnne om teedä puudi nimi kost sa süügi kodo tuud.

1. jõulukuu

täämpä sõs edimänõ talitsekuu päiv. kitsõ omma jätkuvalt nurmõ pääl haljast süümän. aasta oleõi joht velle.