-14

akna takkan om põra külh saitse kraati külma, kuid eela või hoopis üleeela hummoku oll -14. seo sopp ja hall ilm naksi juba är tüütama ja nigu tellmise pääle saabus mõnus karge külm, üten lumõ ja päävaga. kui külmas lätt ja lumi maha satas, tulõ õkvalt isu verivorsti ja hapukapsta perrä, nigu pavlovi pinil kui tuli palama panti tull vorsti isu pääle. külm häoti õkvalt kasvuhuunõn rohelitsõ ekspremendi är, a seod oll ju uuta kah. päiv hinne külma tulekit saie viil kapsta piinramaalt är korjatus. kitsil omma kah molokarva mõnusasti kohevile lännü, keksiva tsõõri nigu karvapalli.

+13

lätsi hummkul ussõst välla, vastu lõi sea aastao kotsile ebatavaline leitsak. paksu vammusega naksi õkvalt kuum. lätsi sõs tarre termomeetrit kaima ja oh imet seo näüdassi kolmtõist kraati lämmit. 

SAKUSKA-praktikas

vaihõl tulõ teeoria ka ello viia. olles saanu sakuska raamatust hääd nõu, võtse ette edimese praktilise oppetunni. ahost tulnu värske leib, heeringas, forell, või, sipul ja tomat ning väega hää ukraina viin. võtse alla paar leevakäärdu, et viin tühä kõtu pääle ei lähes, sõs võtse pitsi ja haugasi sakusmenti pääle ja nii kavva kui kõtu täüs saie. kõrvale es joonu joht midägi. raamat kõneles õigele, nii tunnet viina mekki, ei jää kipelt purju ja kõt tund ka hinnäst häste.  vanust om juba küllalt ja eks napsu võtmise staaži kah, a õks om viil tarkusi miä tegeva viina viskamisõ mõnusambas, vähemb tervüst rikkuvaks jne. võtame sõs pääle !

sakuska, päris meesteraamat

katen rahva omakaitse saaten kiteti  pino jüri sakuska raamatut ning mul tekse õkvalt huvi. lätsi puuti ja ostse är. jube edimäse paari lausega oll selge, et tegemist om väärt ja päris miisteraamatuga. pikembalt ma kirotama joht ei nakka, eks raamat kõneles esi hinda iist. a ütte ma ütle küll, et pole mõtet veenda inemist alkoholist luubuma, seo om mii kultuuri osa, tule opata inemist stiilselt juuma. stiilne juumine tähendas hääd seltskunda ja süüki ning mõõdukalt juugipuulist. seod oppas seo raamat häste. joogikultuur piäs olema kuuliprogrammin, muidu saagi mii kultuuris puudi takan otse pudelist viina võtmine ja tõiste inemiste härmine.

http://www.elu24.ee/?id=330397

hiire müstiline surm

om käen hiirte ega aastane invasioon ning hiirelõks ega üüsi uma tüüd tegeman. a täämpä juhtusi midägi mustilist, hiirelõks oll kuun ja lõksi kõrval kuulnu hiir, es olnu ta johtv lõksi vaihele jäänu, vaid nii sama kõrvale kuulnu. edimäne mõte, et hiir om sümerabanuse saanu, a sõs kui naksi hiirt liigutama löüdse hiire alt vereloigu. väega kummaline värk, kas om tegemist mõrvaga ? kas mõni suguveli kasutasi juhust, et uma hirmsat tego lõksiga varjata ? kuidas käituksid poirot, mis marple,  nero wolf, või hoopis jussi vares?  mida teeksid maigret või kohtunik di ? kas lahendaksid seo müsteeriumi kodumaised detektiivid kösta ja post, või rita ja västrik ?

kitsed kosuvad

ma joht ei tiiä, kas mõosi kuum suvi, vai mis a must kits oll suve lõpus väega lahja, est tahtnu väega süvva ja es andnu sukuki piimä. kuu aigu tagasi naksi esä nurmeviirest võsu ragoma, sõs ta tõi kõvasti kitsile paiju ette, võeh sa tsika kos kitsil oll mitu nädälit ega päiv pidopäiv. om ju võsa lemmik süük. sõs naksi ka must kosuma, läts jämmes, süü jälki kõrralikult kaara ja and kimmäle piimä. 

kõrvits

iilmine nätal sai üts suur kürvits valla lõigatus.

spinati, redise ja salati sügisene aruanne

täämpä om edimene novembri ja sügüsõsest külvist om müüdunu kuu aigu.  taime kasussõ, om olnu lämmä ja päävalise ilma. a saagini om õks viil hulga aigu, vast saa salatit ja spinatit, redissõga om lugu kahtlanõ. om kindlas tettü, et rohelitse taimõ võtva hindässe hirmsalõ nitraate, kui päiva om veidü, seo pand mõtlema, a ega noid taimi sääl nii pallo kah põle, et niitraateist kõtu täüs saa, päälegi om päiva hülga olnu. ma kai, et kui vällän om viis kraati lämmit ja päiv paistus, sõs om kasvuhuunõn ülõ katekümnõ kraadi lämmit.