vastumiilsõist asjuist

Täämpä jõudse sannan üten asan selgusõlõ. Selgusõlõ, et mul om olnu eloaig vastumiilt tetä asju, mis minnu ei huvita ja vajavad mu jaos suurt pingutust. Selgus sai alguse, kui naksi mõtlema uma haridusõst. Ma pidi põimukuul otsustama, kas jätka uma kõrgkuuli tiid vai ei, tegelikult oles pidanu seo kuuli juba neli aastat tagasi är lõpetama, aga es olnu joht aigu, keväja oll pallo tüüd. Ole püüdnu ega telva hinnast kätte võtta ja diplomitüü valmis kirotada, aga pole leidnud motivatsiooni seo pingutusõ jaos. Ei taha ja kõk.  Seo aasta tulliva vahtsõ õppekava ja olõs pidänü tegema avalduse seole üleminegus ja paar ainet mano tegema. A ma luubusi seost päris kerge süämega. Millõs pa piä jälki nakkama Pärnu vahet sõitma ja lisas viil lõputüü juhendajatega maid jagama. Na omma häste hõivatu ja ei viisi eriti süveneda ja tegeleda, õnne kritsisiiri mõistva. Omma ka tõistmuudu inemisi, a mulle tull sääne tegelanõ. Neli aastat käve ülikuulin äri juhtimist oppiman, tiidmisõ sai säält kätte ja vast targembas ka. Sääl ol palju aineid, mis minnu väega ei 
huvitanu või lektor kõnel väega igävalt. Vedasin neist eksameist kuigi muudu läbü. Mäleta, et 
mikroökonoomika aine eksamiks otsustasi kõrralikult ette valmistada, võtse opiku ja ülesannõtõ raamatu ja naksi hummukul pääle. Tunni ao pärast oll mullõ selge, et ma ei taha seod värki inämp nätä. Nii ma lätsi sõs eksamilõ õnne loengu ajal miilde jäänüga.
Sõs tulli mullõ miilde kuuliaig. Juba algklassidõn opse vast miilsõlt vinne kiilt ja egäsugu luuletuisi. Seo värk es istunu mullõ, eriti mis puududtas kiili, üten võetu kiräkiil. Põhikuulin sai mullõ vaastumiilsõs kodotüü ja kohustuslik kirändus.  Kõk muu huvitas minnu inämp ja kuulivälinõ kirändus oll mu lemmik. Võisin lugeda raamatit hummukuni vällä. Keskkuulin ol mõnus, eriti es pidänu oppima ja seltskond oll hää ja inämp kävemigi kuulin suhtleman.
Ma olõ eloaig jälestanud tuimi faktõ ja egasugu definitsioonõ ning ülemäära riigleid.  Kuulin käümine oli mu jaos paras piin ja ma arva, et paljuile oll seo sama muudu. Võt ju haridussüsteem, kõiki ütte saibagaja ega kedägi eriti su huvid ja anded ei huvita.

vana hää mõsusiip

Pruuvsõ ütspäiv vana hää mõsusiibiga mõsu mõska. A joht käsitsi vaid õks massinaga. Riivse mõsupulbri lahtri siipi täüs, pandse uma musta tüürõiva masinassõ ja naksi tulemust uutma. Pääle mõnda tundi mõskmist jäi massin saisma ja ma avasi uutusärvalt luugi. Vasta lõi hää mõsusiibi haisu pahvak, edimene mulje tubli. Võtse sõs pulsti massinast vällä, kõkk oll hää õnne pleki es olnu vällä tulnu. Nende õlli ja muuse kimmästõ plekke jaos om õks kangemat kraami vaja, a tõselt kotsilt või ju tüürõivas plekilinõ ka olla, pääasi, et muidu puhas. Ma vast vali seo perämise varjandi. Mõsusiibiga om vast odavamp ja luudus sa seo lagundamisõga kipõlt ütõlõ puulõ.

vanasana

kiä minevikku joht ei mäleta, ela onneligult olevigun.

mähkmõist

puudin om mähkmidõ valik kirriv. latsõvanembidel tulõ otsustada määnest sõs kasutada. valikul avitas pildikastist tulõv reklaam ja latsõ hinda perse. lats om viil tundlik ja ega varjant timä tagumikulõ ei sobi. mi otsuatasimi moltex öko mähkmete kasus. neo omma pleegitamalda, ilma lõhnaainete ja muu keemiata ning luudusõn kipelt lagunõva. kasutatu materjal om naturaalnõ. kolmõ nädalinõ kasutaminõ om lännü häste, lats tund hinnast egäti torõdalt. mi võtsimi eski sünnütusmajja uma mähkme üten, sääl pakutas muidu tasuta reklaamis pampersi omi, mis kul usaldus joht ei ärata. kui kävemi perekuulin, sõs tutvustati sääl erinevaid mähkmit ja sõs ämmaemand kõnel, kuis üts tulõvanõ imä oli moltexi kotusõlõ ütelnu, et neo näeva väega halva vällä ja poleüldse kõrraliku mähkme muudu. m
eid vällänägemine ei huvita, pää asi, et om latsõlõ hää ja luudusõlõ ka. vast tulevigun tahasimi pruuvi ka rõivist mähkmid, kaemi kas lats ja mi esi harineme seoga är.

luudusõ vingerpussi

nägemus

Elo muutus lihtsambas, kui kogeda, et luudus om tark, a inemine rummal. Inemise all tulõ vast silman pitä inämp timä mõistust.

hilisuvinõ vislamari

pido võib alata

Lavval om kärakas ja sakuska. A tegelikult puul seo aasta sibula saagist. Tõne puul om lavva all. Saak om hää. Sort "peipsi", mu arust kõge paremp, vähe kibe, nii kuis üts sipul olõma piä. Keväja sai maha pantu tõse aasta siime ja saak om õkvalt kimmäm, kui panta edimäsõ aasta tippsipul.