laupäev, 22. september 2007

vastumiilsõist asjuist

Täämpä jõudse sannan üten asan selgusõlõ. Selgusõlõ, et mul om olnu eloaig vastumiilt tetä asju, mis minnu ei huvita ja vajavad mu jaos suurt pingutust. Selgus sai alguse, kui naksi mõtlema uma haridusõst. Ma pidi põimukuul otsustama, kas jätka uma kõrgkuuli tiid vai ei, tegelikult oles pidanu seo kuuli juba neli aastat tagasi är lõpetama, aga es olnu joht aigu, keväja oll pallo tüüd. Ole püüdnu ega telva hinnast kätte võtta ja diplomitüü valmis kirotada, aga pole leidnud motivatsiooni seo pingutusõ jaos. Ei taha ja kõk.  Seo aasta tulliva vahtsõ õppekava ja olõs pidänü tegema avalduse seole üleminegus ja paar ainet mano tegema. A ma luubusi seost päris kerge süämega. Millõs pa piä jälki nakkama Pärnu vahet sõitma ja lisas viil lõputüü juhendajatega maid jagama. Na omma häste hõivatu ja ei viisi eriti süveneda ja tegeleda, õnne kritsisiiri mõistva. Omma ka tõistmuudu inemisi, a mulle tull sääne tegelanõ. Neli aastat käve ülikuulin äri juhtimist oppiman, tiidmisõ sai säält kätte ja vast targembas ka. Sääl ol palju aineid, mis minnu väega ei 
huvitanu või lektor kõnel väega igävalt. Vedasin neist eksameist kuigi muudu läbü. Mäleta, et 
mikroökonoomika aine eksamiks otsustasi kõrralikult ette valmistada, võtse opiku ja ülesannõtõ raamatu ja naksi hummukul pääle. Tunni ao pärast oll mullõ selge, et ma ei taha seod värki inämp nätä. Nii ma lätsi sõs eksamilõ õnne loengu ajal miilde jäänüga.
Sõs tulli mullõ miilde kuuliaig. Juba algklassidõn opse vast miilsõlt vinne kiilt ja egäsugu luuletuisi. Seo värk es istunu mullõ, eriti mis puududtas kiili, üten võetu kiräkiil. Põhikuulin sai mullõ vaastumiilsõs kodotüü ja kohustuslik kirändus.  Kõk muu huvitas minnu inämp ja kuulivälinõ kirändus oll mu lemmik. Võisin lugeda raamatit hummukuni vällä. Keskkuulin ol mõnus, eriti es pidänu oppima ja seltskond oll hää ja inämp kävemigi kuulin suhtleman.
Ma olõ eloaig jälestanud tuimi faktõ ja egasugu definitsioonõ ning ülemäära riigleid.  Kuulin käümine oli mu jaos paras piin ja ma arva, et paljuile oll seo sama muudu. Võt ju haridussüsteem, kõiki ütte saibagaja ega kedägi eriti su huvid ja anded ei huvita.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

See on tegelikult väga mõistlik jutt. paljud inimesed on endaga aastaid konfliktis, sest teevad asju mida nad loomuomaselt teha ei sooviks. Ainus mis sellisest elust alles jääb on mingi imelik vihasegune kangelas-oreool stiilis "ma olen oma laste nimel nii paljust loobunud!".
Loogika on selles, et kui sa midagi vabast tahtest teed- siis ole ka õnnelik mitte ära kujuta seda kui mingit suurt ohvrit. Kui aga pead vastutahtmist tegema- mida kah juhtub- siis nii ütlegi. Et ilge nöök ja jama aga no peab tegema. Aga kui saab valida siis peab ikka endaga rahus elama.
Igatahes väga toetav jutt oli sul siin.
a