a, et mille ma kõnele

a, et mille ma kõnele ja kirota võro keeli ? väega lihtsa, sääl olõi joht sääntsit andsakit sõnnu, nigu : tarvikud, teavikud, teavitama, taristu, valgusti, panustama, jalatsid, poodlema jne kiäki pole väega tahtnu seod kiilt vägüsü moodu perrä muuda, saanu esi ummasuudu edenedä.

muruniitmise kunst

 

moro niitmine om üts tüütu tegevus, miä võt pallo aigu, ressurssõ jne ning tulemusõs om õnne visuaalne mõõde. a võis ju inämp olla ? päris ilma niitmalda ka ei saa, vähembalt ussaian on miil moro niidetü. aga kui asi käänada tõisilde, joht niita moro vaid hoopis tuuta väärt komposti, sõs saa niitminõ hoopis tõse tähendüse ja ei oleki inämp joht nii tüütü ja raiskav tegevus, vaid kasulik mõõde tule mano. mii korjame niidüsse kokko ja kannami pindremaale, kos ta sõs om niugu väetise iist ja pikapääle and huumust kah. moro niitmine avitas kasvatada küügivilja, et pügät morro ja samal aol nigu kasvatad ka süüki, üte tegevusega mitu tulemust, vot seo om joba hää. ma mäleta, et vinne aigu vanaima man, es olnu joht moroniitjat, a moro oll kõik aig matal, vähembalt ussaian ja veidü iimal oll moro vähe pikemb, a joht täüs pikkusega hain. moro niideti vikatiga, a toda es niideta õnne illo pärast, vaid õks eläjäidele ette, seo aig oll ega hainamaa tükk hinnan, sest kõk suuremba ja paremba maa olliva kolhoosi käen. nii niidetigi ussaiast madalat moro tsikule, vähe kaugembalt ja korgembat lambile ja vaskile ning aiaveerest päris korget lehmile. lihtsalt moro niitmine olõs too aigu tundunu veidra tegevusena, sest ega illo es andnu joht patta panda. aga nii sama moro niitmina kah olõ õi päris ilma kasulda tegevüs, pikan perspektiivin and ta häste väetatu ja puhanu maa, kos saa tulevikun, kui vaja lätte, hääd kraami kasvatada.

teadlikust investeerimisest

kui inemesel jääs raha üle, sõs tek küsümus, kuis seod paigutada. täpsustusõs tulõ ütelda, et mii majapidamisen investeerimisõs ülejääke ei teki, seoga järgnev jutt liigitus vast targutamisõs. a, tulõmi sõs küsümuse mano tagasi, eestin om hulga egasugu investiirmisfonde kohe saa raha kasuma panda, vai panga hoiusele, vai sõs esi aktsiaid osta. perämine om peris keeruline ja vaja hulga aigu. investiirmisefondi tegeva seo tüü su iist är, a võt suurt teenustasu ja fond võiva hoopis miinusõssõ minna ja raha kaotada. päälegi ei ole teeda kohe fond seo raha pane, kas ta õks pane sinna, kos tetäs ausat tüüd, ega lagastata luudust ja vaenata inemeisi. kui, aga tahat uma raha iist saada hääd protsenti, osaleda paigutusen ja investiiri raha eesti uma tootmisettevõtetesse, sõs om hää lahendus hoiu-laenu ühistud. üts sääne om tartu hoiu-laenu ühistu. sääl sa ka muid teenuseid, nigu kindlustamine jne. kodoleht om neil : www.yhistupank.ee . ühistud ei vii kasumit eestis vällä, ega mata seod väärtpaberiturule, vaid raha liigus tagasi realmajandusõlõ, toetamaks väiku ettevõtteid.

veel aineringist

inemine om õks andsak, viskas uma eritatu ilma rahalda väetise(kusõ) ja lät sõs raha iist puudist otsma väetsist. sääne tegevus om ju tühi tüü, a majandus kasus, sest raha liigus.

lämmastikuring

edimäne loomulik ja mõistlik lämmastikutsõõr

tõne tüüstuslik, energiat, aigu, raha jne raiskav üte suunalinõ liikuminõ.

tagumiku pühkimise hind

papert kasutaden kulus aig, raha, energia ja luudus. ütski asi pole ütstõsele kasulik.

kasutaden talvõl turbasammalt, suvel puulehti, vai haina, kulus õnne veidü aigu. ja seo, miä perrä jääs om luudusele jälki vajalik.

must kuld

vot seo om tõeline must kuld, aastid laagerdanu sõnnik, miä omma ussi, siine ja bakteri muutnu huumusõs. kui nafta, midä millegi peräst peetäs mustas kullas otsa saa, tulõ inemine õks toime, a kui muld otsa saa sõs om inemisel kah kipõ minek.

jõulukuusk ringlusesse

es tahtnu sukuki mõnelt kuusõlt elo võtta,  et paar nädalit saas tarõ ehti. sõs sai ütte suurt kuuske veidü pügatu ja mõne suurõ ossa tarre tuudu ja är ehitu. pääle pühi lätsiva neo sama ossa sõs kitsile makõsüügis. om hää kui asa saava õks osas luuduse suurõst tsõõrist. ossa omma illos, sõs taüdäva kitse kõttu, kits and piima ja sõnnikut. sõnniku pääl kasussõ jälki ilmatuma suurõ kürvitsa, vai illosa vereva tomati. nii lihtnõ kõk omgi :)

kust tuli seep

tull mõisast nagu muu veidruse ja kahjuliku asa, valgõ sai, kooritu kartuli jne jne.

mida soovida kõhutuule puhul ?

kui kiäki tsuhatas sõs soovitas tallõ õhs tervüst. a kui kiäki peeriskles, sõs tetäs hapot nägo, vai oldas piinlikult vait. a kõtutuul om õks samasugune ihotego nigu tsuhatuski. mis sõs suuvi üte kenä prunksi pääle. ma paku vällä, et oles hää suuvi, kaunist vai hüä tervüst ! Kui kellegi om hüäid mõttit, pangõ kommentaaris.. 

sa oled see mida sa sööd

luudusen om nii moodu, et süümine om ello jäämisõs üts tähtsambit asju. seopärast kulutas luudus süügi otsmisõ ja süümise pääle väega pallo aigu. inemene om luuduse osa, kuid om kahos seolt tiilt kõrvalõ kaldunu. süümine om muutunu kõrvaltegevusõs tüülõ ja muuilõ tegevuisilõ. olulisõs om saanu süügi välimus ja maik, tähelepano ei käänata imämp süügi päritolulõ, puhtusõlõ, värskusõlõ, tervislikkusõlõ jne, kuidas muidu seletada supermarketitõ populaarsust. esi hindalõ süüki kasvatatdõs vai tutvalt talunikult ostes tiiät mis muudu om toit kasvatatu, kui puhas ta om, sõs om võimalik saada alati värket kraami jne. puudikraam om inämp jaolt anonüümnõ ja piäme usaldama puudi kontrolli, a kas seod saa õks usaldada, kui kasum tähtis ? kasumit jahtiv põllumajandus ei huuli kas süük om inemesele tervislik vai ei. timä pand väetist ja kihvti nii pallo, kui lubatas, a normi omma alati kompromissi ja joht inemese kasus. päälegi hindalõ süüki kasvatatdõs oled prii egasugu süügihinna tõusust. 

toitumise lihtsad seadused

targa omma ütelnu ja tennü:

süü sõs kui kõt om tühi ja juu sõs kui om janu.

süü seod miä om kasunu su kodo lähükeste ja timä luumuliku kasumisõ aol.

kui nii tiit, sõs olet tennü hääd hindäle ja luudusõlõ

metsik maaviljelus-looduse jäljendamine

luudus om kõge targemb, timä mõist kuis asa käüva. seo pärast tasus timäst oppust võtta. ütskõrd ma kiroti permakultuurist, mis jälendas luudust, seo om kõge kätta saadavamb oppus. noid om egatsugu eri nimmiga viil. tõne variant om esi luudust jälgi ja seo perrä tetä. luudusõn kasvava taimõ järkudõna, om mõtsa järk, sõs om puhma, sõs om madalamba taime ja viil madalamba jne. kõk seo om seotu viil pääva, tuulõ, vii mõjudega. luudusõn ei olõ midägi joht ülearu. kui põllumajandus pidä umbhaina ja putukit uma vainlasõs ja häotas noid kihvtiga, sõs mõtsikun maaviljelusen piiratas noid õnne ja kasutatas är kasulikke umadusi. egal taimõl, siinõl, samblikul, putukal, tsirgul ja eläjal om luudusõn uma osa. mõtsikult kasussõ kõk taimõ läbisegi, a joht üte piindra pääl, nii omma taimõ kimmäma ja putuka ei jüra kah nii pallo. 

jalgrattateedest

rohelisõ omma esitanu säädüseeelnõu, et jalgrattaga saas sõita ka kõnnitii pääl. seo om hää mõte, a läbi seo joht ei lähe. ma arva ka, et egal puul kõnnidiide pääl jalgrattaga sõita pole võimalik, mõne tii omma nii ahta, et sääl ei mahu jalakäiagi är. mu arust olõs targemb, tetä sääne säädus, et alaten teatud laiusega kõnnitii tulõ tetä puulõs, üts puul jalakäiailõ, tõne jalgratturitelõ. miil siin maal tulõ nii kui nii sõidutii pääl sõita, a siin om liiklus harv ja autojuhi inämp jalt viisaka, erandid om ka ja kunagi ei tiiä millal või mõni purjun juht sullõ otsa sõita, piät olõma kõik aig valvel. liinan om aga liiklus tihe ja sääl om väega vastik ja ohtlik sõidutii pääl sõita, ma ole pruuvnu väiksite tiidõ pääl om viil võimalik, a suure tii päälõ kül ei taha. 

mina ka ökost

eks seo öko värk om ka moodi asas lännu ja om saanu ideoloogias. nagu egan ideoloogian, liigus ka sääl pallo müüte, sekäst  ja võlss infot. inemene om liiga oll, et mõista luuduse toimimist. a üts asi tundus olõvat oige seo om tarbimisõ vähendaminõ. ja joht moodi pärast veidü, vaid õks uma elustandardi viiminõ alla puulõ. sõs majandus inämp ei kasu ja mis sõs, perse seo majanduskasv. tõne asi om inemeste arvu vähendaminõ ehk sündimisõ järsk piiraminõ, miil eestin om seoga midugi kõk korran, enese regulatsion om liigagi tõhus. a india, islamiriigi ning lõuna-ameerika piässiva midägi ette võtma. öko nimel om tettü palju ullusi, näitusõs biokütus, kui me seod tarbime sama muudu, kui fossilkütust sõs om mii planeet varsti lage ja inimkund ka häonu. tõne asi om prügimajandus, mii õigustame uma uskumatult suurt prügituutmist, a seo ju taaskäideldas jah, suur osa küll, a seo veetas jälki kohegi hiina, kus sõs siis tetäs vahtnõ mõtetu vidin tarbimisõs. ega muidu vana targa mehe nagu budha, lao-ze, jeesus ei kutsunud inemeisi ülõs kasinuselõ.

minu väike elektri säästu nipp

ma küta pliiti kats kuni kolm kõrda päävan süügi tegemisõs, sõs ma kiida ka tsaivett. a tsai mulle miildüs hirmsale ja seod ma juu õks inämp kui pliiti kütta ja seo päräst tulõ vett el kanniga mano kiitä. a ütspäiv ma tulli mõttele, et võta uma vana termose kasutusõlõ. kiida pliidi pääl inämp vett ja panõ termosõlõ, sõs om kõik aig kuum vesi võtta. el kann omgi juba tükk aigu saisnu kasutult, vahel harva õnne lät vaja. 

mii elektri tuutminõ om väega raiskav ja keskkunna vainulik, seoga om kats varianti kas kasutada mõnda tõist muudust el tegemisõs vai viia uma el tarbiminõ väega väikus, et põlevkivi el ei mõotas nii pallo. ma olõ alustusõs valinu seo perämisõ variandi. päälegi olõ ma laisk ja ei viisi pallo tüüd tetä, et el raha tiini.

ma ju ütlesin, et endel lipmaa peksab segast

http://www.ekspress.ee/2008/10/23/arvamus/4970-lippmaa-vassis-kliimajutuga

endel lipmaa pess segäst

Eesti Ekspressin sõs säänõ interviu, Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!
Autor: Mart Zirnask (17.10.2008)
Ma arva, et inemene om nii ull, et timäl põle halli aimugi, mis luudusen toimus, kas ilm lätt lämmäs vai lät kuumas, kas inemene om süüdi vai ei, vai toimus kõgepäält lämmistuminõ ja sõs lät jarsku külmas. A minnu naksi häirma järgminõ osa interviust:

Niisiis ei olene lihtsast inimesest kliimaprotsessides tuhkagi. Seega võib ta rahumeeli osta kõige hirmsama maasturi ja sõita maakodusse vanu kummikuid põletama?

Vastutustundetult ta sellisel juhul ei käitu!
 
Tõesti? 

Noh, kummikuid põletada tõenäoliselt ei maksa, sest vääveldioksiid on füsioloogiliselt veidi mürgine. Aga süsinikdioksiid – seda võib levitada küll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam loodus.

Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah? (Lippmaa teeb väga kavala näo.)

Mii tiiämi, et auto saastava liina õhku, diisli paiskava õhku peenosakeisi, miä omma tervüssele ohtligu. Om teedä, et autostunu suur linnu õhk om saastunu, et tüüstusliina inemeisi tervüs om halb. Ei saa õnne kaia asja üte kotusse päält, kui seo CO2 ei olõ nii halb kui kõnelda sõs tõse asa küll. Seo om õks vastutustundetu säänest asja suus välla aeda. A tiidlastel omgi seo häd, et na kipusse asju väega ahtalt kaema. Tõses seo, et CO2 kasumisõga tulõ lopsakas luudus om õige, a õige om ka seo, et inemene om sõs juba happniku puudusõssõ är koolnu. Päälegi auto tuutmine saastas hirmsalõ luudust, kõk neo kemikaali mis sääl kasutatas ja midäsuuremb massin seda inämp om saastõt.

maa harimine

maa hariminõ piäs tähendama, et inemene oppas maad. oppas tedä inämp saaki andma, vähemb umbhaina kasvatama jne. a kui inemene sällä käänäs tege maa õks uma suudu, vähenes saak ja umbhain nakas kimmält kasuma. inemene om õks nii ull, et maal ei olõ timält midägi oppi, asi om vastupitten. maa om nigu mõtsik ja prii inimlats, kiäle ühiskund taht kuuliharidust anda, a nii kui silma päält är võtat käänas seo lats uma ots ümbre ja muutus jälki mõtsikus. haritu maa om lage, monokultuurnõ, ikäv, haigõ jne. sääne samanõ om korgelt haritu inemene, kiä om piirdunu õnne kuuli tarkusega. mulle miildüs inämp sõna, maaviljelus, seo tähendas mu jaos kuuntüüd maaga, ilma timäle joht midägi oppamalda, hoita timä mõtsikust ning lasta timäl kasvatada mu külvätu siimnõl. saagi omma kül vähembä, a tüüd om ka kõvasti vähemb ja ma ei tahagi joht määnestki kasumit saia.

tulevik on tunni aja pärast

egä päiv tulõ rõõmusõnumeid maa plaane kotsile, kuis vabaneda inemeisist. kõk keskkunna häda nakkasõgi päälõ sõst, et maailman om liiga palju inemeisi. mõne rahva lihtsalt ei suuda hinnäst vaon hoita. täämpä lugesi bioneerist, et pääle om nakanu igikeltsa all oleva metaani paiskuminõ atmosfääri. metaani arvatas olevat inämp, kui kivisütt, ja metaan om katskümmend kõrda kimmäm kasvuhuunegaas, kui CO2. kui arvata kõk neo mõo kokko, kas sõs om võimalik katastroof, mi elo aigu ? piibli raamatun om kirjeldatu maailma lõppu, et sõs nakas taivast sadama väävlit ja tuld. kas seo ei olõ joht täpnõ luudsuskatastroofi kirjeldus ? seo pidi olõma üts tark miis, kiä näie ette kohes inemene uma ullusega välla jõud. a olulinõ ei olõ, kas inmemesel om ilma lämminemisega pistmist vai ei, olulinõ om, et  lämmines. miil õks  om uma osa, a kui kimmäs, las seo ülõ vaidlese tiidlasõ. om teeda, et katastoofi mõo omma vahemba sääl, kos asustus om hõrre. luudusrahva elassõ tavalisõlt katastroofi häste ülõ. om viil teedä, et hinne suuri muutuisi, nakas luudus hinnäst esi kuumale tõmbama, eläjäil vähenes järglasi arv jne. õnne inemene om nii ull, et tege latsi edesi, kui häda silmi iin, ja võimendas probleeme viilgi. aol mil elokotussit jääs vähes ja süvva om veidü, peava inemese viil omavaihel sõdima seo pisku päräst. iistlasõ omma sõs mõtten targa, lähenevatõ muutuste iin ei olõ mõtet hirmsale latsi tetä.