allkiri metsade ärastamise vastu

ühinegem oma allkirjadega plaani vastu ärastada meie rahva rikkus, üksikutele välismaa saetööstustele. http://www.hooliveesti.ee/index.php?menyy=11&toeta

suure hääkõrra talgu

puulpääva kella puule ütetõist aigu naksiva talgulisõ kogunema. kõgepäält saabusiva naabri, sõs pernaasõ velle ja tädi ning lõpus vanemba. sai kokko hulga rahvast, vast pa kolmtõist inemeist latsiga üten. haa porukas, et lõbusalt hulga tüüd är tetä. naase naksiva aida riibma, mehe traktorit remontma ja vana savilauta lammutama. vahepääl toimetiva mehe ka aian ning vedäsiva maja ümbert savi hunnikuid iimale. Ehitus kõlblik savi sai eräldi pantu, kõlbmatu läts pinnavormidõ tasandusõs. ilm oll kistumalda illos, nigu suvi. lõunas kiitse pernaanõ lõkke pääl nõgesse ruuga ja pernaasõ esa kütsasi lamba šašlõkki, miä ollimi päev varemb pannu kitsepiima jogurti marinaadi. õdagus oll hulga tüüd är tettü. kuna talgulisõ ei viisinu sanna är uuta, sõs kävemi pernaaseõga õdagu ilda viil kõrda müüda sanna. pärast ma libisti viil mõnuga mõne olle. talgu omma laheda, saa kipõlt hulga tüüd är tetä, toredaid inemeisi näta ja kõkke seod lõbusasti tetä. talgu omma kapitalismi hirm, inemese tulõva kokko, tegeva tüüd, aga skp joht ei nõsegi.

mõned mõtted kuidas toimetada hinnatõusu ajal

pilt on pärit:http://clipart.usscouts.org/library/WOSM/Australia/
kuna olen laisk inimene, siis pean toime tulema väiksema sissetulekuga. nii siis olen pidanud ökonoomitama pidevalt. see on päris lahe ja arendav tegevus. ega midagi uut siin pole, lihtsalt mõned elementaarsed asjad kokku võetud.
koostöö
see on kõige lihtsam viis toimetada. üksik individualist on nõrk ja haavatav, ning hea saak kapitalistile. koostöö teeb tugevaks. koostööd saab teha informatsiooni jagamisel, teha ühis hankeid, korraldada logistikat. koostöö vormid on sõpradering, töökaaslased, hobiringid, majaühistud, interneti võrgustikud jne.
näiteks kui majas käivad lapsed ühes koolis, või lasteaias, saavad vanemad viia lapsi kordamööda täis autotäie kohale. nii säästab liiklusummikutes aega ja ka kütuseraha. sama skeemi saab kasutada ka kui käiakse ühes piirkonnas tööl. kui suuremal seltkonnal on plaan teha, oma kodudes remonti, siis saab teha näiteks materjalide ühishanke ja kaubelda hinda alla ja korraldada ka vedu. ühiselt saab hankida odavamalt toiduaineid, leida endale linna lähedal või lihtsalt ümbruskonnas mõned talunikud, kes varustavad köögiviljaga, jahutoodetega, piimaga, lihaga jne. kordamööda saab toidul järel käia, või siis toob talunik suurema koguse ise kohale.
ühiselt saab korraldada ka lastele huvialaringe ja meelelahutust
puhkuseks saab sõlmida ühiselt mõne turismitaluga soodne leping ning käia siis seal puhkamas vastavalt vajadusele.

kasutatud asjad
kasutada peale riiete veel ka muid kasutatud asju. taaskasutuskeskustes leidub hulga nõusid, mööblit, mänguasju. samuti võidavad populaarsust täikad. oma suhtevõrgustikus võib jagada infot kes mida vajab ja kellel mida üle on.
lammutustöödelt saab pea joht millegi eest veel täiesti kasutamiskõlblikku materjali. aknaraame, uksi, puitmaterjale, telliseid jne.

muud variandid
jätta auto koju, sõita jalgrattaga, ühistrantspordiga või käia jala. lisaks autokuludele hoiate kokku ka jõusaali pealt, kuna saate füüsilise koormuse liigeldes.

kõige olulisem on mõelda asjad läbi, loobuda standartsetest ja kätte õpitud mõttemallidest ning kasutada oma fantaasiat.

maamees ja linux ubuntu 8.04LTS

sai siis vana ubuntu versioon 7.10 tehtud uueks 8.04LTS. kõik problemid mis enne olid, kadusid, kui imeväel. ainult wifit ei saa ikka käima, aga see on riistvara viga. välise USB wifiga töötab nigu kellavärk. graafika draiver on parem ja kõiksugu visuaalsed efektid töötavad. vista graafika on selle kõrval lapsemäng. olen nüüd juba linuxit paar kuud kasutanud ja igati rahul. uus versioon on igaljuhul lihtsam installida ja kasutada, kui vistat. soovitan neile, kes kaaluvad linuxile üleminekut. ise olen arvuti asjanduses suht võhik, aga ubuntuga saan ilusti hakkama, pusimist mõne asjaga on, aga see ainult arendab mind. kõik päris valmis asjad on igavad ja tekitavad mõttelaiskust.

elektriarve om vähenenu

olõ suutnu kahandada el arvõt pea 50 eeki kuu kotsilõ, põra tulõ kuun 170 eeki. vähenemisõlõ om üten avitanu:
el boileri vungi maha käänaminõ
arvuti suigutaminõ kui lähe kavvemas lavva takast är
külmkapi ratsionaalsõm kasutaminõ
valgustusõ ratsionaalsõm kasutaminõ
kokko hoitu raha viin kõrtsi.

tatrik om nuurpernaasõ lemmik

...ja mu lemmik ka. nurpernaasõlõ miildüs viil sipul, mullõ ka !

täika tartun puulpääva 26 mahlakuul

pilt om peri www.taaskasutus.ee
tartun kõrraldatas täikat. kimmäm info www.taaskasutuskeskus.ee
kahos pole mul aigu sinna seokõrd minna. aga inemesed kellel midagi üle saavad müüa ja inemesed kiä tahtva odavalt hääd kraami ostma.

täika

mulle hirmsalõ miildüva täika. üte inemese müüva odavalt krammi, midä neil inämp vaja joht ei olõ ja tõse sõs saava osta kraami mida neil vaja om. ma käve helsingin, oll vist kallios, kohalikul kirbuturul, mis pesitsõs vana tehasõ huunõn ja oll mõnusalt suur. kraami oll pallo, päämisõlt pulstõ. ma sai saalt odavalt, ütõ euroga pernaasõlõ mororiha, küüki riivi, hindalõ rattakiivri ja üte raamatu. eesti kiilt kuulse ka mitme kotussõ pääl. mullõ miildus elada tõiste inemeste jääkeist, pulsti, mööbli, raamatu jne. mõni mõtles, et ostan aga tõse tsõõri kaupa ja olõn sõs öko. se om üts lõks, ka vana kraami tulõ tarbi mõõdukalt ja hoita asi mkontrolli all. sääne eloviis om otav, ei piä pallo tüüd tegema ja saa pühenduda viil tõisile asjule kui tüü ja parast väsünült teleka iin vedelemisõlõ. tartun vast tulõ ka täika, majaumanike ühing kõrraldas, ma kae kas lähe seo kõrd midägi müüma ka, muidu olõ hinne ostman käünü.

edimänõ keväjanõ süük uma aiast

morolauk kasus nigu sahisõs, rõõmus mii kõtulõ.

helsingi, liin inemeisilõ

kui talliin om liin atodõlõ, sõs helsingi om liin inemeisilõ. egal puul omma hää jalg-ja rattatii. om hulga rohealasi ja mis kõge lahedam, kest elamurajoni, njgu talnan mustamägi, omma väiku aiama ja aiamajakõsõ. sääl sõs kasvatasõ inemesõ värsket küügivilja. paljud käiva rattaga ega päiv tüül, eski talvõl. jääs kimmäs mulje, et meil omm õks väega rikka inemesõ,kui kõik aig autoga sõitva.ma mõtle, et ka eesti egan liinan om võimalik rattaga tüül kävvä, eski tallnan, piät õõne tahtmist olõma. uma liikumiskultuurilt olõmi inamp usa, kui euroopa. päälegi om rattasõit tervissõlõ kasulik!

viili

edimõsõl pildil om soomõ puudikraam

tõsel om uma koetu kärgula kitsõpiima viilis, ess-suu murakitega    

nädali vahetusõl kuulse soome, säänsest hääst asas nigu viilis. lätsi puuti ostse ja ollgi hää. seo om sääne jogurti laadnõ värk. ostsõ sõs paar karpi puhast rammusat viilist üten ja pandse koton eela õdagu asa käüma. ja kae imõt hummuku ollgi väega hää kraam valmis. 

inimesed ühinege: päästkem eesti metsad

meil on elu keset metsa;  vaata ka www.hooliveesti.ee

mets on raha ja raha ei haise, ehk eesti metsa viimased päevad

oll seo villu, mis ta oll aga vähembalt mõtsast ta hoolis. põra om keskkonnaministeeriumis valmiman vahtnõ mõtsasäädus, miä and väiku grupi inemeste kätte riigimõtsa saatusõ otsustamisõ, seo tähendas et algul pikas aos rendi pääle ja sõs rentnikele maha müvva ning minister või otsustada esi kui nuurt vai vana mõtsa või maha võtta. ütesanaga eesti mõtsa saatust nakava otsustama inemese kelle partei sõltuva saetööstusõ annetustest, seo läbi ne saetüüstusõ otsustavagi mii mõtsa üle. joht rahvas kelle rikkus seo mõts om. 

turumajandus

nädalivahetusen oll asja tallinale. pääle asaajmisi käve katen turun. puulpääva tahtse suvemantli tsõõre pääle panda ja tsõõri autole ala. lätsi sõs kadaka autoturu pääle, vannu ja odavit tsõõre otsma. löüdsegi üte müija man sobiva tsõõr, olliva tõse rossitanu ja mõlkin kah. tahtse nelja tüki iist tonni. hirmus kirves. nigu turu pääl õks naksi ma hinda alla kauplema. a müija es tahtnu sukuki hinda alla laska raisk. mulle miildüs turg, sääl om ostminõ ja müüminõ mõnus saa tävve rinnaga protsessi nauti, kaubõlda hinnapääle jne. a sääl ei määnestki naudingut, kuna mul oll tsõõre hirmsale vaja sõs ma ostse neo är. 

tõne turulkäik oll täämba, uuskasutuskeskus kõrraldi kirbuturu. ilm oll kül sitt, a rahvast pallo ja turul hää viiling. ostsõmi säält hulga rõivakrsaami lenna leelole. keskmine hind ega asa kotsilõ 10 kruuni, hinna olliva nii hää, et kaupleminõ tundusi olõvat liiast. seo kirbukas om kül tänuväärt ettevõtminõ, üte saava uma kasutust kraamist valla, tõse saava odavalt hindale vajalikku. seo üritus om kapitalistide hirm, majanduskasvu seoge väega ei nõsta, inemestele om vaja õks vahtsõt kraami pähe määri.

müüt: eestimaa talv ei sobi rattasõiduks

sobib küll ! vaja on ainult tahtmist, motivatsiooni ja sooja riietust.

väga hea lugu sellel teemal http://www.autovaba.ee/

suurim takistus on vast see, et meie haiglane autokultus, hoolitseb rohkem autoteede, kui jalakäiate ja rattasõitjate teede eest.

edimänõ külb

täämba külbse pernaanõ kasvuhuunõlõ redissõ, salati ja tilli. ma kastse är ja pandse katteluuri pääle. vast om kuu ao peräst midagi juba hamba ala panda.

loona talu energiakokkuhoiu kava 1.osa

1.elektri

tettü:
el.kanni vii eellämmistüs
säästupirni
enamusõ vii lämmistaminõ pliidil
jõude saisva elektroonika vooluvõrgust lakja ütistaminõ
jõude saisva üsäku(läpaka) suigutaminõ

viilt tetä:
kogo tarbõvii lämmistaminõ pliidi päält ja päävaenergiaga
vihmavii koguminõ ja vähemba pumba kasutaminõ
mõsumassina vii eellämmistüs tarõ temperatuurilõ
külmkap külmembassõ tarrõ

ega päävaga opimõ vahtsõid nippe mano ja nimekiri tävvenes kõk aig. päälegi om meil elektrit kulutavaid  kodomassinaid veidü.

demokraatia illusioon

miil kõneldas, et om demokraatia. ma ole kuulnu, et demokraatia piäs olõma sääne kõrd, kos omma arvestatu nii inämusõ. kui vähemba huvi. a sõs piäs olõma niimoodu, et valitsusõn omma esindatu kõk riigikogo erakonna, joht ei olõ. sääne kõrd om euruupan vast õnne šveitsin. nii kavva, kui presstas jõvga pääle inämuse huvve, ei õle määnestki demokraatiat, vaid om määnegi illusioon demokraatiast. 

pilt om peri http://www1.worldbank.org/devoutreach/images29/web/reporters.gif

traditsiooniline eesti talupoja köögiviljatortilla

tei eela traditsioonilist eesti talupuja küügivilätortillat. käänassi lavaši sõsse ube, põrknat, sibulat ja tomadihämmätüst. taldrik sai tühäs minutiga, pärast kaimi naabritega viil vilme "tühirand" ja "ruudi".

edimänõ nõgõssõ-naadiruug

täämpä teie pernaanõ nõgõssõ-naadiruuga, küll oll kistumalda hää. õnne nuurpernaanõ, teie seo rua pääle kõksugu nägusid ja es tahtnu sukuki süvvä. 

avalüük piindramaal

eela sai sõs ette võetu piindramaa. pääle sügüsõst saagi korjamist, jäi seo puutumalda. kõk taimõ jäänussõ saiva saal rahulikult huumusõs muutu. a kui olõs maa är kündnu, sõs huumusõ teke olnus väiku. eela sõs laskse lihtsalt kultivaatoriga üle, et purustada päälminõ plink kiht(meil om savimaa) ja õhutada mulda. seo aasta tahas pruuvi katteviljelust, et kata maa põhu ja hainaga ja sõs külva siimne mulda. sõs piäs umbhaina kasv pidurduma.

öko hambahari

midä kõkke vällä ei mõelda, löüdse looduspere puudist öko hambaharja, mille pää omma vahetatava, lihtne ja vajalik lahendus. kui hari aiaviirde lät, sõs vahetad õnne otsa är ja vars jääs samas. mille piäs ega kõrd vahtsõ varre ostma, ega sõs vars är ei häo. harjassõ omma ka naturaalsõ, ei tiiä kas tsiä uma. hari masse 43 kruuni ja kolm otsikut 62 kruuni.

ess-soo tänases ajakirjanduses

täna on mitmes ajalehes ess-soo mitte kaitsealla võtmise lugu.
http://www.epl.ee/arvamus/424115
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7324