Urvaste volikogu silmamoondaja küüsis

täna oli Urvaste Vallavolikogus ühe väikese raba, Ess-soo, kaitse alla võtmise otsustamine. volikogu hääletas 3:7 kaitse alla võtmise vastu. Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku tegid Urvaste valla ühiskondlikud organisatsioonid ja ettevõtjad, sealhulgas ka seitse volikogu liiget. ühesõnaga oldi seisukohal, et võtta soo kaitse alla. sellele eelnes seltsingu Roheline Urvaste vabatahtlik töö ja oma raha paigutamine üritusse, et kaasa aidata otsuse langetamisele. keskkonna ja juriidilised ekspertiisid kinnitasid, et kaitse alla võtmine on motiveeritud ja õigustatud, olenemata sellest, et soo peale taotletakse turbakaevandamise luba. siis kutsuti keskkonna ja arenduskomisjoni rääkima üks tuntud turba- ja soojaärimees, kes tuntud oma ilusa jutu ja veenmisosavuse poolest. kuna sinna kedagi peale komisjoni liikmete ei lubatud, siis ei tea ka, mis seal täpselt räägiti, aga kuulda on, et tuntud ärimees rääkis, kuidas ta on saanud kahjutasu jne jne. peale seda oli volikogu liikmed nagu ära tehtud, enam ei usutud eesti ühe mainekama advokaadibüroo hinnangut ega teisi terve mõistuse hääli. inimesed, olge valvel, teie poolt valitud võivad teha otsuseid mitte ekspertidele toetudes, vaid silmamoondaja mõju all. loomulikult on volikogul õigus vastata eitavalt, kuid otsus peab olema motiveeritud ja põhjendatud, kuid siin valitsesid hirm ja külajutud.

võtse jälki vildi kapi otsast alla

lumi om põlvini, inämp ei saa kaloskitega välla peldikule minna, võtse sõs vildi jälki kapi otsast alla. seo talv om neid vast kokko saanu nädali kanda. varsti piä minema kitsi vällä kaibma, õigele kiteslauta lumõst välla kaibma. valla traktor ei ole ka viil tiid valla aono, nii et istume viil põra ka lumevangin.

talumiis ja ubuntu linux

otsustasi hinnast tetä microsofti ikkest priis ja võtta kasutusõlõ linux. ma olõ seod mõtõt ammu juba mõlgutanu, a minnu om är peljänü linuxi keerulisus. mõni aig tagasi lugesi ubuntust ja otsustasi asa kässile võtta. lugesi vähe foorumeid ja sõs tõmmassi programmi alla, paluti boot cd ja naksi pääle, hinne tei uma kõvakettäst viil kuupia, nigu välla tull tasus seo är. naksi sõs installiga tegelema, kõk om väega lihtnõ, lihtsamp kui windows, õnne sääl tei vale kliki, kos oll vaja panda päälõ partitsiooni. ma vaoti nupulõ, kos oll käsk kogu ketas tükäs tetä. a vast tuu oll hää ka sai windowsi puult tettü saastats priis. kõk läts õkvalt käüma õnne wifi es tüüdanü. mõtli äkki om programmi viga, pande sõs pääle hoopis estubuntu, a wifi es tii joht midägi.  naksi sõs foorumit piten otsma, mis vika. hää inemese andseva hulga soovituisi, ma pruuvse kõk är aga tüüle es saanu. kuna mulle estubuntu vällanägemin ei miildü ja printerit ka tüüle es saanu, sõs pandse ubuntu pääle tagasi. tegelesi sõs wifiga edesi ja koskilt foorumite põhast sai teedä, et intelil om üts wifi kaartide seeria, miä om võlssi tettü ja linuxi pääl lootusetu, järelikult mul om ka sääne. võtse pruuvis sõs wifi usb pulga ja värk näksi õkvalt tüüle. eski määnestki draiverit es olnu vaja. printeri sai ka õkvalt tüülõ. ubuntut om lihtnõ ja mõnusa graafikaga. mõne asaga omgi veidü nokitsemist ja uurmist aga seo õnne arendas mõtlemist, ei pea ju kõk asa valmis kujul olõma. palju om www.pingviin.ee lehel informatsiooni ja sääl hää inemese ka õkvalt avitava. kui ubuntu juba massinal tüütas sõs om ta lihtsamb kui windows vähembalt mu jaos. õnne mõne programmi installimisega om vähe probleeme, a kül ma seo ka är opi. ja tasuta hääd ja joht nii hääd tarkvara om ka paljo. egäljuhul kasutades linuxit toetan inemeste ütistüüd. ms monopol luub keskpärasust ja om arengu ja luuvuse piduris.

www.ubuntu.com 

täämpä om loona talun karalaskepäiv

ehk, sõs tääpää saiva kitsõ seo aasta edimõst kõrda karaaiast karamaalõ. oh seod karglõmist ja tralli nugu keväjasõ vaska, a esi juba soliidses eas daami. ma olõ nendega hinne ka karaaiast vällän jalutaman käunü, nigu pinnega.

midä süü talumiis riidi õdagul

kui aravati, et tsiapraati kardulatega, sõs olõti jälki sereotüüpidõ ja võlssarvamustõ küüsin. talumiis süü hoopis juurvilja tortillaasi, miö omma kistumalda hää. lasõt wok pannil sibula, põrkna, kapsta kuumas, lisad oatomadi hämmätüsõga ning tsisnoki, laotad lavasi 
lavva pääle lakja panõt kuuma küügivilja seo pääle ja rullit kokko. nii lihtnõ seo omgi.

uma tuulegeneraator

ma olõ ammu mõtelnu kasutada tuult elektri tegmisõs. miil siin om häste pallo tuult ja ma arva, et seo tulõs är kasutada. muidugi ma ei nakka ostma mõtetult kallist tehasen valmis tettü tuulõgeneraatorit, ma õks pruuvi esi tetä. internetin om hulga materjali ja oppust kirjä pantu. ja sõs ei kõiguta minnu inämp ka elektrihinna. 
pilt on võetu http://www.thebackshed.com/Windmill/images/118-1804_img.jpg. Sääl saman om ka opetus man, kuis esi tuulegeneraatorit tetä.

tasku tuulegeneraator

nali ? Olõ õi kaege huvitavaid lahendusi videon http://www.inhabitat.com/.

miä om tarbijateühistu

maakoha omma täüs tarbijateühistutõ puutõ. am miä om tarbijate ühistu ? ma saa uma pääga arvo, et seo peas olema punt tarbijaid, kiä omma kokko tulnu, et saada parembat kaupa odavama hinnaga, kui ütsiklult saas. a tarbiateühistute puudi omma tavalisõlt kallimba kui tõse keti puudi, vähembalt om nii küladen. määnest hüve na siis andva ummi liikmõilõ, muu arust suurt midägi, jaanipäiva aigu odavambalt paar killu grillliha ja talsi aigu rõnga verivorsti ja huputkapstit. no seo ei olõ, kül määnegi tarbijateühistu mõte. vinne aigu olliva tarbijatekoperatiivi, ma mäleta, et sõs saiva koperatiivi liikmõ defitsiitsõt kaupa, a seod ka veidü. kui mi elami aol, millal hinna kõik aig nõsõssõ, siis vast nakatas luuma ka päris tarbijateütistusi, miä pakva ummi liikmõili läbu suurembitõ hangõtõ odavambaid hindu.

ütistüü tege kimmäs

ütsik inemene, individualist om kerge saak, kaupmehelõ, pangalõ, ametnikulõ, arendajalõ, ehitajalõ, kuulilõ jne. a kui koguda kokko punt inemesi, sõs saa juba massiga lüvva, panda uma aju ja käe ütisõ asa nimel tüülõ. saamõotada hindu, kaitsta uma kodokotust egatsugu arendajate ja pättidõ iist, mõotada uma latsi 
haridust, nakata vastu ametnikõ ullusõlõ jne. vahetada infot ja ummi kogemuisi, avitada ütstõist suurembide tüüde man. inemese kogonegem
seltsidõssõ, ühistutõssõ, kommuunõisse, vabatahtlik kuuntüü avita miil parembilõ toimõ tulla.

kus elavad nõiad ?

inimene ei muutu kunagi

see 1991 aasta augusti postimehes ilmunud artikkel ökoloogiast, oleks nagu tänasest ajalehest. aeg on vahepeal edasi tiksunud 17 aastat aga muutunud ei ole idagi, kirjutatakse ja räägitakse, aga tegusid ei kusagil. inimene ei muutu iial ja upub koos ise endaga oma pasa sisse.