permakultuuri kavandamisõl om kats päämist vainlast, pallo maad ja pallo aigu. kui om pallo maad, sõs kipus majapidaminõ lakja vaoma, vahemaa elementide vaihel pikas venüma. permakultuuri klassiku kõneleva, et kui lähet hummogu tarõst vällä omleti jaos sibulit tuuma ja jala likes saava, sõs omma pindre liiga kaugõl. nii om ka miil juhtunu. kasvuhuunõ ja pindre omma säätü suveküügi perrä. a probleem om sellen, et suveküüki nakatas kasotama leedokuun, a pindrelt ja kasvuhuunõlt nakas haljast kraami joba mahlakuu lõpun tulõma, a sõs om süüg tegemine viil majan. nii tulõgi sibuli, salati jne perrä minna kavvõlõ, seo võt aigu ja vaihel õkvalt ei viisi minna. targem olõs olnu edimäse saagi pindre ja kasvuhuunõ teta maja ja väliküügi vaihõlõ, a sää olõ õi joht hääd kotust. ma sõs kavandi tarõ nuka mano üte pindre, kost nakas tulõma tõne saak, miä tulõ viil sõs, kui majan süvvä tetäs. edimese saagi jaos tulõ maja takka, pääva puulõ lava. kolmas saak tulõ kavvõmbalt.
maja nuka mano tulõv piinar tulõ jälki tõistmuudu, sääl saava tõkkemultsi edimäses kihis vana vatimadratsi., pääle sõnnik, põhk ja suve joosul panemi viil niidetü morro kah mano, et piinar saas korges. järgmine aasta piäs piinar külbmisõs valmis olema. a seo aasta pane vähemba kogussõ sama kotusse pääle vanasse vanni kasuma :)
