maapirnist

perenaine kirjutab:

Ühel hommikul ärkasin üles ja teadsin, et tahan katsetada maapirni. Kunagi paar aastat tagasi utsitas kaasa mind sellest toitu tegema, kuid see toorsalat, mida tegin, ei jätnud mulle just erilist muljet. Oli saabunud aeg uuesti proovida.

Kaevasime noorperenaisega maja tagant hunniku maapirne välja. Esimene katsetus oli maapirn koos tomati, tšillipipra ja kabatšokiga ahjus. Lisasin neile kõigile oliivõli, küüslauku, soola ja aed-liivateed. Sai väga mõnus. Nii mõnus, et sattusin maapirnist ehk peenema nimega topinamburist vaimustusse. Kusjuures inglise keeles kutsutakse teda Jeruusalemi artitšokiks. Heal lapsel mitu nime.
Järgmine katsetused olid ka ahjus - koos riivitud juustu ja rõõsa koorega. Ja koos kabatšokiga ka eraldi, ilma tomatite seekord. Kuid kõige rohkem meeldis mulle maapirn püreesupina. Lisasin juurde veidi kartulit ja porgandit ja siis maitsestasin muskaatpähkli ja pipra, soolaga. Pärast püreerimist panin juurde toorjuustu.
Maapirn on väga kasulik ja mis peamine, tema kasvatamiseks pole mingit hoolt vaja, ta kasvab ise :) Öeldakse, et ta kasvab nagu umbrohi, kuid minu meelest on enamik umbrohtusid head taimed söögiks - võilill, naat, nõges, hanemalts.
Kahjuks ma ei oska koguseid öelda - niikuinii on kõigi retseptidega nii, et kohandan nad ümber vastavalt sellele, mis ained mul olemas on. Ja enamasti teengi toitu tunde järgi - natuke seda ja siis tsipake toda ja siis suurem jagu kolmandat. Teate küll, kuidas see käib ;)
Maapirni kohta on ka internetis igasugu põnevaid retsepte, millest olengi inspiratsiooni saanud. Lugege ka siit: http://www.terviseleht.ee/200206/6_maapirn.php
ja retsepte saab siit: http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=2848

vana hea kartulikonks

kartuli võtmisõs ma seod ei kasuta, kuna kartul kasus haina all, a umbhaina juuri vällä siblimisõs om ideaalne. kos juures tego om suumen toodetu konksuga ja ostetu võrult magasiini puudist. huvitav kas sõs suumen viil kasutatas säändseid vidinai, et seo tootmine sääl är tasus ?

kaks rebast

mul sais kraavi veeren üts vana sann, kos ma põra kitsile talvehaina hoia. lätsi täämpä hummokul sõs haina võtma, kui sanna aknamulgust kargasi välla üts repän ja tõne ussõmulgust takast perrä. lätsi sõs kaema, mis na sääl hainu sõsen kõrda omma saatnu, raipõ olliva mul hainu sõsse mitu sitahunnikut tennü. edimäne mõte oll, et piäs ussõ-ja aknamulgu kinni lüümä, a sõs tull miilde, et repän raip tule ju ka saina alt läbü, kui taht. noid rebäseid om külh hirmsale mano siginenu, nigu süküse hiiri mii tarrõ. seo rebäste vaksineermine om juba üle kässi lännü, avitas külh. päälegi ma olõ mitu kihvtipakki löüdnü uma piinremaalt, lubati, et noid ei pilluta inemiste elamisi mano.

kuhu kõik kuremarjad jäid ?

kävemi täämpä nuur-pernaasõga suun. plaan oll korjata kuremarju ja talvõs turbasammalt tagumiku pühkmisõs. sammalt pakse ess-suu hulga, a kuremarju löüdse õnne üte. kohe na sõs jäiva ? es olnu joht üttegi jälge, et kiäki olõs na är korjanu, nigu suvõl mustiketiga juhtus, et raha iist viidi suu viir mustikitest tühas. kui kaia turu pääl kuremara hinda sõs või küll olla, et nõid om seo aasta veidü.

viimane pangetäis tomateid

pää kõk tomaditaime omma külmavõetu. na es olnu tävvesti kahostatu, a mädanike vältimisõs tull na kasvuhuunõst vällä viia. jätse õnne pruuvis kats-kolm kimmäst taimõ, taha kaia kavva na sõs kasvuhuunõn vasta pidäva, kas vedava novembrini vällä. a taimilt, miä saiva välla võetus saie viil panget tävve tomatõid. tule na aknalavvale vereväs minekit uutma panda.

vein käima

kats aastat om veinitego aia viirde lännü. veinile om erineva häda mano tulnu. seo aasta sõs pruuvi jälki ja kõrralikumbalt tetä. eela laskse väiku mahlapressiga 25 liitrit ubinamahla, tsukur mano ja sõs pudelile.  põra jääs sõs õnne uuta, et asi kõrralikult käümä lät, talvel hää kuumalt juvva jah mul om sääne komme juvva ubinaveini kuumalt, pitsist nigu saket.

allkirjaga gmo vastu

el om nakanu perrä andma ahnõile suurkorporatsioonõile. tahetas lubada euruupa liidun  kasvatada  inemeisilõ  gmo süüki. paremb om seod jama mitte uma maono laska, om päräst sitast rassõmb valla saia.  kõneldas, et gmo päst maailma nällähädäst, ull jutt, mida inämp süüki, sedä inämp inemeisi ja nällätsõit. seo om nigu aututiiga, mii võimi noid lagjambas tetä ja mano ehitädä, a ummikuid seo õks ei lahenda, autusid tulõ õks inämp mano. tõne ull jutt om, et gmo vähendas kihvtitamise vajadust, a mille sõs usa-n kos om enamus gmo, ega aastaga kihvtitamine õnne suurõnõs ? Päälegi om gmo ka talupidäjätele kaholik, ega aasta tulõ osta vahtnõ siime, patendilepingu omma telliskivi paksusõ, trahvi üüratu ja kihvte tulõ osta kindlatõ firmade käest, kõge kallimba hinnaga. seo om õnne kasolik suurfirmaõile ja suurfarmõile, inemene saa sõst õks õnne kaho. uma allkirja seo jama vastu saat anda: https://secure.avaaz.org/en/eu_gmo/98.php?CLICK_TF_TRACK

külm ja kasvuhoone

täämpä üüsi oll sõs edimäne tõsine üükõlm. kahju omma saanu piidi-ja kaalikavarre. lätsi katsa aigu kasvuhuunõt kaema, et kuis seo om vasta pidanu. temeratuur oll sääl pää kuus kraati, kas oll õhk juba päeva käen lämmistunu, vai hoitse kasvuhuunõ häste lämmit. polükarbonaadist kate oll sõsest jään, a kõk taimõ olliva kahjustamalda. ma esi arva, et külm es olnu joht võimust võtnu, muidu olessi tomati är vaonu.

eksperiment jätkub

ütessä päiva tagasi külvassi sõs kasvuhuunõlõ redissõ, salati ja spinati. põra om sõs kõk tärganu. redis kasus eriti jõudsale. suuri üükülmi olõi siin joht olnu, mõne kraadi külma pida kasvuhuunõ häste vasta. päiva om kah pallo olnu. päiv kütt pää 30 kraati õks sõsse ning kivi ja viipaak hoitva ka üüsi temperatuuri üleval. kui olõs päivä ja suuri külmi pääle ei tulõ, sõs saava na vast valmis kah. pea vast õnne katteluuri pääle pandma.