mõtsvabarna

miil hina vabarna omma alles väiku, seega tulõ noid muialt otsi. lätsi sõs mõtsa kaema, iilminõ aastas jätse paar lähikeste olõvat väikut kotust miilde. vabarnit oll, aga suurembaid oll veidü. paari tunni joosul sai uma kate liitrisõ pange õks täüs. 

luuleminutid

pernaasõl välgatas

sookured varahommikusel põllul
kui vaikivad vahimehed,
valvamas veel sündimata lapsukese und
enne mu ärkamist
sirutavad nad tiivad
ja lendavad kluugutades
soovaikuse kaitsvasse
üsasse

mustikamõtsan

kuna sitikmarju om seo aasta kistumalda veidü, sõs tulõ inämp mustikit korjata. pernaanõ ja väiku pernaanõ teiva sõs algusõ sõsse. pildil omgi väiku pernaanõ mustikamõtsan.

arbuus

tomtitega üten sai kasvuhuunõlõ istutatus ka arbuusitaimõ. osa kasvatas pernaanõ, osa ostse ma tartu turu päält. säält sai ma ka hüva nõu, kuis arbuusi kasvatama pea, pole mul ju määnestki oiget kogemust. ma olõ aastit tagasi üts kõrd pruuvnu, sõs saie paar väikut süüdavat küll. a opetus oll sõs järgminõ, et kui tolmõndajaid joht ei olõ, tule seo tüü esi är tetä. tulõ võtta esas häitse ja puudutada seoga imäst häitset, imäsõl om takan väiku muna, nii saa vahet tetä. ma uutse millal sõs na kõrralikult häitsma nakkava, et seo värk är tetä(es jäänu luutma millal situka esi kasvuhuunõlõ tulõva). a täämpä hummuku kai, et paar arbuusikõist om juba külen, luudus om õks uma tüü ar tennü, küll tege kui inemene vaihele ei sekä. viil saie ma turu päält teedä, et üte taimõ kotsile tule jätta kolm arbuusi, inämp na ei kanna vällä. kaemi sõs edesi, suvi om arbuusi kasvatamisõs väega hää, om pallo lämmit ja päivä, vast sa sügüse sõs peris uma arbuusi süvvä.

kurgid ja tomatid

paar päivä om uma kasvuhuunest juba tomadeid tulnu, mis sõs et maha saiva na alles jaanikuun.  tavalisõlt om sõs naa valmis saanu põimikuu alguse. a seo aasta om lämmi, pallo päivä ja ka kasvuhuunõ om vahtnõ. paar päiva hinne naksi uma kurki ka tulõma, kurgi omma sõnnikuhunniku otsan ja ka vanan kasvuhuunõn. seo aasta om edimäne kõrd siin loonatalun, kui kurgi omma kimmä ja andva hulga saaki. muidu om õks hulga taimi pääle mõni ütsik kurk tulnu. vast aviti, et kurgi ja tomadi saiva eri kasvuhuunõlõ pantu, ega na ütstõist väega vällä ei kannata. ütesanaga tulõ jälki uma süüki lavvalõ.

küttepuu

lõpus jõudse ma ka mõtsa talvõs puid tegema. oigemini sõs perämist otsa vällä vedama. hinne oll kipõ hainaig, sõs es saanu joht aigu mõtsa puulegi kaia. põra om enamus haina sõsse saanu ja perämine tükk uut järgmist hainailma, nii omgi aigu tegeleda ka tõisi talvõ ettevalmistuisiga. küttes lät mõtsakuiv, midä om hää kerge mõtsast vällä kanda. ka kuiumisõs vajas ta vähemb aigu.

vesi

om vana tõde, et ilma viita joht sukuki ei saa. mii ollimi pää viis päiva ilma uma viita, st kraanist es tulnu joht tsilkagi. puurkaivu pump lääts pääle hirmsat piksetormi ja rahet(2sm raheterä) lihtsalt tuksi ja puurkaivust ei saa vett ilma pumbata kätte. kui olõs õnne juugivett vaja, sõs om lihtne seod naabrite mant tuvva, ka kitse vajava juua, mõsu mõsta, tomati, kurgi ja piindramaa kasta. noid perämisite jaos ma olõ kasutanu vihmavett, a põra pole vihma mitu päivä tulnu ja anum sa tühäs. nii tõimegi sõs vett joogis, toidus ja kitsõdõlõ naabrite ja vanaimä mant ning hinnäst loputimi naabrite tiigin. must mõsu a uutse viivärgi kõrda saamist. seo oll edimäne kõrd kos mii pidime nii pikält ilmä viitä olõma. sääne asi pand mõtlema alternatiive pääle, piäs vast suurendama vihmavii kogomise mahtu, varus võissi olla vähembalt 5 kanti vett. ja seo vesi piäs olõma kätte saadav ilma pumbata, juhus kui elektrit ka ei olõ.

saitsmes hainakuu

suur kuum om perrä andnu, a suure vihma pääliinast pole viil kohale jõudnu. üüsi tull veidü vihma, a vihmaviipütü põha pääl oll õnne mõni sentimeetri vett. taivas om küll põra jälki pilve lännü, kas säält ka vihma tulõ seod ei tiiä. vihma olõs õks inämp vaja.  suur kuum om ka tarõ hirmsalõ lämmäs kütnu, kuna meil om õnne puupliit, sõs tuli süügi tegemine ka vällä kolida, tull välipliit haina sõsest ülõs otsi ja tüükõrda säädi. edimäne mõte oll minna ja otsi kola siist väll üte plaadiga elektripliit, a puulõl tiil sai hinnäst pidämä, mõtli midä ma tii, hindal vedeles hulga puitu ümbre tsõõri, a sa lähet elektrit kulutama.  mugavusmõtte teeva õks nüris ning tarbijalikust käitumisest pole viil lõplikult valla saanu.

võeh sa tsika,kui kuum om

vällän om nii kuum, et ei tahaki väega uma nõna välläpista. kraadiklaas näütäs küll 27 kraati, a pääva käen kuigi muudu eriti kuum. nii juba kella ütsast alaten. 

mõtsmaasika

käve eela mõtsmaasikit korjaman. sõitse rattaga mõne kilomeetri ja juba paistse veretävä tiiviire. kõge päält korjasi hindäle kõttu ja sõs ka topsi. topsi sai pääliitri jagu maasikit. ma olõs mõtsan viil korjanu, a lõunaaig tull pääle, vaja minna süümä ja hainu segämä. helisti tii päält pernaasõlõ, et ta õkvalt pankuuki tegema nakka. küll sai istumalda hää.