lihtne ja ökonoomne peenar

iilmine aasta es jõudnu joht piindrammad ette valmistada, sõs tulli põra midägi muud vällä mõtelda. võtse sõs ette lihtsa piindra tegemisõ. telse kasvuhuunõ ja piinardõ jaos kuurma mulda, oluline om umbhaina vaba muld, seod mul hindäl koskilt võtta joht olõ. muld om osta peris kallis,  seega tulõ ökonoomitada. piinär täüta puulenistu muu kraamiga, näütusõs vana haina vai põhuga. taimõ kasussõ ka puulenisti haina sõsen hästõ. edimält laoti piindra alla papi, et hain läbi piindra ei kasus, sõs lõi vannust kasutatu vuudrilaudust kokko kasti, 30 sm korgusõ. täütse puulenisti hainaga ning kõge pääle läts muld.  kui taimõ tärkava tulõ kõgepääle viil multš. kõk seo võtse aigu üts päiv. olõs saanu ka ilma raamita, sõs om piinar lakja valguv.

afkanka püksid

eela lätsiva hengusele mind pää katskümme aastat tiinnü afkanka püksi. kes ei tiiä, sõs afkanka om vorm mida kandseva nl sõduri afganistaani sõan. edimäsed paar aastat tiinseva neo püksi muka üten ütsakümnendate algusen eestimaad kaitseliidun. sõs na saiva pika ülõ kümnõ aastasõ puhkusõ koskil keldrinukan. a paar perämist aastat omma na jälki minnu ausalt tiinnü, seo kõrd sõs ehitusel ja nurme pääl. vüü mis om pükste pääl om kah sama vana, a tima vast pidä viil vasta.

kartul läts põhku

lõuna aigu läts põhku permakultuuri opitaren sänna kultuurimõisan(edimänõ pilt), a õdagu loona talun(tõse pildi). oigemini miil läts kartul haina alla. maa oll juba õkvalt pääle lume minekut hainaga kaetu. naat oll õks hinnast läbi haina läbü küünütanu, a  õnnes veidü. oigemp om õks panna juba sügüsel maalapp papi, põhu, vai hain alla. ai sõs haina päält är, pandsõ varajasõ kartuli siimne maa pääle ja katsõ vahtsõlt hainaga. suve joosul tulõ viil vahtsõt haina pääle panda, et valgus kardogate mano ei saas ning umbhain joht kimmäs ei kasus. kaemi sõs mis vällä tulõ. haina pääle paneku aigu tull minnu tervitama ka rästik, illosa halli kestaga. ma olli ta olõmist hainasao all segänu, a ta es olnu joht pahanõ, terviti minnu ja lätsi sõs vahtsõt eloasõt otsma.

sääsed raisk

kost kurask noid kihulaisi nii pallo om vällä tulnu ? nii kui nõna tarõst vällä pistat om parv ümbre ja ütstõse alla rünnatas. kui olliva illosa ilma, sõs päeva käen sait noist rahu, a nii kui villu lätsit olliva na õkvalt jaol. täämpä olõi joht päivä ja põra omma na kõik aig jaol.  niitse maja ümbre haina kah maha, a es avitanu joht sukuki. 

põletame oma üleliigse rasva elektriks

löüdse säändse riistapuu maaülikuuli vüürüselt. ma ole säändset asja internetin kaenu, a edimäst kõrda näi pärisõlt.  väega hää asi, kos ütistatu rasva palutaminõ ja samal aol elektri tegeminõ. ma es pannu joht tähele, kas seo riistapuuga sai midägi praktilist ka tetä, näites telefoni-vai üsäkuakut  laati. kaege kui pallo energiat jääs kokko korjamalda, jõusaaleist ja kodo velotrenažöörõist. puhas raiskaminõ. meil polõs tuumajaama vajaki, kui kõk väntaja olõs ühendatu elektrivõrku, vai varustasi uma huunet ja säädmeid energiaga. tulõs tetä riiklik kampaania, vai tiimi är kampaania loosungi alla " palutmi uma üleliigsõ rasva elektris !", tundus egaljuhul loogilisõmb, kui kivist elektrit palutada.

esimene oma salat

eela sai sõs kasvuhuunõst edimäsõ  redissõ, salati ja spinati. kõk seo seesami õlliga segämini ja sõs kipõlt kõttu. kasvuhuunõn sa katteluuri all, päris kipõlt varskõt haljast kraami. eski põrknas om jõudsalõ kasunu.

umbrohi toidulaual

Perenaise viirg:

Kui idude söömise isu saab otsa ja tahaks juba midagi rohelist suhu pista, kuid kasvuhoones on veel salat ja rukkola ja till ja redis pisikesed taimekesed, on aeg pöörata pilk aknast välja. Naat, nõges, võilill – mis võiks veel parem tooraine kevadise tervisliku toidu valmistamiseks olla!
Kusagil kuu jagu olen valmistanud paar korda nädalas toitu nö. umbrohust.
Mõned retseptid ja soovitused:
Nõgesesupp – vaja läheb lisaks nõgesele (ja murulaugule) muna, kartulit ja tangaineks lisasin kuss-kussi. Aga sobib muidugi ka tangu ja riisiga teha.
Nõgese-naadi omlett. Valmista nagu tavalist omletti, kuid sibula pruunistamise lõpus lisa kuuma vee alt läbi loputatud nõges ja naat.
Nõgese-naadi munapuder. Sarnane eelmisele, kuid munapudru jaoks lisan munadele ka piima ja veidi jahu.
Naadi-porgandi salat. Riivitud porgand koos hakitud naadilehtedega. Naadi tugeva maitse varjutamiseks võib panna juurde sidrunimahla.
Rabarberilehesupp – seda vist oskavad ka kõik teha juba ;) Ja minu meelest saab igal perenaisel ikka oma maitsega see supp. Soovi korral võib ka suitsukonti lisada supile.
Kartulid umbrohuga: Keeda kartulid, haki eraldi võilille, naadi ja soovi korral ka nõgese lehed. Murulauk sobib ka juurde. Sega umbrohi kokku sortsu oliivõli, sinepi, mee ja sidrunimahlaga. Väga maitsev! Retsept pärineb raamatust “Puhta toidu raamat” (K. Naur, Ü. Hõbemägi)
Naadipesto. Tegin seda veidi teisiti, kui retseptis soovitatud, nimelt seedermänniseemned jätsin välja ja parmesani juustu asemel panin mingit muud pehmemat juustu.
Korja naadi ja võilille noori lehti (NB! Söögiks sobivad need naadilehed,mis on veel krimpsus), pese ja lase köögirätikul kuivada. Purusta uhmris seemned (mina kasutasin india pähkleid), lisa 2 küüslauguküünt ja 100 g juustu. Lisa juurde pestud ja hakitud naat ja võilill ja oliivõli. Vajadusel lisa soola. Purusta saumikseriga. Sai tõeliselt maitsev!
Retsept pärineb raamatust B. Slipher “Korja loodusest söödavaid taimi”.
Kindlasti on pesto eriti hea ahjust tulnud leiva või kakkude peale panduna.
Võilillemesi – seda ehk katsun veel teha sellel aastal ka. Üks aasta proovisin, kuid ikkagi kristalliseerus ära.

Mõnusat katsetamist!