taluülikool

diivanil lotman
tüü man üüülikuul
kemmergun kvant

paksu ja vedelä eräldäja

 päävakõrda tulli vahtsõ välimädse kemmergu ehitaminõ. raoti üles saina, pandi pääle katus, sõs tulli kätte poti tegeminõ. teedä oll , et tulõ tetä sääne kemmerg miä ei haisa ja mille tulemus saa jälki luudusõ tsõõrikäügü osas. ja seo lahendusõs om juba ammu vällä mõteldu, et paks tulõ vedelast är eräldädä. puudin müvväs õkvalt tehasen  valmis tettü separaatoreid, säändse kos omma prilllaud ja eräldaja ütte ehitätü. kõk om väega hää ja illos, õnne seo imevärk mass üle 60 euro. ma ole nännü ka uma koetu värki ja säält naksi õkvalt edesi mõtlema. jõudse välla järgmise lahendüseni:

 ostse autupuudist lapigu bensiinileiko, ütisti külge vooliku ja puurse kruvve jaos kats mulku. leika masse  uts euro ja 50 senti. sinna sõs nakas juuskma vetel kraam.

 sõs ostse viil prilllavva pää 10 euru iist. paiguti sõs leika kruvvega poti sõse saina külge ja vooligule pikendüse otsa

ja suunassi seo sõs imbkraavi. kogo seo värk läts sõs masma õnne 12 eurot. sai ka är proovitus, tüütas häste !







tulevikun taha vedäla e kusõ juhti maa sõsse kaivatu ja kilega veedertatu hauda, miä om põhuga täüdetü. sääl sõs nakas kimmäs kompostiirminõ pääle ja mõne ao päräst saa hääd kraami pindremaalõ viia.

pere planeerimine

pere planiirmisõ asa läeva plaani perrä, aino ja timä tütär roosa omma suurõ nigu maakerä, egä hetk om uuta peenikest peret. ei tiia, kas piäs kokko kõnelema ka sünnütüs-ja imetamisnõustajaga, olõs vast kimmäm tunnõ, vahtsõao kitsõ omma kah äkki uma olemisõ är unõtanu :)

šašlõkk

leedopääväl süvväs õks šašlõkki ja kuna puudi uma om nigu õkvalt keemiavabrikult tullnu, sõs tule seo esi valmis tetä. eela sai sõs asi ette võetus, värski lambaliha läts umakoetu ubinaveini-ingveri marinaati, lisas viil valgõ pipar, roosa mägede suul, vürtsküümne, luurber. šašlõki tegemisega tull üten viil üts hää süük, miä sai õkvalt är süüdü, ohtra võiu ja sibuliga praaditu lambamass.

muruniitmise kunst

 

moro niitmine om üts tüütu tegevus, miä võt pallo aigu, ressurssõ jne ning tulemusõs om õnne visuaalne mõõde. a võis ju inämp olla ? päris ilma niitmalda ka ei saa, vähembalt ussaian on miil moro niidetü. aga kui asi käänada tõisilde, joht niita moro vaid hoopis tuuta väärt komposti, sõs saa niitminõ hoopis tõse tähendüse ja ei oleki inämp joht nii tüütü ja raiskav tegevus, vaid kasulik mõõde tule mano. mii korjame niidüsse kokko ja kannami pindremaale, kos ta sõs om niugu väetise iist ja pikapääle and huumust kah. moro niitmine avitas kasvatada küügivilja, et pügät morro ja samal aol nigu kasvatad ka süüki, üte tegevusega mitu tulemust, vot seo om joba hää. ma mäleta, et vinne aigu vanaima man, es olnu joht moroniitjat, a moro oll kõik aig matal, vähembalt ussaian ja veidü iimal oll moro vähe pikemb, a joht täüs pikkusega hain. moro niideti vikatiga, a toda es niideta õnne illo pärast, vaid õks eläjäidele ette, seo aig oll ega hainamaa tükk hinnan, sest kõk suuremba ja paremba maa olliva kolhoosi käen. nii niidetigi ussaiast madalat moro tsikule, vähe kaugembalt ja korgembat lambile ja vaskile ning aiaveerest päris korget lehmile. lihtsalt moro niitmine olõs too aigu tundunu veidra tegevusena, sest ega illo es andnu joht patta panda. aga nii sama moro niitmina kah olõ õi päris ilma kasulda tegevüs, pikan perspektiivin and ta häste väetatu ja puhanu maa, kos saa tulevikun, kui vaja lätte, hääd kraami kasvatada.

kes on õige permakultuurlane ?

kiä om sõs seo oige permakultuurlanõ?
õks kiä hoit uma peenembat hädä kinni viljandist kodoni(100km), et laska seo hüä kraam kardokamaalõ põhu sõsse :)

permakultuur24

huumogu, inne kui nakka pliidia allat tuld tegema, tühjendan tuhakambre pange, haaran pange ning lähe õkvalt pindremaale, tühenda pange ja hummoguse põie kardokamaa põhumultši, nii saa kipemba elo põhku. pääle hummogusüüki om aig minna turule taimi otsma, peretütrega kate pääle saame ostetus kapsta sort "jõgeva" ja määnegi varajanõ vinne uma, lillkapsta"tundmalda" sort, kaalika " kohalik sinine", tomaditaimõ "mato"(mu lemmikut viljat es olnu sukuki), kabatšokki sorti ka inämp joht ei mäleta ning üte lätlase käest maasikataimõ. koton, pääle kimmäst lõunasüüki ja siestat, naksimi sõs pernaasõga pindreid ette valmistama, siblisimõ umbhaina juure vällä ja õks põhumultš pääle. maasika lätsiva juba mineva aasta valmis tettü kuhikpindresse. põra om sõs hää mitu päivä viil istutamist. vahepääl kaksa müüdaminnen nõgessit ning vii  kasvuhuunõlõ püttü laagerdama, saa hää kimmäs väetis. ja, kui jälki pissihädä tule sõs joosen vällä pindremaalõ, sa õi joht väärt kraami raisku lasta, põhu alt vaja õks kõrralik kardokasaak saia.

tomatid ja kurgid

üleeela sai kasvuhuunõlõ istutatus kuus tomati-ja kats kurgitaimõ. tomati õks vana hää jõgeva malle ja vilja, kurk määnegi vällämaa uma, nimi inämp joht ei meelen. ülejäänu taimõ sõs, kui ilma vähe lämmämäs läeva, põra tulõ õks üüsõs katteluur pääle panda, või tulla üükülma ja nii om temperatuuri kõikujine ka veidümb.

põrkna

täämba saie edimäse põrknavirkse maha tettüs. põrknas sõs jõgeva nantes, a seo om keskvarajanõ, joht varajanõ mille olõs võinu edimädselt maha külba. mi pole vikresele ammu midägi külbnu, a seo aasta mõtli jälki katsetada, a tõisilde kui tavaliselt tetäs, nimmõlt ma pane vikrsavaihõlõ väetsisõs tuhka, sõnnikut ja kata sõs põhuga kinni, nii et välla jääse õnne viksõharja. nii saa likõt kinni hoita, a sama lätt liigvesi virksõ vaihele ja nakas säält tassa mulla sõsse minema.

esimene salat

täämbä sai sõs kasvumajast edimäse salati. nii varra olõi inne joht vahtsõt kraami saanu

hakkab pääle

värske haina süümise huuaig. nõges juba kimmäle kasus ning läts õkvalt marapuhma alt pannilõ.

olukord kasvuhoones

taimõ omma sõs uma nõna vällä pistnu ja kasussõ jõudsale. pääval om kasvumajan üle 25 kraadi lämmät. säänest asja pole inne olnu, et urbekuu keskel omma redis ja salat juba kasuma lännü. kui nii edesi lätt, saa vast kate nädäli päräst juba haljast salatit süvvä, nii naatega üteaigselt.

Karjalaskepäiv

Mineva nätäl viiendal urbekuu pääval oll sõs miil karalasõpäiv. Kitse saiva nurmõlõ päämiselt kuluhaina a veidü ka haljast süüma.

vildihooaeg sai läbi, vist

ma kai, et ole kirotanu, et 13.südakuul naksi vildihuuaig, vällän miinus saitse, täämba om vällän pluss üts, sõs om vast seo huuaig läbü saanu, võrun magaziini puudin olliva vildi kah juba alla hinnätü.

kevadkülv

eela tei pernaanõ sõs edimäse külvi kasvuhuunõlõ. maha sai pantus redis, salat jne, pääle õks katekõrdne katteluur. sordi miä mii külvami omma õks võimalikult eesti uma. nii varra olõi joht hinne kasvuhuunõlõ kulbi tennü, eks näis sõs mis saa, ilmaennustus suurt külma inämp es lupa, a ega seo pääle kindel kah ei sa olla.

kevadtööd

keväjase tüü aian om alanu. eela sai ussaida kraamitu ja vahtsele pindrele alus pantus, et sõs vana pulstivaip marapuhmi vaihele moro pääle pantus.

vigased pruudid

või õigõlõ vigane peigmiis :), kiä tull paar päivä tagasi kosjo.  om tõne võitlusen tõse sikaga viga saanu,a muidu väega tore ja illos peigmiis, mii kitsõ omma kah väega rahul. vaatamata väikulõ vialõ om uma ülesannõtõ korgusel. luudami, et sõs vasta suvvõ tule kara juurdekasvo, om ju üts aastaka vaihele jäänü.

hommikune meeleolu

hummok and tsihi päävä meelolus.  kann hääd tsaid ja luulõ, seokõrd sõs suumani sassi uma.

vildihooaeg on alanud

vällän -7,õige aig om vahtsõ vildi välla otsi ja jala otsa tsusata. talv om alanu.

ilus kevadilm

vällän paistus päiv, puhk lämmi tuul ning temperatuur om määnegi pluss viis. kitse süüva nurme pääl haljast haina, puudu om õnne tsirgolalul.

Saa saaki

nii kõlas david holmgreni kolmas "käsk", seo tähendas, et egä tegevus piät andma kasu, tühjä ei massa tüüd tetä. kasu piäs andma ka egä kodomajapidämisõ element. näutüses vesikemmerg on puhas kulu, a kompostkemmerg seo vasta puhas tulu, andes hääd väetist. ka maja katussõ, mia om tarõ kuivana hoitmises mõeldu või panna tulu  tiinmä, pannes sinnä päävakollektori kuuma vii jaos, vai kel inämp võimaluisi, päävapaneeli elektri jaos. ehitades sanna külge kasvuhuunõ, saa lõõnast perrä jäänu lämmi är kasutada kasvumajan kasvuaja pikendamisõs. säändseid võimalusi om pää egä elemendi man.