lumõkellä omma välän

soppa om ülõ pää

korat toda tiid kui kavva om joba vihmä sadanu. sääne tunnõ, et maapind inämp ei kanna. sopp nakas kaloski veerest ülõ tulõma.

mõttetera zavoodin

kemmergupaprõst

kuna om talv, sõs ei ole mul võimalik uma perset orgaanikaga pühki ja päävakõrran om sitapaper. öko ja aatelistõl põhjusil ma eelista eestimaist toodangut. a kemmergupaprega om probleem, põle sobiliku hinna ja kavaliteedi suhtõga papõrt. daysi hää pare omma vähe kalli. loodusõ nimelinõ om otav a kvaliteet om sitt(paremb kui säästu uma, miä om leedun tettü), üte tõmbe jaos lätt uma kolm puugnat, et näpu läbü ei lähes, kuradi raiskaminõ. täämpä ostsõ suume lotuse luonnonystava sitapapre, masse määnsegi 3 kruuni rull. vot seo oll kvaliteetnõ kraam, ütõ tõmbe jaos läts üts puugõn. päälegi om seo ka vanapaprest tettü. vanapapre kasutaminõ om üts ostuvaliku alus. kuigi suume uma om tettü, kavvembal ja seo siia tuumisõs lät inäm kütust ja ei anna eesti inemestele tüüd, lät teda siiski kõvasti veidümb ja seoga om sõski luudust inämp hoitu.

Paar nippi - mida teha vanade riietega?

Õmblesin Lenna Leelole tegelusteki, tema blogist saab täpsemalt lugeda,kuidas see välja tuli. Kuid tekki tehes avastasin, kui lihtne on ise lapsele mänguasju teha. Näiteks lepatriinu – see on tehtud eelnevate õmblustööde ülejääkidest ja käepärastest vahenditest. Punane linane riidejupp jäi üle köögitasapinna ja sirmi kangast, mustad täpid on lõigatud minu vanast kampsunist ja valged silmad sai tehtud Allari vanadest pükstest. Lepatriinu sisse panin riidejuppe, mis kogu teki õmblemisest üle jäi ja ühe plastikust vitamiinipurgi, mille sisse riisiterasid. Nüüd kõriseb lepatriinu mõnusalt ja lapsele meeldib see mänguasi väga! Teiste asjade sisse sai pandud ka jõuluajast korjatud kommipabereid ja muud krabisevat. Lihtne ning odav pealekauba!
Riidejääke ja kulunud riideid olen kasutanud ka istumispatjade täiteks. Näiteks riided, mida enam ei taha kanda ja mis kaltsuvaiba materjaliks ega Humanasse või Uuskasutuskeskusesse andmiseks hästi ei sobi – igasugu topilised kampsunid jms olen lõiganud tükkideks ning padja sisse pannud. Nii ei pea villa ostma ning vanad riided saavad uuesti kasutusse, mitte ei lähe prügimäele. Padjad saavad küll raskemad, kuid nende peal ongi siis hea istuda.
Ja kaltsuvaiba materjaliks sobib väga palju vanu riideid!

inimkonna loojang

kas taaskasutamine ja taastuvenergia päästab inimkonna ? ei päästa ! lükkab ainult lõppu vähe edasi. see kõik on suitsetamise maha jätmine surivoodil, nagu ütles tyler turden. ainuke viis veel päästa inimkonna eluks vajalikke ökosüsteeme on inmeste arvu ja tarbimise järsk vähenemine. ei usu, et riigipead ja valitsused seda ei tea teavad küll, aga nad on käsist ja jalust seotud. praegune kapitalistlik majandus on ennast sisse seadnud kõikjale, inimeste eluviisi ja mõtlemisse, kõik on sellega seotud. kapitalism ise on aga seotud tarbimisega, kui seda vähendada vajub süsteem suure kaosega kokku. ja see kaos ongi see mis seob valitsusi. vaadake, kui turgudel saabub pessimism ja väike tarbimise langus kohe kaovad töökohad jne. aga me sõltume oma tööst, ilma selleta pole meil raha ja rahata pole meil süüa, kehakatet, ega peavarju. tulevikus pole ökodiktatuuridest pääsu, aga mulle tundub, et need saavad olema hirmsamad, kui stalini või pol poth. kas meil on lootust ? ei ole ! ainult ilma lootuseta saame olla vabad !

midä maamiis hummukul süü

kui mõtlete, et maamiis süü hummukul leiba ja pekki ning juu kapast kalja pääle, sõs oleti steretüüpiden kinni ja asast võlssi arvo saanu. tääpätsõ talumehe hummukusüük om
põrknasalat sitikmarjuga.

kuda kulutada vähem elektrit vett keetes

kõge päält ma pea ütlema, et põdrasammal om mõju avaldanu, kõha om vähembas jäänu, kuur jätkus.
nüüd aga üks vana nipp, kuda säästa elektrit, kui keedate el.kannuga vett. panin el keedu kannu manu ühe klaaskannu, sinna valan külma vee, mis soojeneb toatemperatuurile. soojenenud vett kasutangi el kannus. vee keetmisel läheb suur osa energiat külma vee soojendamiseks toatemperatuurile. raisk nüüd peaksid meie elektriarved sitaks vähenema.

põdrasambla tee

kes viil mäletas miä om põdrasammal ? mu bioloogist naesterahvas, parandaks õkvalt minnu, et joht põdrasammal vaid islandi käokõrv ja joht sammal vaid samblik. a rahvas kõneles õks põdrasammal ja seo lugõ neo bioloogi võiva umavaihel kõnelda nii kuis esi tahtva. latsõpõlvest ehk mäletatas seod hirmsat ,mõrot maitsat. lugu sõs sääne, et ma ole juba
kolmandat päivä tõbine, määnegi külmetus üten nohu ja köhaga. kuna ma egatsugu npasaga mida 
telegast kaala määritas hinnast ei ravi, sõs sai õkvalt põdrasambla pääle mõeldus, aga oh hädä varu
olliva otsa saanu. eks sõs tull mõtsa minna, põdrasamblaga om sääne hää asi, et seod võid korata
kogo aasta. põra sõs ole hindalõ seod hääd kraami mitu tassi molost sõsse aonu ja köha om perrä
andnu. a lapsepõlven ma vihkasi seod juuki, kull oll õks mõro ja kui suurõs sai, sõs ma ka ei tahtnud
seost midägi kullõlda, latsõpõlvõ kehvä mälestusõ. a koskil kümmõ aastat tagasi ma avasti seo juugi 
hindä jaos vahtsõlt, es tahtnu jälki hindalõ määnestki keemiat sõsse kallata. edimanõ  lonks pandsõ
alalõvva õkvalt värisõma, raisk kus oll imõlik tunnõ, a järgminõ lonks oll joba parõmb ja sõs naksi
seo värk õkvalt miildüma.

kitsõ vihtu süüman

kitse saava paar kõrda nädalan kõovihtu, sõs om noil pidupäiv

vastlapäiv

eela sai vastlapääva puhul tettü esi vastlakuklõid. pernaanõ tei täisterajahust taigna, tagnast kukli ja kukli läiva ahju. Vahukuur sai puudi uma. küll neo olliva kistumalda hää, veidü lämma ja 
õkvalt sulasiva suun. naabri käveva ka külan ja kitseva ka mii pernaasõ tüüd.

vittu keskiluokka

pilt on võetu http://www.sewercide.ee/artiklid-pelle-miljoona.html

olli riidi õdagul woodstockin(se kuulus pronksiüü lahingukotus) toimunu pelle miljoona ja unabomberi ning jmke kontsõrdi sõnum, va vabanda kui ma asast võlssi aru sai. a kontsert esi oll väega kimmäs. ega ma inne es olnu pelle miljoonast väega palju kuulnu, timast vast olli, a muusikat küll es olnu kuulnu. elamus oll vägev, 
pole inäm ammu säänest kontserdi viilingut saanu. vanameistri pelle ja villu olliva tasõmõl, 
villu om vähe laisas jäänu, ei viisi inämp vahtsõid laulõ treida. jõudsemi sõbraga järeldusõlõ,
et pelle näge välla nigu mii kivinõid. meie veljeskansa, õks mõist häid asju tetä ja 
olõnemalda hääolust, ei olõ na uma sotsiaalsõtnärvi minetanu. kaho õnne, et na ei luba inämp lõuna-eestilõ uma televisiooni näüdäta.