illos karge hummok

siin uandimaa nukan om täämpä illos kargõ talveilm, vällan om kuus kraati külma, taivas selge ja päiv nõsõs mõtsa takast. üts seksikamaid asju om külmal ja selgel talvõpääval korstnast tulõv toss.

päikese sünnipäeval

käänüpäivast kuni talsiõdaguni om pääval sünnipäiv. pääle seod või sõs lugõda alanus vahtsõ aasta. kävemi mi kah sõs pääva pidol. pääva sünnüpäävaga om hää sea asi, et ei piä minema koheki kavvendalõ, seod saa pitä uma koton. oll süvva ja juua, hulga inemeisi, juttu ja naaru. sannan sai timä aus ka lõõnat visatus.  õnne päiv oll väega häbelik, es tahtnu hinnäst sukuki näüdäta, oll sõs tõne pilve takan. 

pilt om vana, sääl ei ole lummõ, a põra om lumi õks oleman.

seltsingu jõulupidu

riidi pidasime uma seltsinguga väiku jõulupeo, teime ess-suu veeren, mõtsan lõket, jõime tsaid ja kuuma veini. edesi läts pido urvastõ seltsimajan, kos sa kõtt täüs süüdü.  tore om, et mano tulõ inemeisi, kiä hooliva uma kodo ümbrusõ luudusõst.

koduveini pudelilt löödi punn pealt

pernaasõ valmistatu hõraku vein om uma ao är laagerdanu ja sai sõs pudelilt punn päält är lüüdü. vein om hää ja pruukimisõs valmis. pühä tuleva pikä ja külalisi tulõ ka hulge, küll na seo veini är juuva. karskuselt saa ütõ miinuspunkti mano. 

hübriidtransport tallinna

säädsõ riidi uma tsõõri pääliina puulõ. autuga tartole, säält jalgrattaga rongijaama,  edesi rongiga talnale ja säält rattaga imä mano. väega ökonoomne viis talnalõ jõudmisõs, üte inemise kõrral puule odavamb, kui õnne autuga. vällan oll mõnus miinus kraat, vast -5. tartun oll hulga rattaga sõitjit, a talnan es nännü tipptunni aigu üttegi rattaga inemist. talnan sõitva talvõl rattaga ütsigu friigi a tartun om jalgratas tavalinõ liiklusvahend. jalan vatipüksi ja sälan vana lambanahknõ puulkask, es olnu sukuki külm. 

talitsõkuu katsas päiv

hummok om illos, vällän om paar-kolm kraati külma, lumi maan ja päiv paistus. tuju läts õkvalt hääs. pääva edimanõ käik läts kemmergulõ, istungi aigu oll hää ussõst kaia mõtsa takast nõsevat päivä ja uduluuri mattunu maad. sõs pliidi alla tuli, tšaivesi ja pudrupott tulõlõ. seo ao pääle oll ll ka üles tulnu ja tatsasi müüda tarõ tsõõri. kui ma üsäku taade istse, sõs tull ta muu mano ja konkreetne opa, ei sallinu vastavaidlõmist. kül neo latse omm õks targa, lühuke opa tähendas, täiskasvanute keeli: palun võta minnu üskä. ka kui palju lätt sändse pika lause vällä ütlõmisõs energiat ja hengeõhku, a latse opa om konkreetne ja kõk saava arvo mis vaja, mis tarvis sõs nii pallo tühje sõnnu. põra om kõtt mõnusalt täüs, lase vähe leeva luusõ ja sõs pane kitsilõ ka haina ette.

pandsõ pütilavva alla ja lätsi suusatama, üle puule tunni laskse alla ja ronisi ülõs.

jälle lumine

hiirte invasioon jätkub

hullumaja maa olõ tarõst juba nii pallo hiiri kinni püüdnu, et nende nahast sanu hindalõ hiirenahksõ kaska tetä. üleeela topse kinn kats mulku kost nad tarre saiva ja püüdse kinni kats hiirt, kes olliva juba tarrõ sissü säädnü. üüsi ärkasi hirmsa krabina pääle ülõs, üts hiir oll kardina külen, kuna üttegi püüdmise vahendit es olnu kässin, sõs sai seo pakku, veidü ao pärast kuulse jälki krabinat, kai üts hiiremolo kai mullõ akna ja saina vahelisõst praost vasta, olliva tõse tennu linavildi sõsse käigu. topse sõs mulgu kinni, krabistaminõ jätkusi kuni hummukuni.

jalgrattateedest

rohelisõ omma esitanu säädüseeelnõu, et jalgrattaga saas sõita ka kõnnitii pääl. seo om hää mõte, a läbi seo joht ei lähe. ma arva ka, et egal puul kõnnidiide pääl jalgrattaga sõita pole võimalik, mõne tii omma nii ahta, et sääl ei mahu jalakäiagi är. mu arust olõs targemb, tetä sääne säädus, et alaten teatud laiusega kõnnitii tulõ tetä puulõs, üts puul jalakäiailõ, tõne jalgratturitelõ. miil siin maal tulõ nii kui nii sõidutii pääl sõita, a siin om liiklus harv ja autojuhi inämp jalt viisaka, erandid om ka ja kunagi ei tiiä millal või mõni purjun juht sullõ otsa sõita, piät olõma kõik aig valvel. liinan om aga liiklus tihe ja sääl om väega vastik ja ohtlik sõidutii pääl sõita, ma ole pruuvnu väiksite tiidõ pääl om viil võimalik, a suure tii päälõ kül ei taha. 

mina ka ökost

eks seo öko värk om ka moodi asas lännu ja om saanu ideoloogias. nagu egan ideoloogian, liigus ka sääl pallo müüte, sekäst  ja võlss infot. inemene om liiga oll, et mõista luuduse toimimist. a üts asi tundus olõvat oige seo om tarbimisõ vähendaminõ. ja joht moodi pärast veidü, vaid õks uma elustandardi viiminõ alla puulõ. sõs majandus inämp ei kasu ja mis sõs, perse seo majanduskasv. tõne asi om inemeste arvu vähendaminõ ehk sündimisõ järsk piiraminõ, miil eestin om seoga midugi kõk korran, enese regulatsion om liigagi tõhus. a india, islamiriigi ning lõuna-ameerika piässiva midägi ette võtma. öko nimel om tettü palju ullusi, näitusõs biokütus, kui me seod tarbime sama muudu, kui fossilkütust sõs om mii planeet varsti lage ja inimkund ka häonu. tõne asi om prügimajandus, mii õigustame uma uskumatult suurt prügituutmist, a seo ju taaskäideldas jah, suur osa küll, a seo veetas jälki kohegi hiina, kus sõs siis tetäs vahtnõ mõtetu vidin tarbimisõs. ega muidu vana targa mehe nagu budha, lao-ze, jeesus ei kutsunud inemeisi ülõs kasinuselõ.

kurvad kitsed

ülõeela vei sõs sika naabrimehele tagasi. kitsõ kaiva väega hallõlt perrä ja mökitiva tassa, kui ma ülõ mäe lätsi. armastus tege õks haigõt.

vahekokkuvõte lumemöllust

vahekokkuvõte seo pärast, et tii omma küll valla lükatu ja elektri tagasi tulnu, aga varsti nakas vihma sadama ja sõs läeva tii nii nilbõs, et liikuminõ om jälki rassõ.

elekter oll är 24 tunni

tii olliva läbimatu pää 48 tunni, vahepääl käve sahk, a siis tuisasi tii jälki kipõlt kinni

es olnuki väega hull olukõrd. pikemba vahemaa tulli läbida suuskiga, kuna hange omma munadeni, käve alajaama man luurel, et kas om sääl midagi viga, et elektrit ei olõ, et sõs saa õkvalt energia meestele infi edesi anda. sai sõs novembrin ka suusa är pruuvitus. lumi oll tii pääl kohati nii sükav, et sahk es jõvva lummõ tiini välla lükata ning ma eela jäi mul auto kõtupääle kinni. a kipõlt tull naaperküla talumiis, kiä lükas ka teid valla, minnu välla avitama, egaljuhul aitüma tallõ. 

vana hää lubjavildi

täämpätsõ ilmaga, lumõ ja maruga, omma kõge paremba jalanõu õks vana hää lubjavildi. loomulikult oll hiir mu vilte sõsse pesä tennü, ma egas juhus saputi vilti inne jalga panekut ja ets kae, hiiresitaga ütten linnasi säält vällä ka priske hiir. a viltega oll väälän hää, lumi es tulnu seere vaihelt sõsse ja lämmi oll kah. tuul om marutuna juba ülõ katõtõist tunni ja egalõ puule hangi  aounu. vaibumisõ märke viil joht olõ õi, tundus et järjest kimmämäs läät, egal juhul om akna takan kõva ulgminõ ja vihin.  

pildikesi seenehooajast

minu väike elektri säästu nipp

ma küta pliiti kats kuni kolm kõrda päävan süügi tegemisõs, sõs ma kiida ka tsaivett. a tsai mulle miildüs hirmsale ja seod ma juu õks inämp kui pliiti kütta ja seo päräst tulõ vett el kanniga mano kiitä. a ütspäiv ma tulli mõttele, et võta uma vana termose kasutusõlõ. kiida pliidi pääl inämp vett ja panõ termosõlõ, sõs om kõik aig kuum vesi võtta. el kann omgi juba tükk aigu saisnu kasutult, vahel harva õnne lät vaja. 

mii elektri tuutminõ om väega raiskav ja keskkunna vainulik, seoga om kats varianti kas kasutada mõnda tõist muudust el tegemisõs vai viia uma el tarbiminõ väega väikus, et põlevkivi el ei mõotas nii pallo. ma olõ alustusõs valinu seo perämisõ variandi. päälegi olõ ma laisk ja ei viisi pallo tüüd tetä, et el raha tiini.

lambanahast läpakakott

ostse võru turu päält 50 krooni iist väiku ja peetu lambanaha. ublesi tollest sõs uma üsäkulõ koti. paistus väega hääd kaitsõt pakvat mu arvudile. ega iistlane piät olõma innovatiivnõ, muidu mii ei jõvvagi viie rikkamba riigi sekka joht. 

kitsedel on kosilane

paaris nädalis lainasi naabrimehe käest sikku. kitsõil omma sõs hää pääva, tõne värk õks kui miis majan om. edimäne tund aigu käve sikk kiil suust vällän ja kiimalinõ molo pään kitsi takan ja nuusksõ õnne hanna alusit. a kitsil es olnu voiil õige aig, na es lasknu sikku joht mano. a tunni päräst oll sikk ka maha rahunenu ja õks na aova sõs oma asa är, kui õige aig käen om ja kitsõil halo pääl.

nuurpernaanõ läts parooli alla

nuurpernaanõ pandsõ uma blogi parooli alla, egatsugu perverte om liikvel. kiä tahtva parooli, kirotage loonatalu meilile. 

pasataud

nii, kui suuren liinan käüt, saat säält üten määndsegi tõve. eela pasandasi pernaanõ ja väiku pernaanõ ossendasi mii sängü täüs, täämpä olõ ma kõtust vallalõ ja valutas ka ilgelt. 

võimuvõitlus kitsõkaran

seni om olnu kimmäs hierarhia paigan, must on päälik, kirriv on tõne ja väiku kolmas. na omma sõs ütstõist vastavalt pusklenu. a põra om peraots ümbre käändnü. väiku pusk kirivät, kuna kirivä joht olõ õi sarvi, sõs jääs ta alla. väiku om eriti agressiivnõ, ei anna joht sukuki kirriväle raho, õnne pusk kõtu alla, a seo om ohtlik. põra om sõs väiku kits ketin ja tõne lask vabalt. laudan tulõ ka seo kamp eräldi hoita, sääl muidu must ja väiku nakava viil üten kirivät ahistama ja sõs ei saa tõne inämp koskil aso.

perämitsõ tomati

käen om viinakuu keskkotus, viil om alale mõni suutäüs tomatit. seo aasta saiva tomadi ildamp valmis ja palju taimi läts hukka ka, ehk sõs saak oll ka lahja. a tassakõisi süües, olemi õks põrani vällä vedänü.

kus on lambaliha

ma ei mäleta joht inämp, kas ma ole seol teemal hinne kirotanu. teema om sõs lambaliha, midä pole koskilt saia. võrun ma ei tiiä üttegi puuti, miä seod müü ning turun ka ei olõ. lähimb kotus kus ma lambaliha löüdnü olõ om tartu turg. ummethegi om lambakarju nätä egan puul. lambakasvataja kõnelese, et probleem seo, et ole õi tapamaja, kos lambit tappa. enamusõ kõrraliku lamba läeva saksamaalõ. liha saa osta ka õkvalt lambakavatajatõ käest, a säält ei olõ ka kõik aig saia kui isu pääle tulõ. egä mii pere muud liha pääle lambaliha pallo ei süüki.

pildin om pernaasõ tettü hää lambajala praad.

maapirn

kuigi mii olemi siin paiga pääl elänü juba hää mitu aastat, sõs avastimi alles põra, et aian kasus maapirn. ma ole sellest ka hinne kuulnu, a pruuvnu joht es olnu. ma tiiä, et ta om populaarnõ mahe süüki austavate inemiste toidulavval. ma sõs kaibse mõne mugula vällä ja pruuvsemi är, päris hää, sääne päävalilli mekk om man, ta omgi pevalille sugulanõ. siin sa paamirnist lähembalt lukõ: http://www.terviseleht.ee/200206/6_maapirn.php

ja http://www.terviseleht.ee/199943/43_maapirn.php

pildikesi katuselt

panen katust

juba iispäävast pääle lasõ müüda katust nii, kui orrav. ülevalt avaneva talolõ vahtsõ perspektiivi, muidu kaet elo üks uma silmi korguselt, a põra kaet ülevalt alla ja kogo värk om hoopis tõistmuudu. vana katus, kos oll pääl tõrvapapp, om sõglas muutunu ja lask läbi. ma arva, et seo papp om sääl pää olnu ülõ kummnõ aasta. seo tüü tahtse juba hulga aigu tegemist, är tegemisõ vaim tull sõss alles põra pääle.

ma ju ütlesin, et endel lipmaa peksab segast

http://www.ekspress.ee/2008/10/23/arvamus/4970-lippmaa-vassis-kliimajutuga

endel lipmaa pess segäst

Eesti Ekspressin sõs säänõ interviu, Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!
Autor: Mart Zirnask (17.10.2008)
Ma arva, et inemene om nii ull, et timäl põle halli aimugi, mis luudusen toimus, kas ilm lätt lämmäs vai lät kuumas, kas inemene om süüdi vai ei, vai toimus kõgepäält lämmistuminõ ja sõs lät jarsku külmas. A minnu naksi häirma järgminõ osa interviust:

Niisiis ei olene lihtsast inimesest kliimaprotsessides tuhkagi. Seega võib ta rahumeeli osta kõige hirmsama maasturi ja sõita maakodusse vanu kummikuid põletama?

Vastutustundetult ta sellisel juhul ei käitu!
 
Tõesti? 

Noh, kummikuid põletada tõenäoliselt ei maksa, sest vääveldioksiid on füsioloogiliselt veidi mürgine. Aga süsinikdioksiid – seda võib levitada küll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam loodus.

Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah? (Lippmaa teeb väga kavala näo.)

Mii tiiämi, et auto saastava liina õhku, diisli paiskava õhku peenosakeisi, miä omma tervüssele ohtligu. Om teedä, et autostunu suur linnu õhk om saastunu, et tüüstusliina inemeisi tervüs om halb. Ei saa õnne kaia asja üte kotusse päält, kui seo CO2 ei olõ nii halb kui kõnelda sõs tõse asa küll. Seo om õks vastutustundetu säänest asja suus välla aeda. A tiidlastel omgi seo häd, et na kipusse asju väega ahtalt kaema. Tõses seo, et CO2 kasumisõga tulõ lopsakas luudus om õige, a õige om ka seo, et inemene om sõs juba happniku puudusõssõ är koolnu. Päälegi auto tuutmine saastas hirmsalõ luudust, kõk neo kemikaali mis sääl kasutatas ja midäsuuremb massin seda inämp om saastõt.

ettevalmistusõ järgmisõs aastas

et keväja kui om niigi palju tegemisi, sõs tulõ nakata piindramaad juba sügüse ette valmistama. ma ole luubunu kündmisõst ja kaibmisõst, a et maa olõs keväja kobe ja haina vaba, sõs ma vei piindramaalõ kimmä kihi põhku. kasutusõlõ sai võtus vahtnõ maatükk, mii avastimi, et aiamaa om liiga lakja vaonu, piinramaa omma tarest kavvendale är lännü. seoga teimi vahtsõ maa tarõlõ lähembalõ. paksu õle kihi all saava egatsugu eläja uma tüüd tetä, maad kobestada, hummust tekitada jne, häos hain. kevajä hinne külbmist ja istutamist korja põhu kokko, pärast pane põhu tagasi, nii ei naka umbhaina vohama ja maa püsüs ka hää kobe. vana piindramaa pääle vei ka põhku a sinna tulõ maasikamaa, midä olemi juba plaaninu hää mitu aastat. seo aasta om põhku volilt käen, ole nurmelt tõist juba autoga vast paarkümmend kuurmat tuunu. esal läts põhupurustiga kombain katski ja vili tull põimi ilma purustajata kombainiga. seo om õks nii, et üte ebaõnn om tõse õnn. iilminõ aasta ma kraapse nurme päält toda purustatu põhku kokko, suure vaivaga sai õnne kitsilõ allapanos, a piindramaalõ joht ei midägi. 

pernaasõ viirg

Nonii, perenaine otsustas siis oma juttudega ka rohkem talu tegemistest kirjutada, et veidi pehmemaid teemasid peremehe juttudele lisada. Tasakaalu pärast või nii...

Sügis on käes ja ilmamuutus on andnud põhjust ka rohkem ahju kütta, mis on mulle väga meelt mööda. Sest nüüd saab katsetada uusi huvitavaid retsepte ja küpsetada mõnuga. Elektri/gaasiahju meil pole. 

Esimene katsetus oli karask. Panin lisaks odra- ja sepikujahule ka veidi kanepijahu, mis annab mõnusa pähklimaitse. Oli küll väga hea külma piimaga mekkida. Seenepitsa ja õunakoogid on ka väga head tulnud. Ahjus küpsetamisel on ainuke kunst õppida tundma ahju „hingeelu“. Siis saavad kõik toidud ja küpsetised tehtud. 
Ükspäev mõtlesin, et pakski hakkama oma perele karaskit leiva asemel küpsetama, siis ei peaks poest ostma leivatooteid ja pärast neid kilekotte minema viskama. Ainuke häda selle juures on see, et omatehtud koogid, pirukad süüakse kohe ära ja nii peaks justkui iga päev küpsetama, et leib/karask laual oleks :) Aga iga päev pole praegu veel vajadust ahju kütta

Peretütrest hakkan ka nüüd siia kirjutama, kuna ta nii asjalik juba on ja võtab talu tegemistest hoolega osa. Lennale meeldib väga õues käia ja kitsedele mämmi viia. Täna hommikul tõi kohe peale ärkamist kombeka voodisse ise nõudes „ei taha õue“ mis siis tähendab „tahan õue“. Suur abiline on ta ka tule pliidi alla tegemisel (topib puid ja paberit pliidi alla), koristamisel (vehib harjaga ning toob alati kühvli, kui minul hari käes on või pühkimine pooleli) ja rohimisel (kakub lillepeenar rohides kõige ilusamad õied välja).  

hiired vallutavad maja

hiire oma asunu mii tarõt vallutama. lõksun on uma otsa saanu kuus hiirekõist. täämpä üüsi kats. ma pea ega üü kaitsõlahingut. ei miildü mullõ joht seo asi, a midagi pole tetä kah, na reostasõ hirmsale süüki, esi süüva veidü, a inamuse kuseva ja situva lihtsalt täüs. 

sügisene olemine

juba pää nätal aigu om hummuk mattunu uttu. hää, et peldikugi ülõs lövvat. päävapäälõ ilmus päiv ka vällä. illos om ! vahest om üüsi külma ka, kasvuhuunen omma tomadi taimõ pää kõk külma võetu, mõni ütsik pidä viil vapralt vasta. süküs om nigu õdang, kos uni päälõ tulõ, nii ei viisi sügüsen ka inämp suuri asju ette võtta, tiit mõne tunni vällan ummi tegemisi ja sõs tahat tulla juba tarrõ lugema ja kuuma tsaid juuma. eela saigi raamatukogost jälki hunnigu häid raamatid tuudus. talvõl ei viisi üldsõ midägi tetä, sõs om hää päiv läbi leso pääl vedeleda. mõnus om kulgõda luuduse rütmin, kevajäja ja suvõl tiit tüüd, a talvõl puhkat luudusega üten. mõne hädä pärasõ toimetusõ omma viil vaja hinne talvõ är tetä, kõrval huunele vahtsnõ katussõkate pääle panna, om vana juba nigu sõgel. sügüsesi taimi ja marju tulõ viil korata, eela kai, et viirpuu mara ei oleki viil valmis, vast kuu lõpus saa.  

maa harimine

maa hariminõ piäs tähendama, et inemene oppas maad. oppas tedä inämp saaki andma, vähemb umbhaina kasvatama jne. a kui inemene sällä käänäs tege maa õks uma suudu, vähenes saak ja umbhain nakas kimmält kasuma. inemene om õks nii ull, et maal ei olõ timält midägi oppi, asi om vastupitten. maa om nigu mõtsik ja prii inimlats, kiäle ühiskund taht kuuliharidust anda, a nii kui silma päält är võtat käänas seo lats uma ots ümbre ja muutus jälki mõtsikus. haritu maa om lage, monokultuurnõ, ikäv, haigõ jne. sääne samanõ om korgelt haritu inemene, kiä om piirdunu õnne kuuli tarkusega. mulle miildüs inämp sõna, maaviljelus, seo tähendas mu jaos kuuntüüd maaga, ilma timäle joht midägi oppamalda, hoita timä mõtsikust ning lasta timäl kasvatada mu külvätu siimnõl. saagi omma kül vähembä, a tüüd om ka kõvasti vähemb ja ma ei tahagi joht määnestki kasumit saia.

suvi sügüsen

mõtsik värk

ma kae aknast välla ja näe, kuis luudus tühja kotust joht ei salli. vana lauda vareme omma muutunu rohelisõs. nõgesse, kassitapu, kubrulehe, ohtja jne. omma võimust võtnu. mulle nakas järjest inämp miildüma mõtsik värk, järjest vähemb miildüma huuldatu maastiku ja aia. vana jumal om luunu umale väega mitmekesisõ aia, kas ei tasus miil säält oppust võtta, või arvami et olemi timäst targemba ? juba latsepõlven es miildinu mullõ parkein olla, a võsu pitten roita oll lemmik tegevus. sääl oll hulga põnevanb, kunagi joht es tiidnü, miä järgmise võpsiku takan uuta või.

tulevik on tunni aja pärast

egä päiv tulõ rõõmusõnumeid maa plaane kotsile, kuis vabaneda inemeisist. kõk keskkunna häda nakkasõgi päälõ sõst, et maailman om liiga palju inemeisi. mõne rahva lihtsalt ei suuda hinnäst vaon hoita. täämpä lugesi bioneerist, et pääle om nakanu igikeltsa all oleva metaani paiskuminõ atmosfääri. metaani arvatas olevat inämp, kui kivisütt, ja metaan om katskümmend kõrda kimmäm kasvuhuunegaas, kui CO2. kui arvata kõk neo mõo kokko, kas sõs om võimalik katastroof, mi elo aigu ? piibli raamatun om kirjeldatu maailma lõppu, et sõs nakas taivast sadama väävlit ja tuld. kas seo ei olõ joht täpnõ luudsuskatastroofi kirjeldus ? seo pidi olõma üts tark miis, kiä näie ette kohes inemene uma ullusega välla jõud. a olulinõ ei olõ, kas inmemesel om ilma lämminemisega pistmist vai ei, olulinõ om, et  lämmines. miil õks  om uma osa, a kui kimmäs, las seo ülõ vaidlese tiidlasõ. om teeda, et katastoofi mõo omma vahemba sääl, kos asustus om hõrre. luudusrahva elassõ tavalisõlt katastroofi häste ülõ. om viil teedä, et hinne suuri muutuisi, nakas luudus hinnäst esi kuumale tõmbama, eläjäil vähenes järglasi arv jne. õnne inemene om nii ull, et tege latsi edesi, kui häda silmi iin, ja võimendas probleeme viilgi. aol mil elokotussit jääs vähes ja süvva om veidü, peava inemese viil omavaihel sõdima seo pisku päräst. iistlasõ omma sõs mõtten targa, lähenevatõ muutuste iin ei olõ mõtet hirmsale latsi tetä.

nädalivahetus tartun

sai sõs seo nädalivahetus sõpruga tartun veedetus. kõrtsun möllatus, nii sama molutatus ja tõistmuudu kultuuri kaetus. ma tunne hinnast häste nii üüklubin, kui ka boheemlaste peol. seo peramine toimusi genialistide klubin, kos esinesi egätsugu mõnusaid tüüpe,Chungin, karmi suume lesbi punkari jne. musa oll äge, õne mõne esinajaga üten käünü perfoomensist ma joht arvo sukuki es saanu, türa mille nad seod nii tõsitsõ mologa viil tegema peava, nigu aos määnestki maailma kõge tähtsambat asja. mullõ seo pärast tartu miildüd, et siin sa egatsugu erinevat värki nauti. tartun pole inemeisil nii pallo ka eneseväljendus probleeme, sõitva pallo jalgrattaga, ega piä hinnäst autu abil väljendama. õnne seo hirmus egä hinna iist talnalõ vastandaminõ käi mullõ pinda.

täämpä mõtsan

tei täämba üte treti mõtsan, lätsi palukmarju ja kuremarju korjama. a mõtsan kai, et mustikit om viil hulga ja omma tõse viil süüdava. hää oll korjata mustikapuhma omma lehe maha lasknu, saa puhtalt korjata. ma pole hinne joht kunagi septembrin korjanu.  korjassi õkvalt liitri ja sõs üle kate liitri kuremarju, palukmara jääva sõs järgmisõs kõrras. 

pildikesi tavapõllumajandusest

täispikka filmi saab näha siit http://video.google.com/videoplay?docid=550645035710725344

pühäpäiv oll siinepäiv

kavemi sõs eela kolmekõisi mõtsan siinel. saime päämisõlt tatisiini ja vahelikkõ(mitte tavavaheliie, mis on mürgised). mõtsa all oll ka hulga palukmarju ja kurõmarju ning joovikit. alunõ õkvalt sinetäs ja veretäs. siini saime pää lats pangõ. õdagu tei pernaanõ või ja sibuliga küdsätü siini, küll oll kistumalda hää.