miinus katskümmend om tagasi tõmmanu miinus kümnõ pääleõ. a põra om tuul ja seo pärast tulõ tarõ inämp küttä. tuulõga üten om ka tuiskm, väega hää tulõ lummõ mano. akna takan käügi säänõ lunõ tants, helbe lindasõ, hööritasõ, hüplõsõ jne. tandsupidost võtva päältkaejana kadajatsirgu(siisikõ) vai tuisutsirgu(talvikesõ).
põra om noid tsirke akna taadõ tulnu terve parv.
tiidsõ vanarahvas kõnelda. võtse aigu, mis võtse a lõpus tulli talv ka mii õvvele ja õkvalt säändsõn äkilisen muudun. hummuku näüdässi kraadilaas alla miinus kolmõtõistkümnõ. õhk on vällän mõnusalt kargõ, kopsu õkvalt laulva, kui õhku sõsse hengät. ja ülõ hulga ao om eski päivä ja taivatähti nätä. mõnus ! vei kitsilõ ka paksemba põhukihi küle alla, sõs om hindäl ka parõmb tunnõ, kui esi põõnat lämmä lesu pääl, a kitsõ omma külman laudan.
kui ma vei piindranaalõ lehti, löüdse viil är korjamalda sibulit. olliva viil tõse kimmä ja värske. muidu egälpuul kirotatas, et sibula tulõ õigel aol är võtta, muidu mädänõsõ är, a tulõ välla. et egäkõrd joht nii ei olõ.
talsikuu jõud varsti puule pääle, a ilm lupas viil piindramaal toimõtada. ma ole nüüd arvo saanu, et katteviljelusõn om olulinõ katta piindramaa juba sügüsõ, et umbhain saas parembalõ är häotatüs. keväja, inne külbmist tule jälki katõ päält är korjata(joht kui ei külvata katte päälõ), et muld saas lämmäs, muidu idabõva siimnõ halvastõ. ma sõs kraapse aiast kõk uibulehe, vahtralehe ja tammõlehe kokko ja vei piindramaalõ. lehe omma hää, noile ei pea pappi alla pandma, kõrralikust paksust kihist ei kasu ka naat läbü.
talsikuu om ussõ iin, a kapsta viil kasussõ. paar kevajä maha pantu kapstataimõ, miä vindusiva kogo suvõ, omma põra kasuma nakanu. omma illosa ja näeva väega kimmä vällä, eski vahepäälse külma olõ õi joht liiga tennü. äkki om määnegi talvinõ sort ?
mu iho ei olõ joht siipi nännü viis kuud välla arvatu käe muidugi, ne nägeva siipi kõi aig. seninõ kokkovõte, siip om kasutu kraam. vaihõl ma olõ kokko puutunu mõne peenemba liinadaamiga ja siiani pole kiäki viil är minestanu. järelikult puudus haisupilv. nipp om lihtnõ kuum vesi ja minimaalnõ juussõ pikkus. sannan, pääle edimõst lõõnat uha ma hinnäst ülõ nii kuuma viiga kui iho vähegi kannatas, pääle seod jahedamba viiga. pääle egät laval käümist kõrda sama, kuigi vanemba ja targemba mehe kõnelese, et avitas kuuma viiga uhtmisõst pääle edimõst lõõnat. a mullõ sobis mu uma variant. pääd või mõska kõolehti vai leevägä. lisas või hinda nahka kuuri karõda kinda vai lapiga vai hoopis mii ja suulaga. kässi tulõ muidugi siibiga mõska sõst neo omma vahõst hirmus õlitsõ vai kässi kaudu leviva ka egätsugu viirusõ. hindä pidev siibiga mõskmine olõ õi joht vajalik vaid miilõ siibifirmadõ puult tekitatu vajadus.
täämpätsõl aol, kui ega sent om arvõl, tule egalt puult kokko hoita. hää mõtte sain lasse nordlundi(timast ole kirotanu vaneban postitusõn), kemmergun kasotada tagumiku pühkmisõs turbasammalt. kevajä ja suvõl kobrulehte, a sügüsõl ja talvõl turbasammalt. turbasammal säilis kavva ja tima hankimisõs lät vähe vaiva, kui suu om lähkün. hää tagumiku sõbralik. a sõski ma ei suuvita seod kasutada vesikemmergun, lät umbõ egä õrnema tagaotsa kõrral. sobis inäm pärimaalasõ ja mõtsikut tüüpi inemeisilõ.
vana suume kirsa lätsiva õmblusõst valla ja na lahkseva hirmsastõ sukki, seopärast tekse vajadus vahtsite saapide perrä. ma õks puulda koahlikku majandust ja seo pärast säädse uma sammu võro jalatsivabriku abris jalatsipuudi puule. ja seo oll igati väärt mõte minna sinna saapit otsma. löüdse säält väega hää ja kimmä tüüsaapa, vai õigemini nägeva na vällä nigu sõaväesaapa. sääl müüdi muid saapit ja kängi kah. egaljuhul suuvita, kel hääd tüü-, matka-, vai sõaväepaabast vaja om kõge päält sinna kaema minna ja õks uma asja toetada. http://www.abris.ee/
sai jälki üte kogemuse võrra rikambas. mul tull üts päiv saata kats ütesugust pakki, üts oll eski veidü väikum. üte saatse eesti postiga ja tõse smartpostiga. ma polnu smartpostiga hinne kokku puutunu, õnne reklaami nännü, a kõk läts kipõlt ja lihtsalõ, masma läts seo värk 37 kruuni. sõs lätsi eesti posti kunturisse, sääl olli pika järjekõrra, üts teenindaja ajas koskil takan kliendi asju jne. sääl olli täpselt nigu reklaamin, ausõna ! lõpus kui järjekõrd minuni jõudse, palli ma pakki saata kõge odavamba variandiga. lõpus küsüti mult 56 kruuni, tavalise paki iist, seo pakk oll eski veidü väiksemb, kui seo mis ma smardiga saatse ja olõs lännü sääl 29 kruuniga. !!! kust tukõ sääne hinnavahõ ? ma ei usu, et hinnavaihe saa olla nii suur, kuna smartpostin teenindas inemise asõmõl arvuti. smartpostin tulli paki pääle kirotada õnne edenimmi ja telefoninummõr ja eesti postin pidin kirotama paki pääle täpse aadressi ja sõs viil seo sama määndsegi paprõ pääle. mis ti arvati määndse firma teenust ma edespidi kasuta ?
kätte olli jõudnu peräminõ aig e m päiv hanki talvõs lihavaru ja reguleeri kitsekara suurust. saie sõs neo kats asja lahendatu üte kõrraga. elo pidi jätma keväja sündünü sikupoiss. hallõ oll tast küll, kui kari om väiku, sõs tekis ega elajäga side. asi saie kõrda aetus ilma piinata ja vastavalt kõrrale, sikk sai hinne tapmist uimastatu ja lõpp pääle tettü kipõlt. ello tulõ õks suhtuda austusega. seo olli edimõnõ mii talo luumatapp. a mille ma sõst maainemese jaos nii tavalisõst asast kirota ? ma esi olõ endinõ liinamiis ja luumatapuga kokko puutunu latsõpõlven vanaima man, seo pärast ka seo puudutas minnu vähe sügavambalt. ma olõ seda miilt, et kui liha süüt sõs piät õks näegema, kuis su süük elo kaotas, sõs tiiät uma kõttutävve väärtust. puudist ostetu liha om anonüümnõ ja seoga ei olõ määnestki sidõt. mu jaos om kõk elläv üte pulga pääl, ma ei ole määnegi korgemp olevus ning püvva tagada uma huule all olevile eläjäile võimalikult luumuliku elokeskunna, et na saava rahuldada ummi vajaduisi, vai instinktõ. äkki kui kitsõ omma saanu eläda luumulikult, sõs om lõpp ka neo jaos kergemb. na ei olõ pidanud taluma suurfarmiden ja tapamajan piinu.
kui ti arvati, et ütele talunehele ei mahu pähe pääle villä hinnä, piimä hinnä, eläjiti tervüsse, hainailmä, sõs ti essüti õks väega. täämpätsõl aol mõtles talumiis lagjambalt, näütüsõs kvantmehaanikast. tedä huvitava neutriino, kvargi, hadroni, tauneutriino jne. et juhe so pääle päris kokko ei joosõs, võt ta kõrvalõ ka pitsi viina. seo kõk om inemese mõistusõ piiripäälnõ värk.
sääne om näge vällä katõaastasõ maailm timä silmi läbü, timä silmi korguselt. neo pildi tei peretütär. kiäki polõ teda opanu pildistama. kai kuis mi pilti teimi ja ülejäänu opse esi mano.
seo kõllane asi om kasunu mii aian. väega banaani muudu om, et sõs kasussõ na päävapuulsõn eestin kah ? tglt om seo jo suvikürvits.
leeva tii mii lavvalõ või olla uskumatult pikk. kui rüajahu tuvvas koskilt euroopast vai ukrainast sõs või tii olla üle 1000 km. kui kodomaalt sõs kuni puul tuhat kilumeetrit. kas seo om määnegi efektiivnõ majandaminõ ? lisas om vaja ehitada tehasit, elektriahje, tuuta kilõt jne. miil om põra leeva tiikunnas 5km ja elektrit kulu õnne jahu jahvatamisõs. ahju tulõ nii kui nii kütta, leeva saami kütsädä kaubapäälõ. jahu miäst om tettü puudileib om tundmada päritoluga ja kiä tiid, kui kavva koskil laon saisnu. kõk seo tege puudileevast õnne puul väärtusliku süügi, lisäs jäetas maha hunnik rämpsu maapääle ja õhku. umakoetu mahõ leib tulõ päälegi puudi tava leevast pallo odavamb, kuid pallo tervislikum ja puhtamb.
kitsejuustu-tomati-spinati-rukkola salat
pernaasõ viirg:
Oleme mitu kuud kitsejuustus teinud ja meie pere vaieldamatu lemmik on see küll.
kui kiäki tsuhatas sõs soovitas tallõ õhs tervüst. a kui kiäki peeriskles, sõs tetäs hapot nägo, vai oldas piinlikult vait. a kõtutuul om õks samasugune ihotego nigu tsuhatuski. mis sõs suuvi üte kenä prunksi pääle. ma paku vällä, et oles hää suuvi, kaunist vai hüä tervüst ! Kui kellegi om hüäid mõttit, pangõ kommentaaris..
Tääpä tahtseva kats vanembat kitsõ teta grupi enesetappu. Üts oll uma kaalaraihma nii ullisti aonu, et pitsiti hengetoru kinni, pernaanõ nägi ja kutse minnu, kipõ abi pästse kitsõ. ildamp oll tõne kits umale keti ümbre kere aonu, nii, et kett oll sõlmen, kuna püür oll tal kerepääl sõs seo inämp ei töödanu ja ta olõs võinu hinnäst ka ülõs puvva. Ei tiiä mis noid nii miileheitõlõ vei.
Uma aid and õks süvva kah. Tomadit saa vereväs leso abiga, sipula saak om hää, põrkna saak om ka väega kimmäs ja noid mõlembaid piäs jätkoma ülõ talvõ. Veidü saa piiti, naarist ja kaalikat. Kapstaga ka ei tulõ ülõ talvõ vällä.
täämpä sai mii talo edimänõ terävilja, kaara, saak salvõ. terävillä all oll kats hektari nurmõ, seo andsõ pää neli tonni villa. kaar oll illos, terä ütesugutsõ. põra om kitsil uma mahõ kaar olõman, hinne tull seo sõsse osta.
nagu põimukuul õks kombes, nakatas talvõs piindramaa ja nurmõ päält süvva varuma. ma naksi pääle sibuliga, varre olliva juba är vaonu, maa hirmus likõ ja ilma illosa. vast sai nii pallo, et talvõs jago, siimnes ei jää küll joht midägi. muidu paistuva sibula olevat kimmä.
seo aasta om päiva veisü ja tomadi saava ildam valmis, hinne põimukuu keskpaika pole joht luuta. osa taimi, miä ma võru turu päält ostse omma haigõ, na omma närvä, lehe läeva kirriväs, nakkava tassa är kuiuma. seo om juba tõne kõrd, kui ma võrust saa haigõid taimi, edespidi tuu mujalt. a taimõ miä ma sai tartu turu päält, vai tutvide käest omma kimmä ja illosa. vähemalt 1/3 taimi lätt vällä. keväja tule tetä mulla vahetus, muidu võiva kõrraliku taimõ ka tõve mano saia.
põra sõs saami süvva ka uma kaalikat. omma suurõ, hää ja mahlatsõ. ka naerist saa, noid väikuid, mis harvendamisõst üle jääs.
pääle siestat naksi mikstuure tegema, olõ ega aasta õks paar kolm pudelit tennü. hinne vihma sai üte pudeli jago ürtõ pudelasse pantu. upinhain, piparmünt, kaetushain ja meliss ning pääle eesti uma piiritusõst tettü viin. seod tege liiwi heliis, nimmõs estonian votka, pudela pääl om kirotatu, määndse talo rüga om piiritusõ palotamisõs kasutatu. om veidü kallis, a seo iist puhas kraam, muud tsolki mida eesti viinas nimetatas ei taha joht tarvitada. a seo m ikstuur om hää valuvaigisti ja aja suikma kah. lase vähembalt kuu aigu hainu pääl saista ja sõs vala päält är ja lahjenda viil tuliviiga, muidu tulõ liiga kimmäs.
hainakuu tõne puul om käen, a hainailmaga omma luu kehvä. põra om paar kuiva päiva olnu ja ma kasuti neo õkvalt är. oll kimmäs tüüpäiv, teie saepuru-savisaina ja haina. pääval ütstõse alla, a õdagul õnne haina. pernaasõ esä oll avitaman, nii sai päris suure jupi saina valmis. ilmateedüs lubasi täämpäsõs huuvihma ja nii ma sõs lõpeti üüsi katõtõis aigu veidü nätske haina sõsse vedämisõ. vast kuius õks kõrraligult är. a oh imõt täämpänõ hummuk om selge taiva ja päävaga.
mu man osutusi vällä valitus edimänõ-paiseleht, seo tähendas perse pühkmisõs. tugev, pehme(võis ütõlda eski siidinõ), kasus egal puul(ei pea joht puudist otsma), ilmä rahata puhas kraam ning väega luudusesõbralik. papre valmistamisõs kasutatas keemiat, miä reostava, ehitatas tehaseid, palutatas naftat, raisatas määratun hulgan mõtsa ja seo ostmisõs piät tegema palgatüüd, midä ma eriti teha ei viisi. ainuke miinus, timä ei kasu talvõl. a sõs sa kasutuõlõ võtta turbasambla, seo testist sõs talvõhakul.
seo aasta omma kõk taimi maa päälse osa väega lopsaka. ananassimündi lehe omma peopesä suurutsõ ja kaalika varrõ põlvini. vast om õhk like, sääne troopika muudu.
üleeela sai kolmõst kuurmast hainast perämise otsa laka pääle. esi kah imesta, et oll paar päiva hääd ilma. või ütelda, et üle puule hainast om sõs oleman. uuda vahtsõt hainailma, et saas ülejäänu kah är. seo aasta om kari suuremb ja tulõ haina ka inämp tetä. kui hain vähe tahenes saa ka juba lakapääle magama minna, mõnus.
amõtlik hainaaig om sõs pääle nakanu. niitse edimäse tükü nurme, paljo es julgunu ilmäteade lubasi vihma, a siiani pole viil midägi tulnu. vast saa täämpä edimäse haina sõs rõuku är panda. niiduk kah jukõrdas, niidüssõ kvaliteet om halv, rassõ päräst sekä ja kokko riibu. parmu omma kah hinnäst vällä aonu, eela haina segamise aigu olliva na mul suurõ parvena kallal ja pitsitiva kitsi kah.
maja ümbre tsõõri hoiami haina kasvu kontrolli all, ehk moro pikkusena, a vähe kavvembal om aid nagu niit, midä ma niida vikatiga kats kõrda aastan. seo om sõs mõtsik aid, sinna oma ao joosil nakanu ilmuma niidutaimõ ja taimõstik lännu mitmekesisemas. üts päiv löüdse pernaanõ listera ovata, seo oll vast üllatus. põra om sõs mii mõtsik aia osa "luuduskaitsõ" all. pole vaja esi aia illo iist huulitseda luudus tege seod esi ja ehis aia orhideedega, sobiv variant mu suguse laisa inemese jaos.
nelläpääväl tei pernaanõ teos meie ammusõ unistuse, kitsõjuustu. küll tull kistumalda hää vällä. es uuta millal seo päris juustus muutu ja naksimi hinne maitsma. paar päiva laagerdunu juustu või nimetada tuurjuustus, miä om valgõ ja kriuksus vähe hamba all. sääne päris kõllane juust tulõ õks paari nädali päräst. juust om meie süügikorvin üts kallimb ja tähtsamb kraam, põra sõs olemi jälki tennü sammu edesi esimajandamisõ ja sõltumatuse puule. ei mõota meid piimahinna kõikuminõ ega käibemassu kasv.
lätsi hummuku varra välla põit tühäs laskma ja oh "imõt" vällän satte vihma. põra om kah taivas õks pilven. või ütõlda tätsa tavalinõ leedopuulpääva ilm.
jälki samm edesi fossiilkütustõ ja rahast sõltumatuse puulõ.
väiku täpsustus, kuna ma ostse siimne puudist, sõs vajas kuni ma na säält ät tõi. ma püüa hinnast parandada ja nakata ka esi siimet kasvatama.
vahepääl om hulk vihma maha tulnu. inämpvähemp om kõk maha külvatu, õnne ua omma viil jäänu. edimäne roihmine om ät tettü ja oh imet kogo piindramaa võtse alla tunni. osa kapsta taime kasussõ jõudsale, mõni om kiduma jäänu. katteviljelusõ häda om seo, et kattõ alla tükisse käüke tegema mügri, neo omma osa kapsta taimõ juuriga üten pinnalõ kergitanu, topse tagasi, luuda, et saa õks asja viil. vabarnatest jäi ka ülõ puule ello. hernes om uma nõna vällä pistnu ja pernaasõ ürdipiinar om lopsakam, kui eales varemb. pääle külma, istuti vahtsõ kurgitaimõ, neis om vast puul ello jäänu. ma ei tiiä,a mul ei tule kurgikasvatus joht vällä, olõ egatsugu erinevaid värke pruuvnu. vaiksõl ole väliküügi man nokitsenu, perämisena pliidile automantleist(kummeist) vundamendi, võtse vana mantli luudse sirgõs ja pandse ruusa täüs, sõs järgminõ kiht. ma olõgi väliküügi ehitanu rämpsust ja jääkeist, õnne katussõ materjal om puudist.
luudusen om nii moodu, et süümine om ello jäämisõs üts tähtsambit asju. seopärast kulutas luudus süügi otsmisõ ja süümise pääle väega pallo aigu. inemene om luuduse osa, kuid om kahos seolt tiilt kõrvalõ kaldunu. süümine om muutunu kõrvaltegevusõs tüülõ ja muuilõ tegevuisilõ. olulisõs om saanu süügi välimus ja maik, tähelepano ei käänata imämp süügi päritolulõ, puhtusõlõ, värskusõlõ, tervislikkusõlõ jne, kuidas muidu seletada supermarketitõ populaarsust. esi hindalõ süüki kasvatatdõs vai tutvalt talunikult ostes tiiät mis muudu om toit kasvatatu, kui puhas ta om, sõs om võimalik saada alati värket kraami jne. puudikraam om inämp jaolt anonüümnõ ja piäme usaldama puudi kontrolli, a kas seod saa õks usaldada, kui kasum tähtis ? kasumit jahtiv põllumajandus ei huuli kas süük om inemesele tervislik vai ei. timä pand väetist ja kihvti nii pallo, kui lubatas, a normi omma alati kompromissi ja joht inemese kasus. päälegi hindalõ süüki kasvatatdõs oled prii egasugu süügihinna tõusust.
ega aiapidajalõ valmistas päävalu umbhain, sea häotamise pääle kulutatas hulga aigu, mõni eski kihvtitas. ma olõ valinu puhtamba ja kergemba tii, katteviljelusõ. kattevilelus sobis häste kokko mõtsiku maaviljelusõga, kos ei harita maad, ega panda kihvti. kate ei lasõ umbhianal vohada ja seod om kerge kontrolli, polõ vaja sõst tävvelikult valla saia. sõas umbhainaga jääs kaotajas alati inemene, kuigi ta või mõne lahingu võita. a soe võit ei tasu hinnäst väega är, võt palju energiat, raha ja aigu. pilte pääl om sõs järgmitsõ asa:
1. sääne näge välla rohimalda sibulapiinar
2. sibula pesä lähembalt
3. siin om rohitu sibulapesä, kos om ümber är kitkutu naadi
om jo illos sipul ? seo maa om edimõst aastat kasutusõl, seod ei olõ künnetu, kultiviiritu, ega muud moodu tsungitu. haina juuri polõ välla kakutu, ega hinne umbhaina häotatu. õnne talvõl oll põhu kate pääl.
