kitõ osa kolm

Edimänõ nüss oll puultõist tunni, täämpä läts 50 minutit, kus juurõs ma saie nisa päris tühäst. Kirriv om rahulig ja lasõ hinnäst ilosastõ tühäs nüssa, a seo  must om igävõnõ väänkail. üte nisä lasõ tuhäs teta ha kui olõt tõist veidü nüssnü, sõs nakas trall päälõ. Pand lavatsi päält juuskma, vai nakas jalaga sebimä. Tallõkõnõ om viiö väega pelglik, õnne jahvõ tulõ julgesti süümä.

lenna leelo

Nuur pernaanõ kasus, süü, makas ja situs. Nigu luudus om paika säädnü. Imä and süvvä ja pand magama, esä vahetas mähmeid ja mõse perset. Nii seo päävakõno miil latsõ ümbre käü. Äge ! 
Kaet latsõlõ otsa ja tundus, et ta om sust kõvaste targemp, eiole viil tima aju kuuli, raamatitõ, 
 teleka, arvudi jne puult är mõstu ja nüris tettü.  
Pildil olõv latsõsäng om seo sama mis mul latsõpõlven küle all oll. Võtse õnne laki maha ja õliti linaõlliga är. Sai öko värk.

kitse talon osa kats

Täämpä hummuku jätkasi kitse nüsmist, edukamalt kui eela. kirivä kitsõ sai päris tühäs nüstu. A must põrgulinõ, naksi vastu, kui olli puule pääle jõudnu. Hoidse küll üte käega tagajalast kinni ja tõsega nüsse a lõpus naksi ta iõks hirmsale lahkma. Pääval pandse na vällä köüde. Õdagul kai, et mustal om utar õks väega täüs, naks sõs jälki teda tühendama. Jõudse üte nisa puulepääle ja tõsest vast kolmandiku, kui ta naksi jälki lahkma ja jäi kõk puuleli. Hummen hummuku jätka. Luuda õnne, et ta määnestki udara põletiku ei saa.

kitsõ talun

Eelas saie sõs nii kavvõndalõ, et sai kitsõär tuudus. Ostse kats tükkü ja üts tallõkõnõ anti Lenna Leelole kingitüsõs pääle. Tulli sõs oma vana bussiga noidega kodo puule. Sõidu aigu olliva na väega viisaka. Koton laskse nad õkvalt aida. küll na pelgsiva minnu, a seo om ka nurmaalne, vahtnõ kotus ja vahtsõ inemesõ. Anni neile õkvalt lepitüsõs jahve ette ja ubinit. Ragosi maja iist paiu ette. Mul olli eela ka viil imä sünnipäiv. Võtse sääl vähe julgust ja lätsimi sõs Helinaga kitsi nüssmä. Iilminõ pernaane es nüssä kitsi är ja sõs tulligi miil seo õkvalt ette võtta. Võtsemi sõs üte kirivä kinni pandsemi jahve ette ja pernaanõ naksi nüsma, tima om õks inne lehma nüsnu ja tiid toda värki. Saimi üte nisä tühas, kui naksi trall pääle, inämp es lasknu sukuki tõist puttu. Sõs pidi pernaanõ latsõ mano minõma ja ma jäie umapääd. Võtse musta ette, veidü laskse nüssä ja sõs pandse timägi minõma. Lätsi otse kabla, ai veidu müüda aida kitsi takan ja sõs köüdse musta aia külge kinni. Algusõn laskse hinnast päris häste nüssä, a sõs naksi mudkui hüppäma. Nii jäigi sõs kogo tüü puuligus ja eks nad esi tiidvä. Hummuku jätka.

?

Kas taimõriigin om ka armastus ?

võru haigla sünnütüsosakunna kiitusõs

Aitüma arsti ja ämmaemanda. Määne hää tähelepanu, abi ja suhtuminõ. Kõk osakunna arsti, ämmaemanda, õe ja sanitari olliva väega abivalmis. Kõk küsümuse saiva vastuse, kõk probleemi, kipõ lahendusõ ja kõk vajadusõ är
kõrraldatu. Sundimatu ja lõbus õhkund sünnütüse  aigu aviti palju meid ja tei kogo värgi hoopis lihtsambas. 
Kui lats vähegi kavvem iksõ, tulli ämmaemand juba uurma kas om midägi viga, või vaia. 

tallu tulli peretütar

Nelläpääva 16. põimukuu ilda õdagu sündüsi meile väiku talutütrik. Nimes sai Lenna-Leelo ! Eks pernaane kirota päräst pikembalt.

mii põrkna

Säändse nägeva välla mii seo aasta põrkna. Omma tõse kistumalda illosa.Umethi omma savimullan kasuna, a põrknas taht inämp liivast. Sai tõse väega harva külitus kah. Päälse omma õkvalt nigu väikese palmi.

säästu hainaküün

Vaese mehe hainakün.

Kõk hain es mahu joht lakkapääle är. Pääle inspiratsiooni hetke, otsustasi tetä säästu küüni. Pandse kolm rõuku otsa pitten kokko. Tõmmassi pääle kuurmakatte, haina alla pandse ehitüsest
perrä jäänu kaubaalusse.  Pelgä õnne, et teki liiga pallo kondentsvett, miä või haina likes tetä. Eks näis.

edimänõ karaaia pruuv

Täämpä sai edimõsõ 5m jupi karaaida pruuvis är tettü.

hainatego jätkus

Hainasaad jala all !

Põimukuu algus tõi hainailma !

Mõne pildi täämpätsõst hainateost !