lumemöll ja hõõguv toorvein

tõist päiva möllanu lumõtuisk saatse eelä tartule jahudega kauplema mineki plaani aiaviirde. nii saigi taretüü ette võetus, ehk edimäsena käima pantu hõrakuveini nakata ümbre valama. võtse pudeli valla ja pruuvse, oll häste käinu ja maitsa hää. ümbre valamise käigun jäi põha pääle sade, miä sai läbi sõgla kurnatus ja nii viil pää liitri veini vällä pitsitatus. sõs tei pernaanõ õkvalt kuumveini, kuigi tegemist oll viil tuurveiniga, miä piä viil kuu aigu laagerduma, sai kuumvein siiki väega hää. aknõ takan möllanu tuisk ning kere ja pää lämmas teinu kuumvein andseva kokk hää olõmise.

biosüsi

eela tartun toimunud permakultuuritsõõrin kõneldi biohüdsest. ma olli sõst hinne kah kursusten kuulnu, a sügavambat huvi pole tekkinu. a eela sai ma huu sõsse biohüdsega tegelemisõs. kõgepäält miä om vahe hüdsil ja biohüdsil. vahe om tegemise viisin, tavalis tegemise man lastas õhku kõk jäägi bio umal kasutatas tehnoloogiat, miä jääke ei tekita. biohüdsi om hää kodo mikroorganismele, seo om poorne ja sääl om pallo pinda bakteritele ja siinile, neo aga omma mullaelo jaos olulise, seega tulõ hüdsi mulda viia. sobis ka kompostpeldikun kasutamisõs, või uriini inne luudusesse laskmist filtriirmisõs, sõs jää lämmastik hüdse sõsse ja vot seo om hää kraam pindresse. põra sõs ma korja kõk hüdse sõgla abil tuha sõsest välla.

aovalgus

eesti oma ökoviin

põra om sõs tulnu pido ka öko topsisõpru õvve pääle. mahetulivet aetas eestimaisest viljäst, õkvalt eestimaal moe piiritusevabrikun, või sõs peenemba nimega moe peenviinavabrikun.

esimesed

nädali algusen tulli edimäne krõbe külm pää -5 kraati, kasvuhuunõn võtse är kõk tomadi ja muu kraami. eela õdagu naksi sõs sadama edimäst lumme, hummogus oll kõrralik lumõvaip maan, a seo tull vast väega äkki, eski uibu es jõdnu viil ummi lehti valla laska. hummogu lätsiva latse kah õkvalt lummõ sõsse hullama, es tahtnu na hummügusüüki är uuta.

viinamarjad

 seo aastakka anva viinamara edimäst saaki. mara omma küll õnne suuremba kuremara suuruse, a mekk om õks viinamara uma. pole joht õigele seo suvi päivägi olnu.

vesiaku

ilma omma külmas lännü, a kasvuhuunõn omma viil tomati. et na õks verevas saasi om vaja lämmit. ma vei sõs kasvuhuunõlõ kats vaati ja laskse vihmavii sõsse. neo sõs päävaaigu salvestava lämmit ja üüsi anva lämmä vällä. vast avitava ka vedimäste üükülmade vastu.

peretütar teeb kokkuvõtte...

tallna-vanaimä om külan, seost ärevusse sattunu perepoig(2) lask müüda tare tsiatraavi ning tormamise pääle nakas ossendama. peretütar(5) võt asa vanaimä jaos kokko, säändse neo maainemese omma.

hilised kurgid

terve suvi kurgi vindusiva, sai vällast ja kasvumajast mõne üdsiku. põra, kui süküs naksi õkvalt pääle, omma kurgi kasuma nakanu. pildil om näta, kos kurgi alumine osa om är närvätanü, seo miä suvõl kasus, a ülõmine ots om kimmäs ja haljas ning illosa kurgi ja häitsme külen.

esimene öökülm

 täämpä üüsi oll sõs mii kandin edimäne üükülm. a joht midägi kaho timä es tennü. inämbüs taimi kasus korgembal kundi otsan, vai korgpindre pääl.

velikie luki

seo aasta om hää sibulasaak. et nii pallo suuri sibulit kõrraga ei olki mi joht siin saanu.

ka vana laut on taaskasutatav

esä lahkse umal maha vana lauda ja tahte pehkinu palgi lõkken är palutada. õnnes sai ma õigel aol jaole ja küsse palgi hindäle. eela sõs oll aigu mul neo hindä mano är vedädä. sai õkvalt kats kuhik(hüügel)pindre süänt vallmis tetä. a ma tei laisamehe variandi, es viisinu alt mättit är kaiba, pandse puu õkvalt maa pääle. pääle kuhja sõs põhu, sõnniku, kõduhaina


ja jälki põhu. vast laagerdas keväjäs nii är, et sinna sa taime istutada vai külbä.
hunniku saiva lagja ja korge ning suunaga hummoku puult õdagu puule. nende ülessandes om ka kinnni püüdä valdava lõunaõdagu tuule.

tähtsad tegemised

kätte om jõudnu suve lõpp ja kõge tähtsamba toimetuse e verevaviina e veini tego. hõraku omma puhma külen häste kõpses saanu ning seo kraam om väega hää verevaviina jaos. pernaanõ korjassi pange tävve hõrakit, ma purusti ja presse mahla vällä. sõs sai mahlale mano pantus vesi ja tsukur. üüsi oll sääne torm pudelin valla lännü, et osa vattu olla vällä aonu, ei tiiä joht kas seo om hää märk. kui kõvemb möll pudelin läbi om sõs sulge pudeli ja jää valmimist uutma. viil peas tegema veidü ubinaveini kah. noid mõlembaid om talvel hää limpsi, hõrakuveinis sa esi tetä hääd huumveini, kui mano panda vürtse, a ubinavein om nii sama õnne kuumalt juvva.

kolm sõsarat

kolm sõsarat om permakultuur üle võtnu lõuna ameerika pärismaalaste mant. sääl kasvatati üten maisi, lattuba ja kürvitsat. kõk na toetava ütstõst. mais om uale ronimise jaos toes, uba sidu õhust ja vii mulda lämmastikku ning kürvitsa lagja lehe hoitva niiskust kinni. maisi asõmõl või ka päävalill olla. istuti uma huugel kultuuri pindrele kolm sõsarat, a suhteliselt ilda, põra omma na viil väikese,a kui arvestada et päiva ja lämmit omm veidü sõs omma na häste kasunu.

16.hainakuu kasuvuhuunõn

 tomati võtva juba värvi pääle, iilmine aastakka sai tomatit juba õkvalt pääle jaanipäivä. seo aasta sõs pää kuu aigu ildam. päiva om veidü ja üü omma jaheda.

 ua om pää aigu valmis. vast järgmine nätäl või juba potti panda.

täämbä saimi edimäse kapsta. kapstas om kasvuhuunõn häste kasunu. jürait olõ õi joht ka pääaigu. täämbäsest kapstast es jõudnu pilti trtä, seo oll õks suuremb kui pildi pääl olõv.







ua ja mais tundva hinnäst ütenkuun häste.

karksi õlu

lätsi üts päiv puuti olut otsma ja näi, et karksi olletehäs om vahtse olle välja lasknu. ma ole vana karksi olle austaja, sellest aost, kui tette viil ordumeistrit jne, a sõs kümme aastakka tagasi lopetati sääl olle tegemine är. paar aastat om jälki tettü, a ma ostse nende palst pudelin oleva olle, a see es maitsnu joht sukuki. a seo vahtnõ täpselt mo maitsõ ! võis ütelda, et võeh sa tsika küll om hää. vana hää karksi om tagasi. ja miäviil häält miilt tege, et üts väiku olletehas miil siin eestin kah viil tegutses, kuigi osa sellest kuulus tartu olletehasele. naabrite man om hulga väikuid ollevabrikuid, kuid miil om neo enamuse vällä suretatu. eelista väikut !

esimene koorem heina

edimäne kuurma haina sai sõs eela lakapääle aetus. pühapääva niitse haina maha. vihma sai hain õnne üte kõrra, kuigi ähvardi pää ega päiv, a onnes satteva pilve hinne tühäs. seo aasta pole oiget hainailma olnudki, õnne inne leedopäivä oll paar päiva kuiva. muidun om õks pää egä päiv tsilga vihma tulnu. a ma ole hinne kah põimukuun haina tennü, sõs ta veidü puitunu olõ, a är süvvas õks.
eela sai sõs kõk inimese nurmele haina kokku aoma aetus, ka kõge väikumb perepoig :) kuna rihäsid joht es jätkunu, sõs ma tõie vällä eski vana puurihä, millel mitu pulka puudu. tull õkvalt latsepõlv miilde, kos õnne säänse riha ollivagi, millega haina riibuti. sõs tundusi puurihas hirmus rasse olõvat, a põra ma määnest vahet kül es tundnu.

kolm funktsiooni

egäl elemendil võis olla kolm tarvitust ja nelläs võis olla ilo jaos. võtame tavalisõ puuliidi üten truubaga, seo lämmistas tare, vett ja süüki ning kuivatas ravimtaimi ja ürte, et om nigu kuivuse iist kah. päälegi illosti tettü pliit om ka illos kaia. saime sõs kokko neli tegemise tarvitust ja viienda ilo tarvitusõ.

aastad olõ-õi joht velle

aastad olõ-õi joht velle. iilmine aastakka sai juba seo aigu tomatit süvvä. edimäse taime saiva inämb-vähmb samal aol istutatus, a põra omma õnne väiku rohelitse tomati külen. ja kurki saami kah alles edimäisi, iilmine aastakka oll uma kurk vast juba leedokuu algusen süügilavval.

hüdrofoor-grill

innovatsiooni piät õks olõma :) vedeli üts rossitanu hüdrofoor, ma mõtli mis seoga tetä, kõge päält lõigassi tsirriga katõs jupis. siis kai, et aluminõ osa meenutas väega grillahju, õnne veidü korgemb. a sõst ei ole joht midägi, pohja pääle saa laduda maakivve, seo om nigu keris, miä kuumas lätt ja pärast aho lämmi hoit. seo värk sai leedopuulpääval är kah proomitus, tüütasi küll.

pineer-rakettpliit osa 4

ma es jäänu rakettpliidi jõudlusega sukuki rahulõ, üte väiku plaadiga õks pallo är ei tii. a üts tulõkolle tervet suurt pliidirauda är ei lämmista, sõs ma tei tõse mano. lõgassi tsirriga aho kotsile lakke mulgu ja ehiti valgõist šamotteist toro, eo ei ole küll nii hää, kui to edimäne metallist, a neo omma kalli ja ma es ihnanu osta. kivveist tettü ajas kah asa är, tulõ õnne veidü saviga tihedamas tetä. nagu näta om päälmine plaat korgem, kui pliidikere, sõs ei lähe energiat joht pliidi hindä kere lämmistamisõs.

esimesed talvevarud

aig om tetä talvõs tervüssenapsi. ostse kats pudelit kodomaisest rüäst aetu maarahva viina, panni ütte pudelile kummõli ja melissi, tõiste kummeli ja piparmündi.

tomatikasvud

kuulse, et kui võtta tomati külgmise kasvu ja neo maha tsusata, sõs läeva na kasuma. mõtli, et pruuvi perrä.

lambavilla-tõkkemultš

kuna lambavillä-tõkkemultši katsetuse omma seo aoni eduka olnu(väega vähe umbhaina om läbi tulnu, kuigi vill sai otse hainapääle ja juba mineva sügüse), sõs mõtli seo lagjambalt kasutusõlõ võtta. kuna villa jäi veidü perrä ja kässin oll vahtsõ korgpindre tegeminõ, sõs sai papi pääle pantus kiht lambavilla, õks sääne vähembmalt 15 cm korgune. ja pääle nigu ikka sõnnik

 sõnniku pääle muld

mulla pääle põhk. kuna kitsesõnnik oll sääne lahja, sõs ma istuti õkvalt sinna perämisõ kapstataimõ.

madratsmultš

päävakõrda om nõsenu üte vana ja uma ao ammu är elänu vatimadratsi vällä vahetaminõ. a mis tetä vana madratsiga ? prügimäele viia ? seo võtt raha ja ressurssõ. probleem om lahendus ja är tekitagu prügi ! sõs tulli mull idee, a ma kasuta seod tõkkemultšina. seo piäs olõma väega kimmas, ei häo joht paari aastaga. a siin omma umaohu, puuvill millest vatt om tettü om kõge inämp kihvtitatu taim, seoga om ta ütsjagu kihvti täüs. a kui sääl madratsi pääl paar aastat kasvatatda joht süüdavaid taimi, lilli näütüses ? päräst, kui sääl omm hulga orgaanikat pääl mullas är lännu ja madrats ka esi är kõdunenu, sõs vast või juba ka päämise viljuga taimi kasvatada, nagu uba, hernes, kürvits, kurk, kabatžok jne ja sõs viil mõne ao pärast eski juurikit. ma olõ juba elevil, tulõ minna vahtsõt madratsit otsma, sõs saa nakata vanaga katsõtama :) eks ma anna sõs edespidi teedä, kuis mu pruuvminõ õnnestus.
sama hää piäs olõma ka mõni vana puuvilläst pulstivaip.

elu nagu permakultuur

hummokul tiit kitsipuult pallas kuuritu haost pliidi alla tulõ, seoga lämmistad mõsu-ja tšaivii, kiidat naabrimehe nurmel kasunu  ja uma veskin jahvatatud kesvast latsile putru. hindäle uma kitsepiimäst tettü jogurtit, üten uma aia marju ja mahe speltahelbeist. tšai jaos tuut tsoonist üts olevast ürdipiinrast kummelit. lõunaiagu tiit samast pajuhaost suveküüki rakettpliidi ala tulõ ja pernannõ tege lõuna-eestin kasunu tatrikust putru ja kõrvale uma kasvuhuunõst ja piindre päält köögivilja.kuna om leedoõdak, sõs lämi naabrite mano tuld tegema, savusanna võtma, lihä küdsämä ja olut juuma. lihä küdsämise jaos ma olõ tennü vanast hüdroforist grillaho. pääle lätt uma kitseliha, miä om saisnu sitikmara ja hõraku marinaadin.

karjakasv

 lätsi üleeela iispäeva kitsi karamaalt kodod tuuma ja oh üllätüst, aino oll poigega st tütärdega maha saanu. olli na illosti kuivas laknu, uma perämise är süünü. peretütär panni nime kah õkvalt är, seo musta-valge kirjaga nigu lehm om roosi ja tõne lilli.

siin om lilli uma edimäst piimätsilka süümän

mitmekesisus kasvuhoones

seo aastakka mi es pannu kasvuhuunõt joht tomatit täüs. kui noid om pallo ei jaksa noid kõrralikult piirata ja sõs na kasuva väega suurõs. paremb veidõmb ja kõrralikult huuldatu, saak piäs olõma sama. tomatitõ kõrvale sai sõs viil pantu pääkapsta, miä luuva juba pääd, aidua, põrkna jne.sõs saa varemb noid vilju maitsma nakata.

nakatunud permakultuuri

või ütelda, et mii külan om kolm majapidämist permakultuuri nakatunu :)

pioneer-rakettpliit osa 3

es nakanu mu pioneer-rakett õks õigele tüüle. pliidikere om metallist, sõs nakas pliidiraud kõge päält seod rassõt keret lämmistama ja süügi tegemine võt hulga aigu. ma sõs võtse plaati päält är, pandse torosuu viirde kivi ja sinna pääle vana pliidiravvaplaadi. seo lät sõs kipõlt lämmäs. või ka poti õkvalt kivve pääle panna, a sõs vast tahmas kimmäle. seo sisteemi viga om seo, et saa õnne üts anum pliid pääl kõrraga olla. a ma tii kõrvale aho kotsile tõse mulgu sõs saa katte asja kõrraga lämmistada.

fokini kõblas

pilt:http://radostvgizni.ru/ploskorez-fokina
üts imetabane tüüriist, mille mõtli vällä üts vinne miis. midä seoga kõkke tetä saa:

 

saadaval tallnan paldiski mnt 33, väikun aianduspuudin

kitsede erinevad soovid

kui viit kitsõ karamaalõ, sõs om õkvalt näta kui erineva omma neo süügieelistuse. näütüses vanaprovva nakas õkvalt võismalilli süümä. tõse a joht ei putu võismalilli, vaid nakasse muud haina haukama. kui usku teooriat, et isu tulõ seo perrä miä vaja om, ja võismalill om massale hää, sõs siist või vällä lukõ, et vanaprovval omma massaprobleemi, a ma pole teda viil viina juuman nännü, nii et ma juht mõistaki midägi seo pääle arvada.

pioneer-rakettpliit osa 2

pioneer-rakettpliit tüütas häste. tõmme om maremb, kui tavalisena ja kuumas lätt kah kipõmbalt, kuna kogo kuum kütt päämiselt liidirauda joht sainu. korsten lätt kah õnne kergelt lämmäs, saa käega kinni hoita, seo tähendas, et kogo lämmi kasutatas pliidi man är.  puudusi om õks kah. toro lätt kipõlt hüdsi ja tuhka täüs ja tor võis veidü pliidiravvale lähembal olla. seo perämine asi om kipõlt lahendatav.

hallivee teekond

täämbä sai sõs nakata tegelema halliviiga. probleem om lahendus ja egäl elemendil võissi olla mitu funktsiooni. inemisele omma jäätme tavalisõlt probleemis, kuis neist valla saia ja är vrdu ja juhtmine mass raha. a näütüses seo sama hall vesi om hää väetis, no süügitaimile ta joht ei sobi a lilli ja küttepuie kasvatamisõs väega hää. sõs saagi proobleemile lahenduse, ütelt puult om vaja hallist viist valla saia tõselt puult jälki võis küttepuu kipõmbalt kasuda.
kaivassi kraavi, tõmassi sõs settekaivust toro puule kraavi jago.

 

tõse puule kraavist täüdse hogo ja põhuga. seo hoit kraavisaina püstü ja imäs halli vii hindässe nigu filtri.pääle panni tagasi mulla ja sõs istuta kraavipervele paju ja lepä. neo kasussõ kipõlt ja puhastasõ vett. nii om ka ütel elemendil mitu funktsiooni.

uba-tomat-salat

täämbä sai sõs ütele piindrale ua är külitus. uba sai ka kasvuhuunõlõ, seo aasta mi tomadit nii pallo joht ei panõ, sõs tule priis jäänu pind muud kraami täüs külbä.

vanan kilekasvuhuunõn vohas esi hinnäst külvänu salat

taim võro turu päält

ja tarto turu päält

egä aasta ole hädän., et tomadi alumise lehe läeva kõllatses är, ütskõk määnest hääd kraami ma mulda panõ. kahtlusti õks määnestki tõbe. ma ole muidu uma tainõ tarto turu päält üte müüja käest tuunu. ka seo aasta lätsiva timä uma kõllatsõs. a seo aasta ostse osa taime võro turu päält ja neo omma õks viil kimmä rohilisõ. kami mis edesi saa, kas om tõesti olnu sõs viga taimi man