puhas kuld

tatrikuvaru olliva juba üle kuu otsan. ütspäiv võtse hinnäst kokko ja lätsi virgo mano vahtsõt otsma.  sai jälki katskümme killu är tuudus, seoga saa hää jupp aigu putru kiitä. võtse ka paar killu tatrajahve, pernaanõ teie õkvalt pankuuke, saiva väega hää.

hootuisk

kui suvõl tulõ huuvihma, sõs põra huutuisku. päiv ja tuulõ vaikus vaheldus lumõpilvi ja tuisuga, paar tunni ütte ja sõs jälki tõist. pole säänest värki inne nännü. 

edimäne külb

olõ juba hää hulga aigu mõtõlnu, et millal ma sa üts kõrd külbma nakata, ilma omma viil külma ja lübatas viil mõni üü ülõ kümnõ kah. täämbä hummogu õkvalt kiskse kasvuhuunõ puulõ. mõtli, et sitta kah lähe sõs kae perrä, kas saa midägi sääl  tetä. nii kui kasvumaja ussõ valla tei lõi vasta mõnus lämbe õhk ning edimäsõna terviti minnu sisalik. tugipaari külge köüdetu vahtnõ termomeetri näüdassi pää katskümme kraati lämmit. viipütün oll jää är sulanu, kui olli uma sõrme mulda susanu, sõs sai arvo, et ka muld om lämmi. kõk kõnelivai, et aig om küps.

õkvalt läts külbmisõs. maha saie redis, salat, spinat.

jame oliver kasuti üten saatõn salati tegemisõs hernekasvõ. mõtõ tundusi huvitav, nii pandsõ ka herne maha.

uneti õnne kateluuri pääle panda, pärast lähe tii seo kah är, nii egäs juhus, äkki  päse muidu külm mano. kaemi mis välle tulõ, ma pole inne urbekuun viil kunagi külvänü, a hinne pole säänest kasvumaja kah olnu.

musta kitse ümerkehastumised

must kits om otsustanu lehmäs nakata. piimaand nakas joba minõma mõne vähemba lehmä muudu. pole viil haljast süvvä saanu, a  utar om maani. 

wu wei

olemi talv otsa viinu uma küügijäätme kompostimäele, talv otsa omma sääl tsirgu süümän käünü. paskrästä, tialatsõ, varõssõ, täämbä ja eela eski kuldnokk.

orasepress

pernaasõ viirg:

ma ei mäleta, kas oleme kirjutanud meie igas mõttes kallist kodumasinast, orasepressist. see sai sõbranna Liisa kaudu Inglismaalt tellitud ja enne veel sain sõbranna Liisi oma proovida. ikka nii, et kui ta külla tuli, oli tal orasepress (ehk siis mahlapress maakeeli) kaasas ja käisime tiiru kasvuhoones ning ümber kasvuhoone, kus korjasime endi jaoks korvitäie toormahla materjali - kurki, basiilikat, rukkolat, hanemaltsa, nõgest, mõne marja, peedilehe...ja siis väntasime kõik läbi.masin ise näeb välja nagu hakklihamasin ja eest tuleb paras "vorst" välja, kuid kõik see väärtuslikum mahl tilgub mõnusalt tassi. Pärast saab veega lahjendada ja juua. kuid kuna kurk ise sisaldab suuremas jaos vett, siis seda me enam veega ei lahjendanudki. väntasime nii omale mahla talveni välja. ja sageli oli see seltskondlik tegevus, sageli sai mahla tehtud naabrinaisega koos, eriti meeldib mahlategu lastele.

talvel mõtlesime, te teeme hulga-palju porgandimahla. tegime ka, kuid mitte nii palju, kui arvasime.
nüüd avastasime, et keldris on päris mitu kotitäit porgandit järel. ja otsustasime teha läbi mahlakuuri. praegu oleme teinud mahla ülepäeviti, väiksele Atsile läheb mahl eriti hästi peale. porgandiga on ka see tore lugu, et kõik mass, mis järele jääb, kasutan toiduks ära. sellest saab teha toorsalatit, kotlette või panen toidu sisse. näiteks kõrvitsasupile või läätsedega koos keeta. aga meie pere lemmikud on porgandikotletid, mmmm.
värske porgandimahl maitseb muidugi nii hea nagu ta siin kõlab. just selline, et võiks teda liitrite kaupa juua. olime siin aasta alguses kõik parajalt tõbised, mina ise põdesin kuidagi eriti pikalt ja nüüd turgutan ennast porgandimahla ja idudega. hetkel sööme fenkoli ehk apteegitilli ehk ristiköömne idusid, mis kuuldavasti pidi kehale mõjuma kui looduslik antidepressant. nende idude maitse meenutab lapsepõlves söödud rohelisi hernekomme. mäletate? selline omamoodi magus maitse. no ja herne idud on ka pea söömiskõlblikud. hakkasin ka orast kasvatama, et orasemahla saada. põhiliselt panin speltat, kuid katsetuseks ka nisu ja rukist. eks siis on näha, mis välja tuleb.
loodan, et nii saame selle tühimiku täidetud, enne kui kasvuhoonest hakkab värsket lisaks tulema. sibulapealseid sööme juba mõni nädalat, nii hea on neid toidu peale saputada.
aga pressist veel. vahepeal väntabki Lenna meile kogu mahla, eks see nõuab omajagu ka füüsilist vastupidavust, kuid tema on vapralt pressi taga, lõikab noaga porgandist parajad jupid, vahepeal hammustab ;) ja muudkui laseb kätel käia.
pressi tulekuga sai nalja ka. see pidi meile saabuma just sel ajal, kui ats oli iga hetk sündimas. nii hoiatasin ka transpordifirmast helistanud inimest, et ehk peab hoopiski naabripere saadetise vastu võtma. ja nii juhtuski. tol kolmapäeval, kui ats sündis, pidi transpordiauto orasepressid koju tooma. kui me hommikul enne haiglasse sõitmist lennat naabrite juurde hoiule viisime, andsin tuhude vahel naabrimehele telefoninumbri ja palusin tal helistada orasepresside asjus. õhtul kuulsin, kuidas naabrimees oli tükk aega segaduses olnud, et mis pressidest ma jahusin (eriti kontekstis, kus ise hakkasin sünnitama :D) õnneks olin naabrinaisele varem juba rääkinud,kuidas me orasepresse ootame, nii teadis ta oma meest valgustada :)

maaviljeluse hooaja avamine

pernaanõ kuulsõ targembite käest, et kasvuhuunõlõ, mulla pääle om vaja visata lummõ, et muld liiga är ei kuius. võtse sõs eela lumelapju ja lätsi asja säädmä. kõgepäält tull kasvuhuunõ uss vällä kaiba. ma polnu kasvuhuunõlõ hää mitu kuud kaenu, kui sõsse lätsi tabasi minnu üllätus, vasta lõi lämmi õhk  ja umbhain oll haljas. õkvalt tull mõte juba redissõ, salati ja spinati maha külba. kui lumi mulla päält sulanu nakka õkvalt kõlbmisõga pääle, a kuna viil või mõni krõbedam külm tulla sõs pane katteluuri ka viil pääle. nii või eski juba lehekuu algusen kasvuhuunõst värsket kraami saia.

sääne näge sõs välle kasvuhuunõ pääle lumõ pääle vedämist.

linnud laulavad

täämbä hummogul, kui ma kemmergun istse kuulse edimäst kõrda tsirgolaulu, tuju läts õkvalt väega hääs.

allkiri eesti metsa kaitseks

jälki ähvardas mõtsatüüstuse tahtõst tettü säädüs essti mõtsa. uma helü seo vastu saad anda http://petitsioon.ee/eesti-metsa-kaitseks