vihmaveega kemmerg

lihtsä vihmaviiga kemmerg

lisaväärtus

kõneldas, et eesti om alltüüvõtu maa, et tiimi madala väärtusega tüüd, kok nakas pääle esihindäst. mii olemi uma talon säädnu nii, et õks kõk toimingu omma korge väätusega. näütüsõs ei vii mii küügijäätmid lihtsalt komposti, vaid süüdame nii kitsile. lisaväärtusena põllurammulõ saami piima.

mutid minu teenistuses

mutimullahunniku kipuva olema aiapidäjale nuhtlusõs. mutteile pandas kihvti ja püütas noist muudmuudu valla saia. ma kai, et mutt om hainamaal kõvaste tüüd tennü, hulga hääd illosat puhast mulda ülõs aono. hääd mulda om korgpiinarde jaos kõik aig vaja. võtse sõs käru ja lapju ning lätsi hüäd kraami kokko vedämä. saie väiku maa päält kolm kimmäst käru täüt.



piindrele sai õkvalt hää viis sentimeetrit mulda mano.

lambavillane tõkkemultš

nigu ma hinne kiroti, oll mul probleem kohe panda lämmistusõs kõlbmatu lambavill. lahendus, tetä seoga tõkkemultš. lambavill peäs hoitma haina kasumisõ kinni ja ta kest kauemb kui papp. kotus piindres oll juba hinne mul välla kaetu. marapuhmi vaihele, moro pääle läts vill.





villa pääle puulehe(pruun materjal), sinna pääle viil vana hain


hainu pääle sõnnik(lämmastik

ja kõge pääle põhk. kaemi, miä sõs keväjäs vällä tulõ

saa saaki

mii tiimi ega päiv hulga toimetuisi ning mõne neist andva saaki. mida inämp mii argitegevusi saaki andva seda lihtsamp om ja jääs aigu molutamisõs. vei hummuku tuhapange välla, seo tegevusõga teie ma är kats asja, sai valla tuhast ja väetasi är tükü piindremaad. mu tegevus and mulle järgmisõl suvel-sügüsel saaki süügina. kui ma kusel käü sõs ma kah väeta piindremaad. noid tegevuisi kogones pääva pääle hulga mida saad panda saaki saama.

probleem on lahendus

permakulturisti kõneleva: oleõi joht pallo tigusid, om õnne veidü partse. ega probleem om esi lahendus, tule õnne oigest otsast kaia, vai veidu kavvembalt. aian kos omma puu ja moro tulõ egal sügüsel probleem, miä tetä lehtiga. liinan veetas lehe prügikasti vai põra sõs ka liina kompostiplatsilõ, vähese tegeva esi komposti. lehtist om saamu probleemi, millest vaja valla saia. saman om aian alati puudus huumusõst ja väetisõst, a neo lehe ju ommaki. mii panemi lehe sügüsel piindre pääle, sõs ei jää muld paljas ja kõdunedes andva huumust mano. tõne probleem majapidamisen om kohe panda inemise sitt ja kusi, liinan lastas merre, vai jõkke. hajusamban asulan ehitatas kalli kogomisanuma, kost viias sisu õks puhastusjaama. kõk seo om kallis vällä ehitada ja är vedada. mii viimi kusõ piinramaalõ, kos seo om kimmäs lämmastikväetis ja sitt lätt pääle laagerdamist mõtsa alla, kos kasuva küttepuu, nii kasussõ puu kipõmalt. ma ei massa raha kalli sisteemi ehitüses, ega sita vedämisõs, ega väetisõ ostmisõs. maja lämmistamisõst jäi perrä lambavilla, miä oll likes lännü, mis seoga tetä ? ei ta pala, ei mädane häste, vaiv tast valla saia. pdc kursusel kuuli, et lambavill kõlbas häste tõkkemultšis. nii ma sõs katse soga tükü marapuhma vaihelist ala, kos järgmine aasta tulõ piinar. täpsembalt kirota sõst edespidi. kõk tsõõri mii uma talon.

lämmastikuring

edimäne loomulik ja mõistlik lämmastikutsõõr

tõne tüüstuslik, energiat, aigu, raha jne raiskav üte suunalinõ liikuminõ.

tagumiku pühkimise hind

papert kasutaden kulus aig, raha, energia ja luudus. ütski asi pole ütstõsele kasulik.

kasutaden talvõl turbasammalt, suvel puulehti, vai haina, kulus õnne veidü aigu. ja seo, miä perrä jääs om luudusele jälki vajalik.