vabarna

seo aastak om hää mara aastak. vabarna omma nii suurõ ja nii pallo, et vaalva õkvalt varre vasta maad, säänest asja pole joht inne nännü.

laupäevaõhtune süpriis

lätsis sõs puulpääva õdagu egäädagusele kitse suutmisele-juutmisele, naksi hainu sõime pandma ja kulle, et kiäki tege väega hallõ helü, etimäselt mõtli, et määnegi külakass omm uma poja lauta toonu, sõs kai helü puule ja oll kah määnegi väiku elukas üte kitse jalge man. sõs naksi kimmamält kaema ja oh üllätust, hoopis vohutall(kitsetall) ja viil kolm tükku. säänest asja küll plaanin es olnu, sai ju siku varakult kara mant är võetus, a juus sõs jõudseva uma tüü är tetä. tuu sama vohi kelle jalgu man üts tall oll, oll ja kahtlaselt ümärik. ja sõs löudse viil nukast nellandagi, nüüd tundusi asi väega kahtlanõ, ütel kitsel neli talle ja viil nii priske. sõs panni tähele, et vanaprovva lakk noist katte, asi selge, kats talle omma tima uma. aviti talle tissi otsa ning ehiti kipõlt üte sulu mano. vohu omma märksa eläjä na ei vaja sünnütamise man abi ja saava ummi latsiga esi nakkama :)

kevadkülv 2015

kats nädälit tagasi sai sõs edimäne kevväikülb kasvumajale är tettüs. maha sai pantus nigu õks rõdis, salt ning spinat. ma es viisinu kaeda, kas seo oll kõge varajasemb külb, vai joht.

karalaskmisõpäiv 2015

üleeela oll sõs karalaskmisõpäiv. nii varra pole seod, nii kavva kui mii kitsi peami vast olnu. haljast viil väega joht olõi, a kitse spüüvä ka hää miilega kullu.

kes on õige permakultuurlane ?

kiä om sõs seo oige permakultuurlanõ?
õks kiä hoit uma peenembat hädä kinni viljandist kodoni(100km), et laska seo hüä kraam kardokamaalõ põhu sõsse :)

permakultuur24

huumogu, inne kui nakka pliidia allat tuld tegema, tühjendan tuhakambre pange, haaran pange ning lähe õkvalt pindremaale, tühenda pange ja hummoguse põie kardokamaa põhumultši, nii saa kipemba elo põhku. pääle hummogusüüki om aig minna turule taimi otsma, peretütrega kate pääle saame ostetus kapsta sort "jõgeva" ja määnegi varajanõ vinne uma, lillkapsta"tundmalda" sort, kaalika " kohalik sinine", tomaditaimõ "mato"(mu lemmikut viljat es olnu sukuki), kabatšokki sorti ka inämp joht ei mäleta ning üte lätlase käest maasikataimõ. koton, pääle kimmäst lõunasüüki ja siestat, naksimi sõs pernaasõga pindreid ette valmistama, siblisimõ umbhaina juure vällä ja õks põhumultš pääle. maasika lätsiva juba mineva aasta valmis tettü kuhikpindresse. põra om sõs hää mitu päivä viil istutamist. vahepääl kaksa müüdaminnen nõgessit ning vii  kasvuhuunõlõ püttü laagerdama, saa hää kimmäs väetis. ja, kui jälki pissihädä tule sõs joosen vällä pindremaalõ, sa õi joht väärt kraami raisku lasta, põhu alt vaja õks kõrralik kardokasaak saia.

tomatid ja kurgid

üleeela sai kasvuhuunõlõ istutatus kuus tomati-ja kats kurgitaimõ. tomati õks vana hää jõgeva malle ja vilja, kurk määnegi vällämaa uma, nimi inämp joht ei meelen. ülejäänu taimõ sõs, kui ilma vähe lämmämäs läeva, põra tulõ õks üüsõs katteluur pääle panda, või tulla üükülma ja nii om temperatuuri kõikujine ka veidümb.

põrkna

täämba saie edimäse põrknavirkse maha tettüs. põrknas sõs jõgeva nantes, a seo om keskvarajanõ, joht varajanõ mille olõs võinu edimädselt maha külba. mi pole vikresele ammu midägi külbnu, a seo aasta mõtli jälki katsetada, a tõisilde kui tavaliselt tetäs, nimmõlt ma pane vikrsavaihõlõ väetsisõs tuhka, sõnnikut ja kata sõs põhuga kinni, nii et välla jääse õnne viksõharja. nii saa likõt kinni hoita, a sama lätt liigvesi virksõ vaihele ja nakas säält tassa mulla sõsse minema.

esimene salat

täämbä sai sõs kasvumajast edimäse salati. nii varra olõi inne joht vahtsõt kraami saanu

olukord kasvuhoones

taimõ omma sõs uma nõna vällä pistnu ja kasussõ jõudsale. pääval om kasvumajan üle 25 kraadi lämmät. säänest asja pole inne olnu, et urbekuu keskel omma redis ja salat juba kasuma lännü. kui nii edesi lätt, saa vast kate nädäli päräst juba haljast salatit süvvä, nii naatega üteaigselt.

Karjalaskepäiv

Mineva nätäl viiendal urbekuu pääval oll sõs miil karalasõpäiv. Kitse saiva nurmõlõ päämiselt kuluhaina a veidü ka haljast süüma.

kevadkülv

eela tei pernaanõ sõs edimäse külvi kasvuhuunõlõ. maha sai pantus redis, salat jne, pääle õks katekõrdne katteluur. sordi miä mii külvami omma õks võimalikult eesti uma. nii varra olõi joht hinne kasvuhuunõlõ kulbi tennü, eks näis sõs mis saa, ilmaennustus suurt külma inämp es lupa, a ega seo pääle kindel kah ei sa olla.

kevadtööd

keväjase tüü aian om alanu. eela sai ussaida kraamitu ja vahtsele pindrele alus pantus, et sõs vana pulstivaip marapuhmi vaihele moro pääle pantus.

kokkuhoid

kasvumajan kui osa saltait om är süüdü ja redise jäägi vääla võetu, tekkisi mitu tühjä kotust, kohe sobisi panna õkvalt tomati. a ma es ihnanu nakata vahtsõid taimi ostma. võtse sõs oleman olõvatelt taimilt juure mant kavu ja susassi liuhka maha. tomat om teedä kipõ juuri aoma. kastsõ kah, a liuhka seo päräst, et nii tulõ inämp juuri alla ja taim saa kimmämb.

22.leedokuu

luudus om hilise keväja tasa tennü ja ettegi lännü. varst saava juba tomati valmis, kuigi na omma ilda istutatu, kurki tulõ juba nii kasvuhuunõlt, kui pindrelt, sitikmara hakkava värmi muutma jne.

umbrohu tõrje

 

piinarde vaihel kasuv umbhain tüküs pinresse, eriti naadi ja orashain. üts võimalus om kõik aig pindrevahe är niita, tõne variant om panna papp ja seo pääle, sõs kas põhku, kooremultši, vai ruusa, kolmas variant om panda alla määnestki vana kilet. seo perämine paistus, et olõ õi joht öko. a kubm om ökomb, kas seo vana kile om su maa sõsen, vai vedeles nii sama prügimäel ? vai tossutad egä nätäl moroniitjaga. ma esi valisi vana kile tii, alla lätsiva sõs vana viläkoti ja kergruusa koti. nõstse pindreserva ülõs ja topse kile ka sinna veere alla. kile pääle läts ruus, kile pääle tulõ kindlale midägi panda, m,uidu häotas päiv seo kipõlt ära. kile ei lämma joht elo ka maasõsen, kui koheki om mõni kiletükk vedelema jäänu ja mi seo ülõs nõstami, sõs om nätä määne elo sääl all kiis.

miks mitte täna

mineväl postitusen kiroti, et valmista maja mano pindre ette järgmisõs aastas. a eela tull mõte, et mille ma juba põra seod valmis ei või tetä, vähembalt jaoldõ. tõi sõs laudast sõnnikut, pandse pääle põhu ja kõge otsa laskse läbü reformsängü põha vana kasvuhuunõ mulda. täämbä jõudse viil sibuli kah är istutada. hummen saa vast salati ja tõse halja asa.

teo aasta

seo aasta om kimmäs tio aasta. ,miil pole hinne tigosid olnu, mõni ütsik õnne, a põra om sääne uputus, ei tiiä joht kost nad vällä tulliva. naabrite man oll noid viuil inämp. edespiten sõs selgus kas na saava kah probleeemis. muidu kõneldas, et olõ õi joht pallo tigosi, vaid om veidü partse. partse mii ei saa joht pidädä, nii et tio võiva saada probleemis. ma pole viil korgpindreid kaenu, kuis sääl luu omma.

peenralt tassi

edimäne taim miä sai pindrelt tassi tõmmisõs oll meliss.

taimelaskepääev

ka edimäse taime omma uma nõna vällö pistnu, nii uma, kui luuduse puult külvätu. redis, naat, nõges,