loodus viskab nalja

talsikuu om ussõ iin, a kapsta viil kasussõ. paar kevajä maha pantu kapstataimõ, miä vindusiva kogo suvõ, omma põra kasuma nakanu. omma illosa ja näeva väega kimmä vällä,  eski vahepäälse külma olõ õi joht liiga tennü. äkki om määnegi talvinõ sort ?

viis kuud hügieeni eksperimenti

mu iho ei olõ joht siipi nännü viis kuud välla arvatu käe muidugi, ne nägeva siipi kõi aig. seninõ kokkovõte, siip om kasutu kraam. vaihõl ma olõ kokko puutunu mõne peenemba liinadaamiga ja siiani pole kiäki viil är minestanu. järelikult puudus haisupilv. nipp om lihtnõ kuum vesi ja minimaalnõ juussõ pikkus. sannan, pääle edimõst lõõnat uha ma hinnäst ülõ nii kuuma viiga kui iho vähegi kannatas, pääle seod jahedamba viiga. pääle egät laval käümist kõrda sama, kuigi vanemba ja targemba mehe kõnelese, et avitas kuuma viiga uhtmisõst pääle edimõst lõõnat. a mullõ sobis mu uma variant. pääd või mõska kõolehti vai leevägä.  lisas või hinda nahka kuuri karõda kinda vai lapiga vai hoopis mii ja suulaga. kässi tulõ muidugi siibiga mõska sõst neo omma vahõst hirmus õlitsõ vai kässi kaudu leviva ka egätsugu viirusõ. hindä pidev siibiga mõskmine olõ õi joht vajalik vaid miilõ siibifirmadõ puult tekitatu vajadus. 

vaese mehe wc paber

täämpätsõl aol, kui ega sent om arvõl, tule egalt puult kokko hoita. hää mõtte sain lasse nordlundi(timast ole kirotanu vaneban postitusõn), kemmergun kasotada tagumiku pühkmisõs turbasammalt. kevajä ja suvõl kobrulehte, a sügüsõl ja talvõl turbasammalt. turbasammal säilis kavva ja tima hankimisõs lät vähe vaiva, kui suu om lähkün. hää tagumiku sõbralik. a sõski ma ei suuvita seod kasutada vesikemmergun, lät umbõ egä õrnema tagaotsa kõrral. sobis inäm pärimaalasõ ja mõtsikut tüüpi inemeisilõ.

hääd eesti saapad

vana suume kirsa lätsiva õmblusõst valla ja na lahkseva hirmsastõ sukki, seopärast tekse vajadus vahtsite saapide perrä. ma õks puulda koahlikku majandust ja seo pärast säädse uma sammu võro jalatsivabriku abris jalatsipuudi puule. ja seo oll igati väärt mõte minna sinna saapit otsma. löüdse säält väega hää ja kimmä tüüsaapa, vai õigemini nägeva na vällä nigu sõaväesaapa. sääl müüdi muid saapit ja kängi kah. egaljuhul suuvita, kel hääd tüü-, matka-, vai sõaväepaabast vaja om kõge päält sinna kaema minna ja õks uma asja toetada. http://www.abris.ee/ 

kunst

nuurpernaasõ viljeletu taies.

eesti post vs smartpost

sai jälki üte kogemuse võrra rikambas. mul tull üts päiv saata kats ütesugust pakki, üts oll eski veidü väikum. üte saatse eesti postiga ja tõse smartpostiga. ma polnu smartpostiga hinne kokku puutunu, õnne reklaami nännü, a kõk läts kipõlt ja lihtsalõ, masma läts seo värk 37 kruuni. sõs lätsi eesti posti kunturisse, sääl olli pika järjekõrra, üts teenindaja ajas koskil takan kliendi asju jne. sääl olli täpselt nigu reklaamin, ausõna ! lõpus kui järjekõrd minuni jõudse, palli ma pakki saata kõge odavamba variandiga. lõpus küsüti mult 56 kruuni, tavalise paki iist, seo pakk oll eski veidü väiksemb, kui seo mis ma smardiga saatse ja olõs lännü sääl 29 kruuniga. !!! kust tukõ sääne hinnavahõ ? ma ei usu, et  hinnavaihe saa olla nii suur,  kuna smartpostin teenindas inemise asõmõl arvuti.  smartpostin tulli paki pääle kirotada õnne edenimmi ja telefoninummõr ja eesti postin pidin kirotama paki pääle täpse aadressi ja sõs viil seo sama määndsegi paprõ pääle. mis ti arvati määndse firma teenust ma edespidi kasuta ?

m päev kitsekarjas

kätte olli jõudnu peräminõ aig e m päiv hanki talvõs lihavaru ja reguleeri kitsekara suurust. saie sõs neo kats asja lahendatu üte kõrraga. elo pidi jätma keväja sündünü sikupoiss. hallõ oll tast küll, kui kari om väiku, sõs tekis ega elajäga side. asi saie kõrda aetus ilma piinata ja vastavalt kõrrale, sikk sai hinne tapmist uimastatu ja lõpp pääle tettü kipõlt. ello tulõ õks suhtuda austusega. seo olli edimõnõ mii talo luumatapp. a mille ma sõst maainemese jaos nii tavalisõst asast kirota ? ma esi olõ endinõ liinamiis ja luumatapuga kokko puutunu latsõpõlven vanaima man, seo pärast ka seo puudutas minnu vähe sügavambalt.  ma olõ seda miilt, et kui liha süüt sõs piät õks näegema, kuis su süük elo kaotas, sõs tiiät uma kõttutävve väärtust.  puudist ostetu liha om anonüümnõ ja seoga ei olõ määnestki sidõt. mu jaos om kõk elläv üte pulga pääl, ma ei ole määnegi korgemp olevus ning püvva tagada uma huule all olevile eläjäile võimalikult luumuliku elokeskunna, et na saava rahuldada ummi vajaduisi, vai instinktõ. äkki kui kitsõ omma saanu eläda luumulikult, sõs om lõpp ka neo jaos kergemb. na ei olõ pidanud taluma suurfarmiden ja tapamajan piinu.