pere planeerimine

pere planiirmisõ asa läeva plaani perrä, aino ja timä tütär roosa omma suurõ nigu maakerä, egä hetk om uuta peenikest peret. ei tiia, kas piäs kokko kõnelema ka sünnütüs-ja imetamisnõustajaga, olõs vast kimmäm tunnõ, vahtsõao kitsõ omma kah äkki uma olemisõ är unõtanu :)

šašlõkk

leedopääväl süvväs õks šašlõkki ja kuna puudi uma om nigu õkvalt keemiavabrikult tullnu, sõs tule seo esi valmis tetä. eela sai sõs asi ette võetus, värski lambaliha läts umakoetu ubinaveini-ingveri marinaati, lisas viil valgõ pipar, roosa mägede suul, vürtsküümne, luurber. šašlõki tegemisega tull üten viil üts hää süük, miä sai õkvalt är süüdü, ohtra võiu ja sibuliga praaditu lambamass.

muruniitmise kunst

 

moro niitmine om üts tüütu tegevus, miä võt pallo aigu, ressurssõ jne ning tulemusõs om õnne visuaalne mõõde. a võis ju inämp olla ? päris ilma niitmalda ka ei saa, vähembalt ussaian on miil moro niidetü. aga kui asi käänada tõisilde, joht niita moro vaid hoopis tuuta väärt komposti, sõs saa niitminõ hoopis tõse tähendüse ja ei oleki inämp joht nii tüütü ja raiskav tegevus, vaid kasulik mõõde tule mano. mii korjame niidüsse kokko ja kannami pindremaale, kos ta sõs om niugu väetise iist ja pikapääle and huumust kah. moro niitmine avitas kasvatada küügivilja, et pügät morro ja samal aol nigu kasvatad ka süüki, üte tegevusega mitu tulemust, vot seo om joba hää. ma mäleta, et vinne aigu vanaima man, es olnu joht moroniitjat, a moro oll kõik aig matal, vähembalt ussaian ja veidü iimal oll moro vähe pikemb, a joht täüs pikkusega hain. moro niideti vikatiga, a toda es niideta õnne illo pärast, vaid õks eläjäidele ette, seo aig oll ega hainamaa tükk hinnan, sest kõk suuremba ja paremba maa olliva kolhoosi käen. nii niidetigi ussaiast madalat moro tsikule, vähe kaugembalt ja korgembat lambile ja vaskile ning aiaveerest päris korget lehmile. lihtsalt moro niitmine olõs too aigu tundunu veidra tegevusena, sest ega illo es andnu joht patta panda. aga nii sama moro niitmina kah olõ õi päris ilma kasulda tegevüs, pikan perspektiivin and ta häste väetatu ja puhanu maa, kos saa tulevikun, kui vaja lätte, hääd kraami kasvatada.

kes on õige permakultuurlane ?

kiä om sõs seo oige permakultuurlanõ?
õks kiä hoit uma peenembat hädä kinni viljandist kodoni(100km), et laska seo hüä kraam kardokamaalõ põhu sõsse :)

permakultuur24

huumogu, inne kui nakka pliidia allat tuld tegema, tühjendan tuhakambre pange, haaran pange ning lähe õkvalt pindremaale, tühenda pange ja hummoguse põie kardokamaa põhumultši, nii saa kipemba elo põhku. pääle hummogusüüki om aig minna turule taimi otsma, peretütrega kate pääle saame ostetus kapsta sort "jõgeva" ja määnegi varajanõ vinne uma, lillkapsta"tundmalda" sort, kaalika " kohalik sinine", tomaditaimõ "mato"(mu lemmikut viljat es olnu sukuki), kabatšokki sorti ka inämp joht ei mäleta ning üte lätlase käest maasikataimõ. koton, pääle kimmäst lõunasüüki ja siestat, naksimi sõs pernaasõga pindreid ette valmistama, siblisimõ umbhaina juure vällä ja õks põhumultš pääle. maasika lätsiva juba mineva aasta valmis tettü kuhikpindresse. põra om sõs hää mitu päivä viil istutamist. vahepääl kaksa müüdaminnen nõgessit ning vii  kasvuhuunõlõ püttü laagerdama, saa hää kimmäs väetis. ja, kui jälki pissihädä tule sõs joosen vällä pindremaalõ, sa õi joht väärt kraami raisku lasta, põhu alt vaja õks kõrralik kardokasaak saia.