omavalmistatud kurgurohi

üts päiv naksi kurk valutama, es andnu perrä joht üüsi, egä pääval. kotton oll õnne latsile mõeldu kurgurohi, seo balloonin taruvaigu, küüdselille ja õlliga, pruuvse, es avitanu joht midägi. kuna liina es olnu asja, tull esi midägi kimmäst vällä mõtelda ja sõs sähväti, miilde tull tahtse kunagi esi tetä pihustatava piirituse-taruvaigu kurgurohu. taruvaigumikstuur oll juba ammu valmis, st piirituse pääl är tõmmanu. võtse sõs tühäs saanu haava puhastusvahendi pudeli ja valasi sinna mikstuuri sõsse ja laskse õkvalt kurku, mõosi õkvalt. puudis masva neo rohu õks kistumalda pallo, a esi tetä sõs kõrdi vähemb. päälegi om seo multifunktsionaalnõ, saa pääle kurgu ravi, viil haavu puhastada jne.

kaasaegne hiirelõks

sääne näge sõs välla kaasaigne hiirelõks. vuulujooneline disain ja kerge valmis säädä, sõrme ei jää joht vaihele. valmistatu poolamaal, ameerikamaa patendi perrä ning ostetu kuldri külapuudist. kõneldas, et pidi olema väega hää.

põra paar päivä ildam, või ütelda, et võt kõge väikuma hiire kah rajalt maha.

jõulukuuse saatus

miil olli seo talitsepühi aigu edimäst kõrda kuusk tarõn, muidu olemi õks suure ossaga hakkama saanu, latsõ tahtsõva hirmsale õks kuuske ja süs vanbaesa tõigi noile mõtsa alt üte,m säände mis oll tõisi varju jäänü. 

tavaliselt palutatas jõulukuuse muistse kombe kotsil är, kui püha läbi saava, a mii uma läts kitsile ruas. nad jüräsiva kuuse õkvalt är, perrä jäi õnne üts roots, seo löüd vast uma otsa pliidi all, kui är kuius.

olemine

kirä siia om õks väega harvas jäänü. veski võt pallo aigu õks är ja inämbüs aiategemise omma jäänü pernaasõ tetä. ja kui ma esi kaasa ei lüü, sõs ei mõista joht midägi kirotada kah. põra om väiku puhkus saa raamatit lukõ ja nii sama molutada, et sõs mõne ao pärast jäli veskikivi tüüle panda ja värskit jahu inemeisilõ kätt viia. tuu perast om hää miil kah, et talo juba veidü raha sõsse tuu, om juba tuutmistalo muudu.
a aiandusen omma kah õks vahtsõ plaani seo aasta jaos oleman, eks näis kuis noidega jõud, a tahtminõ noid ello viia om kimmäs.
kitse elassõ kah õks vanamuudu, andva talvõ kotslie häste piima, kuna latsõ kah kasussõ, sõs lät seod õks järjest inämp vaja.