väiku eesti, mitu ilma

kui täämba üüsi ja hummogu lääne- ja põha-eestin tuul hirmasalõ marutasi, sõs võromaal, seo aigu es olnu tuulehõngugi. päält lõunat alles võtse tuule ülõs, a suurt tuult ei olõ joht koskil.

kats nädalit

kats nädälit om külmä keväja tõttu kõk ildäs jäänu, ma tii põimukuun haina ja kombaini olõ'õi joht viil põllule põima saanu, kaara pää ommaki viil õnne veidü kõllatsõ.

vabarna

seo aastak om hää mara aastak. vabarna omma nii suurõ ja nii pallo, et vaalva õkvalt varre vasta maad, säänest asja pole joht inne nännü.

veepärlimäng

elo sitikmarapuhman

uibu palas

maru

taivas om jälki sääne, et tuul nakas varsti marutama

pildikesi ess-suust

kävemi täämbä ess-suun roitman.

keväjäse häitsme

mõtsiku, inemese kutsva naid umbhainaks :)

suukure

üts suukure paar om hinnäst nurmele süüki otsma säädnü :)

vildihooaeg on alanud

vällän -7,õige aig om vahtsõ vildi välla otsi ja jala otsa tsusata. talv om alanu.

ilus kevadilm

vällän paistus päiv, puhk lämmi tuul ning temperatuur om määnegi pluss viis. kitse süüva nurme pääl haljast haina, puudu om õnne tsirgolalul.

ole'õi joht sanest ilma nättü inämp kavva

ole'õi joht säänest asja mii talon viil olnu, et kitse omma talitsepühi aigu karamaal.

teo aasta

seo aasta om kimmäs tio aasta. ,miil pole hinne tigosid olnu, mõni ütsik õnne, a põra om sääne uputus, ei tiiä joht kost nad vällä tulliva. naabrite man oll noid viuil inämp. edespiten sõs selgus kas na saava kah probleeemis. muidu kõneldas, et olõ õi joht pallo tigosi, vaid om veidü partse. partse mii ei saa joht pidädä, nii et tio võiva saada probleemis. ma pole viil korgpindreid kaenu, kuis sääl luu omma.

taimelaskepääev

ka edimäse taime omma uma nõna vällö pistnu, nii uma, kui luuduse puult külvätu. redis, naat, nõges,

esimesed

nädali algusen tulli edimäne krõbe külm pää -5 kraati, kasvuhuunõn võtse är kõk tomadi ja muu kraami. eela õdagu naksi sõs sadama edimäst lumme, hummogus oll kõrralik lumõvaip maan, a seo tull vast väega äkki, eski uibu es jõdnu viil ummi lehti valla laska. hummogu lätsiva latse kah õkvalt lummõ sõsse hullama, es tahtnu na hummügusüüki är uuta.

esimene öökülm

 täämpä üüsi oll sõs mii kandin edimäne üükülm. a joht midägi kaho timä es tennü. inämbüs taimi kasus korgembal kundi otsan, vai korgpindre pääl.

kitsede erinevad soovid

kui viit kitsõ karamaalõ, sõs om õkvalt näta kui erineva omma neo süügieelistuse. näütüses vanaprovva nakas õkvalt võismalilli süümä. tõse a joht ei putu võismalilli, vaid nakasse muud haina haukama. kui usku teooriat, et isu tulõ seo perrä miä vaja om, ja võismalill om massale hää, sõs siist või vällä lukõ, et vanaprovval omma massaprobleemi, a ma pole teda viil viina juuman nännü, nii et ma juht mõistaki midägi seo pääle arvada.

ootamatu probleem lindude toidulauaga

mii olemi inne talvõl viinu uma küügijäägi, miä kitsile ei sobi lihtsalt puie alla hunnikulõ. sääl omma tsirgu saanu süvvä. a põra, kui teimi kompostitorni kummeist jäiva tsirgu ilma. päämiselt käveva sääl pruukosti võtman paskrästa ja tialasõ. õnnes oll pernaanõ osa jääke õksi vana kotussõ pääle veenü, põra sõs ma kah vii osa puie alla. ei mõista joht sukuki inne kõge pääle mõtelda, kui midägi ümbre kõrraldad.

esimene talveilm

om lummõ10-15 cm, om külmä 5-6 kraati.