umbrohi katteviljeluses

ega aiapidajalõ valmistas päävalu umbhain, sea häotamise pääle kulutatas hulga aigu, mõni eski kihvtitas. ma olõ valinu puhtamba ja kergemba tii, katteviljelusõ. kattevilelus sobis häste kokko mõtsiku maaviljelusõga, kos ei harita maad, ega panda kihvti. kate ei lasõ umbhianal vohada ja seod om kerge kontrolli, polõ vaja sõst tävvelikult valla saia. sõas umbhainaga jääs kaotajas alati inemene, kuigi ta või mõne lahingu võita. a soe võit ei tasu hinnäst väega är, võt palju energiat, raha ja aigu. pilte pääl om sõs järgmitsõ asa:

1. sääne näge välla rohimalda sibulapiinar

2. sibula pesä lähembalt

3. siin om rohitu sibulapesä, kos om ümber är kitkutu naadi

om jo illos sipul ? seo maa om edimõst aastat kasutusõl, seod ei olõ künnetu, kultiviiritu, ega muud moodu tsungitu. haina juuri polõ välla kakutu, ega hinne umbhaina häotatu. õnne talvõl oll põhu kate pääl.

katteviljeluse lühikirjeldus

ma kirota siia, üte väiku katteviljelusõ kirjelduse. ma sõs kirjelda pilte perrä.

1. piinar om olnu sügüsest haina ja põhu kihi all. kiht oll 10-15 cm paks. kimmämä umbhaina tuleva õks säält läbi.

2. piinralt om eemaldatu katõ, all om like ja kobe muld.

3. piinar om kaetu paprega, ma kasuti trükikuja jääke, a või viil kasutada pappi ja aolehi. alehe omma küll trükivärviga ja nende mõju om mulle teedmätä, a eks säält kihvti õks mulda tulõ. 

4. paper om kaetu sama haina, miä ma hinne är võtse ja põhuga , nii 5-10cm paksusõlt. paper hoit umbhaina kontrolli all. rohida tulõ õnne veidü säält, kos omma tetü mulgu taini jaos

5. taim om istutatu, hainakattõ sõsse mulk, sõs papre sõsse mulk, muld veidü kobedamas ja taim maha. mulgu suurus om vastavalt taimõlõ. ma istuti kaalikat, seo taht suurembat mulku. 

6. taimõ omma kõk maha pantu

7. katteluur om pääl, seo hoit iimälõ egatsugu satika, kiä tahtva lehe nahka pista

papre alt jääs muld likõs ja taime pidava vastu ka põua aol ilma tihedalt kastmalda. umbhaina tulõ veidü ja seo pärast om vähemb tüüd. masinit pole vaja samuti pole vaja mulda ümbre käänata. laisa mehe unistuste piindramaa. ma olõ nii edukalt kasvatanu kapstast, kaali, sibulit, ube, hernit jne. 

kilekotti ei õigusta miski

kui sõs õnne meditsiinin. ma olõ tahtnu noist valla saia juba aastit, a õks tuleva na ussõst ja aknõst sõsse, risustava elämist ja pärast prügimäel luudust. puudin piät olõma kõk aig valven, et ei panda asju joht topelt pakendilõ. hääd leiba ilma kilekotita ei saa ja leevakoti ommagi päämitsõ mii majapidamisõn. kile kotsilõ saa infot mano: http://www.killerkott.org/

hyva viili

õnnestus jälki hanki kaugelt suume maalt viilit, seod põhamaade jogurti sarnast kraami. aasta aigu tagasi ma kiroti sõst pikembalt. seo kõrd sai eski mahe viilit. jogurtile hää vaheldus, om tõne sääne pehme maitsega ja paksemb kraam. tegemine om pääaigu sama mis jogurtil, õnne ei pea nii täpnõ olõma.

külm möllas kasvuhoones

kost korask seo külm vällä tull, ilma ettekaeminõ küll joht seod ette es nännü. kurgi taimõ om kõkk hukan, ka neo miä omma vällän korge piindra ja katteluur all, tomadist saa vast mõnest ütsigust asja. ma kai perää, et 2006 a oll sama lugu 17 lehekuu aigu. ei tohi õks tomadit nii varra maha panda. varem või panda 4-5 taimõ, kui neo hukka saava olõ õi häta, a kui puul kasvuhuunest hukan om, seo ei läe kuiki. tulõ välla, et mii man om õige aig tomatõid panda juuni edimeste päävadõ sõsen, siis om üükülma oht väikum. 

lasse nordlund

mii veljeskansa suumlaisõ man ela üts huvitav miis, lasse. ta om põra 44 a vana. huvitav om timä eloviis. sündüsi ta soomen, a latsepõlven kolisi vanebitega saksamaale ja säält tulli tagasi uma juuri mano. 1992-2004 elasi ta põha karjalan, elli sääl puul mõtsikult. kasvati hindale esi süügi, tegi esi hindale rõiva ja tüürista. tima aastanõ siisetulõk oll 30-50 eurot, inämp raha ta es joht vajanu, kuna tei esi kõk asa miä elos vajalik oll. ainuke transpordivahen oll jalgratas. timä mõte oll eläda lihtsält ja kulutada vähe energiat. uma vajadustõ rahuldamisõs tei ta tüüd õnn 4 tunni päävän. ülejäänu ao sai kulutada kultuurilõ, inemeisiga suhtlemiselõ jne. ütesõnaga prii mehe elo. põra om tal elokaaslanõ ja kats last, pere peräst om ta vähe perrä andnu, a muidu eläva na õks esi süüki kasvatadõs jne. kiä mõist soome kiilt seo saa inämp lukõ sõst: http://rihmasto.fi/artikkelit/elamamme-perusteista.

pilt om peri: http://takku.net/images/articles/20081125114351964_1_original.jpeg

kevadised rõõmud

põra om jälki aig mill ma sa jätta mõtsaga(paprega) perse pühkmisõ ja võtta kasutusõlõ luuduse puult luudu kraami. keväjä and  rikkaliku võimaluse naadi, pärast a kobrulehe. ma koskilt lugesi, et hää kraam on turbasammal, nii suvõl, kui talvõl. talvõs tule varu soetada ja neo är kuivatada. ma mõtle ka seo võimaluse pääle.

11 lehekuu

lõpus om ka kats hektarit kaara külvatu. maha om saanu piit, naeris, kaal, põrknas sipul, uma järge uutva viil kapstas, oa, hernes. kurgipiindrale sai pantus katõssa kurgitaimõ ja kasvuhuunõlõ vahtsõ tomadi taimõ.  eelmise lätsi jälki hanna alla, ma õks ei opi, istuti jälki keset päivä, kui päiv oll korgel. põra sõs uutse õdaguni ja kai viil säändse ao, mil järgmine päiv oll ka ilm pilven. moro taht ka aian juba niitmist, tulõ naada vikatit teritama. väliküügi juurdeehitüs liigus kah aigupiten, asi om jäänu saisma korstna taadõ, joht ei olõ löüdnü kedägi kivve laduma. mõtli, et tii kivvest korstna, mul siin vedeleva määndsegi vana vinne aigse tellisõ, vast sobissõ viil.

alustasin sibula ja porgandiga

piindramaal sai algus tettü sibuli ja põrknaga. sibuli jaos pandse maha aolehe, pääle vana haina ja põhu. aolehte mulgu sõsse ja sipul mulda. põrkna jaos ajasin sõsse paar virgõst, pandse vaihele puulehti ja haina, nii et olõs harjaga pääaigu tasa. sõs külbsõ siimne ning katsõ virgsõ harja ka pääaigu kinni, õnne külvi juti jätsõ priis. säänest varianti ma pole viil katsetanu. vast avitas umbhaina uhjata. ma jälgi õks, et pallast mulda ei jääs, et kõk maa olõs inämpvähemp kaetu. nii om muld kõik aig parajalt likõ, muld ei kaota uma viljakust, tekis huumust mano ja ei oiä kündmä. mii piindra nägeva küll vällä nigu lakja aetu hainarua. 

sumisev vaher

miil siin om üts suur vaher, miä om põra häitsmõid tüs ja sumises hirmsalõ. lätsi sõs lähembalt kaema mõtsmesilinnu omma ametin. ma polegi nii pallo kimalaisi inne üte kõrraga näünü. tei mõne udutsõ pildi kah. haugassi ka paar lõvva täüt vahtra haitsmõid, küll oll mõnus makõ.

aedniku tegemised

pühi aigu käve tartun. puulpääva hummukul lätsi turupääle tippsibulit otsma, ma taha õnne peipsi uma, a seod siin võrumaal om veidü saia ning näie, et ka tomadi-ja kurgitaimõ omma müügilõ tulnu. ostse õkvalt kats kurgi-ja kuus tomaditaimõ, kasvuhuunõl omma viil rediss, salat, spinat ja till, seopärast ma pelgsi, et rohkem joht ei mahu, a olõs viil kuus taimõ är mahtunu. taimõ massiva 10 kruuni tükk, tippsibuli hind oll 75-100 kruuni. ostse kilu saa kruunist ja neli killu 75 kruunist, a seo peramisõ hinna sai 66 pääle kaubõlda, mullõ miildü seo turu värk, sääl saat õkvalt kauba umanikuga suhõlda ja hinna ülõ läbirääkimisi pitä. eela istuti õkvalt taimõ maha kah. mulla pääle läts aoleht, sinna pääle eelmisõ aasta hain, sõs teie mulgu ja mulku istuti taimõ. nii om muld kavvem like, ei pea joht nii tihti kastma, toamadilõ ju miildüse likõ jala, umbhain ei saa kasuma jne.