metsik maaviljelus-looduse jäljendamine

luudus om kõge targemb, timä mõist kuis asa käüva. seo pärast tasus timäst oppust võtta. ütskõrd ma kiroti permakultuurist, mis jälendas luudust, seo om kõge kätta saadavamb oppus. noid om egatsugu eri nimmiga viil. tõne variant om esi luudust jälgi ja seo perrä tetä. luudusõn kasvava taimõ järkudõna, om mõtsa järk, sõs om puhma, sõs om madalamba taime ja viil madalamba jne. kõk seo om seotu viil pääva, tuulõ, vii mõjudega. luudusõn ei olõ midägi joht ülearu. kui põllumajandus pidä umbhaina ja putukit uma vainlasõs ja häotas noid kihvtiga, sõs mõtsikun maaviljelusen piiratas noid õnne ja kasutatas är kasulikke umadusi. egal taimõl, siinõl, samblikul, putukal, tsirgul ja eläjal om luudusõn uma osa. mõtsikult kasussõ kõk taimõ läbisegi, a joht üte piindra pääl, nii omma taimõ kimmäma ja putuka ei jüra kah nii pallo. 

metsik maaviljelus esimene punkt

ma sõs kirota neo punkti valla kah. edimänõ oll sõs süügi kasvataminõ hindalõ, uma prele, hõimulõ või kogukonnalõ. seo om väiku hulk inemeisi, kiä saava tüüde man kaasa lüvvä. toidu tuutminõ elätisõs om veenü olukõrrani, kos efekdiivsõ majandamisõ tulõmusena saadas hulka vilja ja seo om loonu võimalusõ kontrollimatus inemise sigimisõs. kui kasvatad süüki õnne uma lähi tsõõri, sõs sa läbõ ilma massiniteta ja nurmõ võiva olla väiku, alla hektari. nii ei olõ vaja kulutada raha kallistõ massinite päälõ ja egä maa mass ka täämpää päris pallo. kui elat tagasihoidlikult ja pallo ei tarbi, sõs või hinnäst mõtsiku maaviljelusõga eski är elatada. 

metsiku maaviljeluse alused

ma ole ütsjako mõtelnu mõtsiku maaviljelusõ pääle. vaikselt omma nakanu paika loksuma alussõ kost pääle naada ja midä jälgi. kuna tääpätsõl aol on pää võimatu hinnäst toita küttimisõst-korilisõst, sõs om mõtsik maaviljelus hää võimalus liiku loomulikku ja lihtsa elo puulõ. ma sõs panõ kirja mõne punkti:

• süüki kasvatatas õnne hindale, uma perele, hõimulõ, kogukonnalõ
• luuduse jälendaminõ
• väikõsõ nurmõ
• inämp kasvatatas vähemb tüüd vajava vilju
• peetas puulmõtsikuid ja mõtsikul viisil eläjaid(kitsõ, lamba, tsia, kana)
• mulda joht ei harita
• muld om kõik aig taimkattõ vai muldži all
• õnne inemese lihasjõu kasutaminõ
• massinit ei kasutata
• kunstväetisõ -ja kihvtivaba

seo puulõ tulõ liiku aigupiten, pallo tulõ katsetada ja vähesel määral massinit kasutada. esialgu tulõ ka müügis kasvatada puulmõtsikul viisil küügi-ja teravilja, a seod õnne paaril hektaril. a vähembalt om tsiht silme iin, kohe puule liiku.

leevatego

eela sai sõs ülõ hulga ao leevatego kasile võetus. seo kõrd sõs võtse asa pernaanõ ette. ja leib sai kistumalda hää, joht säändse mu tettü kõva kuure ja sõsest nätske. sai kasutatud ehtsat juuretist, miä om pärmist õks kõvaste paremb, st pärmiga ei saaki kõrraliku leibä tetä. leib tull nii hää, et õdagusüügis muud es tahtnudki.

kriisieine

sääne näge välla sõs talumehe kriisieine. keedukartul, tuure sibula-, kapsta- ja kaalikalõigu.

-10 ja jalgratas

käve nädalivahetusõl tallnan, vana tiid piten. autoga tartulõ, säält rattaga edesi rongipääle ja baltijaamast, sõs edesi. lätsi kolmapäeval mill ilm oli viil lämmi. halv oll tuu, et uneti salli kaala panda. tõmmasi sõs tressipluusi lõvva alla vällä. kõnni- ja rattatii omma mitmel puul enamasti jään. nii tartu, kui tallinn puhastas sõidutii, a ülejäänu om tõsejärgulinõ. no a ega inemisõ, kiä autuga peldikungi käüva, ei tulõ selle päälegi, et kõnnitii ei pea joht nilbõ olõma. tartun näi õks hulga ratturõid, a tallnan näie nella pääva joosul mõne ütsigu. kui eela tagasi naksi tulõma oll vällan juba külm, kui tallnan  -5, sõs tartun juba ülõ -10. kui rahulikult sõita, et nahk likõs ei lähe, käen kõrraliku kinda ja kui viil uma puul molo kinni katta, sõs või rattaga sõita ega temperatuuriga.