mustikal

pernaanõ mustikit puhastaman

kävemi täämpä mustikil. assa raisk, kus oll mõtsan marju, maa õkvalt sineti. naksi
õkvalt ruhmikuga molost sõsse aoma. kui isu sai täüs, sõs sai pangi ka korjatus ja hulga.
seo aasta om sitikmarju veidü, nii tulõgi inämp mustikit korja ja talvõs sahvrile panta. mustika
omma mu lemmiku !

kuidas edenes maaviljelus(määne illos sana seo küll om)

tasvuhuune meenutas vihmamõtsa. tomadi olliva nii kasvõ täüs kasunu, et läts hulga aigu
inne kui sai jälki valguse läbu paistma.
naksi täämpä jälki mõtlõma, kui oluline om inemesele süük. tundus, et olemi är unetanu 
süügi tegeligu olõmise. mii täidami õnne uma kõttu ja maigu miilt. a neo võlsva meile,
tahtva kõtutäüt ja teräväid elamuisi. na omma nii hää võlja, et omma är petnü ka
sõsetunde, mis piäs teedä andma midä iho vajas. tõne asi om seo, et inämpjaolt om
inemestel ütskõik, kuidas süük midä ta süü kasvatatu ja tettü om. pallo om sääl põllu-
majanduse kihvti jääke om, vai pallo sõnna keemiat mano pantu om. 
süük om meie füüsilisõ olõmise üts alussõid, nigu õhk, vesi, lämmindüs. kindlalõ om
süügil uma osa ka vaimsõl tervissõl.
nii omgi väega mõnus süvva uma kasvatatud süüki, tomadeid, kurki, kartult, põrknat,
kapsatast, piiti, marju, ubinit jne. ja maik om kindlalõ parõmp, kui vägüsi kasvatatul.
kui te ei suuvi inämp joht maidsvat süvvä, võie tunda kõge seo tõelist maiku, midä ti süüti.
(masanobu fukoka) ei viisi inämp targutada.

täämpä

laut õdagu

katusele pandse bituumen laineplaadi. seo ei olõ erit öko, a tima tegeminõ ei võta ka joht
pallo energiat. seo iist om tedä hää kerge panda ja 40m2 katuse pand ütsinda päävaga
är, kui viisis sõs panõs inämpki.  meil ei olõ ta väega levinu, a õdagu-euruupan küll.
sääl loetas timä eloaos 30 aastat, kuis ta meil vasta pidä ei tiiä joht. omma siin talvõl
kimmäma külma ja lämmi ja külm vaihtas kotust mõnikõrd mitu kõrda päävan.
õdagu puulne külg naksi lihka juuskma ja nii tull katussõ viir astmelinõ, ei tiiä joht
kost seo vikä sõss tull. ruuvi olliva ka juba kasutatu ja hirmasle kõvera, vast seo mõotasi.
vai om silm kõvver ja kannatust veidü korralikult rihti. üts plaat jäi pandmata nagla saiva
otsa. nii tulõ sõs iispäivä uuta, sõs saa minna puuti tävvendust otsma.

täämpä

laut täämpä hummuku

kolmapäiv

Hain om paar nädalit är tettü ja sais rõugun. Laudal pole viil katust pääl, seoga ei
ole ka viil laudalakka, kohe haina panda, nii ta sais rõugun, loodami, et vihm teda är ei
mäenda. Laudale sai sõber Rutsi abiga paari pääle ja nüüd ole üte otsa kelba ka pää aigu
valmis saanu. Kurat paaripido jäi pidämalda. Täämpää sõi edimetse herne, eela edimätse tomadi. Kistumalda torõ
om piindramaal virgestõ vaihõl ukerdada ja kõksugu süüdavat kraami molost sõsse aia.
Nigu õkvalt määnegi korilanõ.

Maaelo romantika

Maaelo romantika e hainategu!  Olõ sõs kõvasti haina tennü. A kiaäõ ? Vast jõvva viil seo aasta mõne haina süüva eläjä võtta.

kümme päivä

Näet sõs, pole jälki kümme päivä päevaraamatulõ kirotanu. Ole vahepääl pääliinan käünü ja
sõpruga olut joonu, laudale lae pääle saanu ja haina tennü.  Seo perämisõ värgiga lät vaivalisõlt.
Ole saanu uma hainamaa, mida om mitu hääd hektarit är niita, a haina kuivatamisõst pole
joht midägi vällä tulnu. Vihma om olnu pea egä päiv. Säänest hainakuud ei mäletagi inämp
häste. Põra vast tulõ paar päiva kuiva, sõs saa midagi är tetä. Mõtsa omma mustikit täüs,
vast jõvva neid kah korjama, talvel hää võtta ja jogurti sõsse panda. 

ka ehitüs edenes

Kitselauda saina omma pääaigu valmis. Ma polegi joht ehitüsõst täpsemalt kirotanu. Ehitüs
om lihtnõ, karkassi pandse maakivve pääle, nigu vanasti. Karkass om tettü inämpjaolt
kasutatud materjaleist. Õnne metall osa omma puudist tuudu. Alumitsõ palgi tõrvassi är
pedäja tõrvaga. Saina pandse musta lavva, saekaadri jäägi. Uss om vana savilauda uma.
Katussõ pane pääle bitummen laineplaadist. Akna saava kah vana ja kasutatu.

luudus

Lõhmus hätsõs.