ebaõnnestunud eksperiment: rakett-pioneer pliit

ma olõ hirmus katsetaja ja otsi paremini tüütavaid alternatiive. nii pruuvse uma väliküügi pioneer pliidi muta rakett pliidis. pandse läbi tuhakolde kuni pää pliidiravvani 140 mm ahotoro, L kujulise. rakett tehnoloogia om efektiivnõ ja ma luutsõ, et saa palutada ossakõisi. pliidiraud läts kuumas ja suitsutoro jäi õnne lämmäs, ahotoron toimusi tävveline palamine, a häda oll hoopis seon, et tulli väega pallo tuhka torro, puule kütmise päält lät toro umbe ja inämp ei olõ võimalik vahtsõid ossi pääle panda. kuuluti eksperimendi ebäonnestunus ja nakka taastama algupäräst olukõrda.

vinge piinar

otsustasi tetä algusõst pääle üte kimmä korgpiindre. lõigassi vana saalungi pooles, tõmmassi pedäjä tõrvaga üle ja lõi kasti kokko. sai viis kõrd puultõist meetrit.

põhja, haina pääle pandse vana puul pehkinu lavva, miä olliva mullatse, seo päräst ei kõlba ka kütess lõiku, nüri vanksi är. neo lavva hoitva hää mitu aastat umbhaina iimal. kogemus näitas, et papp koit õnne üte aasta.

laudu pääle panni papi ja sõs põhu.

põhu pääle läts must kuld, ehk pernaasõ vanembite mant lauda takast tuudu huumuses muundunu sõnniku. om õks kimmäs kraam.

kõge pääle viil kiht põhku. piinralõ külvassi aga aidua. sai illos piinar, näge vällä nigu vahtnõ ja haisas tõrvä perrä.

must kuld

vot seo om tõeline must kuld, aastid laagerdanu sõnnik, miä omma ussi, siine ja bakteri muutnu huumusõs. kui nafta, midä millegi peräst peetäs mustas kullas otsa saa, tulõ inemine õks toime, a kui muld otsa saa sõs om inemisel kah kipõ minek.

ürdipiinar valmis

lõpu sai ürdipiinar kah valmis. pandse savimulla pääle viil kõdu sõnnikut ja tuhka. külbse küüdselilli, päävakübäri, kummeli, lavendli ning istuti melissi. neo kõk omma taimõ mida mii kõvaste tarvitame.

tomadi lehe kõllatse

või omma na violetse, vai mõlemba, ei saa joht arvo. tomadi alumise lehe tõmbava säändsõs pää egä aasta. naksi sõs uurma ja jõudse infoni, et seo om fosfori, vai kaaliumi, vai mõlemba puudus. pandse kanasitä käärümä ja tuhapange valis. kaemi kas avitas.

28. lehekuu

täämpä kävemi kõk urbanipääva laadan urvaste keriku man. rahvast oll hulga ja müüit kah. hulga tutvit oll ka nätä.pruuvse veidü kodoolut ja uma tettü leevapääl, uma suitsutatu liha. urbanipääva laada pääl vabriku kraami väega ei müüda, õks väiku tegija ja vanakraamimüüja. ostse kats ploomipuud ja katstõist kurgitaimõ. miä saiva õkvalt koton kah maha pantus. kurgis sõs kilekasvumajja ning piindralõ põhu sõsse ja ploomi uibuaida. üts külmä saanu kurgitaim om kah otsa andnu, pandsõ vahtsõ asõmõlõ. tõne pida viil vastu, om juurõst vahtsõ võsu vällä aonu. kui õdagu kitsi nüsma lätsi, sõs näi, et vanaprovva om uma udarat vigastanu, oll tõne väega hell ja nüsmisõ aigu vehkse uma jalaga. õnnes ole õi suurt hätä.

lilliaid

ma olõ õnne süügi kasvatamisõst kirotanu,a ega mii õnne juurukit kasvata. lilli õks kah. a so om inämp pernaasõ rida ja seo pärast joht olõ õi ka kajastust löüdnü. täämpä sai urbanipääva laada päält ja pernaasõ imä käest lillitaimi tuudus. nuurpernaanõ istuti kah huulega taimi.

kõdu

om perämine aig upõ külba. vei sõs papi piindremaalõ ja panni sinna pääle puul kõdunenu haina. seo oll mul ruan saisnu iilmisõ aasta hainakuust. tahtsõ timä sõsse pruuvi tomatid istutada, a lükassi seo plaani aasta edesi. kõdu oll mullaga juba segämini ja hulga kompostiusse sõsen. tasse sõs kõdu pappe pääle ja kõge otsa laotassi põhu. teie põhu sõsse mulgu ja istutu uasiimne kõdusõ. kaimi miä sõst vällä tulõ, kas and niimodu papi pääl kasvatada. muidu olõ papi sõsse mulgu tennü ja säält läbi siimne mulda pannu. a säändsel viisil om seo hädaä, et umbhain kipus uaga üten mulgust vällä kasuma. kuna kõdu oll õnne veidü, sõs tull osa siimnit vana viisi mulda külba. seo om ka väega tüütu, nii otsusti ma ubadõ jaos vahtsõ korgpiindre tetä.

kakao-kohupiimakreem

ütspäiv mõtli kuis kitsõkohopiima nuurpernaasõlõ süüdäväs tetä, ta ei taha seod sukuki süvvä. mi ei tii kohopiima hapõnu piimast, vaid laabi abil, ehk sõs kodojuustu, nii ei olõ kimmäst kitsõ maidsõt man. segäsi kohopiima sõsse kakaod ja pruuni tsukurt ning laskse seo saumikserige kreemis. tull nii hää kraam, et lats sai õnne veidü maidsa, sõimi pernaasõga kate pääle kõk är.

kurk

kurk häitses

redis

redissõ, kui pinksipalli. rediss nakas putke minõma, päiv om pikas veninü, a seod timä joht ei salli.

maretiga põhku

maret om varajanõ tulija, seo pärast sai timä kah valitus ja kodo tuudus

alla sai pantus vana hain, lehe ja sõnnik. sõs maret hellalt asõmõlõ.

... ja põhk tekina pääle.

mitmekesisus

tomati, salati, redissõ, spinati ja tilli-kõk illosastõ üten

multš ja tomatid

tomati miä omma põhun, vajava kastmist puulõ harvemb, kui ilma multšita. ma kasta ilma olevaid, küll kats kõrda inämp a üks omma na veidü närvatanü. multš hoit õks tomati jala likõ ja ei lase vett õhku linnata. nigu üts targem miis ütel, tomadil piät olõma jala likõ ja pää kuiv, kurgil pää like ja jala kuiva.

multšiga tomatitaim

ilma multšita, näta kuis lehe omma longu vaonu.

kapsta ja kaalika

tartu turu päält ostetu taime saiva lõpuks maha pantus. kapsta lätsiva korgpiindrale ja kaalika põrkna kõrvale. kaalikat sai 60 taimõ jäi viil ruumi 20 jaos. sinna lihtsalt külvassi siimne, ka sõs mis vällä tulõ. esi ka imesti, et üte siilu pääle mahus är 80 kaalikat.

ürdipiinar 3. osa

lõpus ummõhtõ tule vihma. sai sõs kolmanda osa ette võtta, kuna põhk oll likes sadanu. pandse sõs mulla põhule pääle. a muld om sääne väega savinõ, sõs tahas viili üte õhkukese kihi mustamulda ka pääle panda ning sõs siimne külvätä. põra ei näe piinar kül joht sääne vällä nagu ma plaanse, a vas vaos madalambas ja sõs tulõva oige illosa luugelise piirjuune vällä.

kahest üks

ma kasuta pliidipuie lõikamisõs ossakääre. ole seo aasta noid juba kats tükkü är lahknu. kuna ma kalleid ei ihna osta, sõs ole ostnud nii 6-7 euruseid. edimäse olliva lapiku käepidemetega, a terä üts puul oll tuuraluminniumist ja väega nõrk, läts kipõlt katski. ostse tõse, käepideme olliva toro muudu, a terä kimmäs. loomulikult painuti läepideme katski, oll tõne väega õhukesest metallist. es tahtnud kolmantat sukuki ostma nakata, pandse sõs mõlemba kõrraliku ja terve osa kokko, ütest käepideme ja tõsest lõiketerä.

põrknas ja sipul

piindramaad rohiden kai, et kuiva mullakihi all om peris like muld viil. mõtli sõs, et võis midägi õkvalt maha külväta. otsustasi põrkna ia sibuöi kasus.

sipul nigu sipul õks.

pole põrkna külbmisõs inämp kavva külbmismassinat kasutanu, otsusti seo tolmukihi alt välla otsi. kobesti hinne mulla ja külbminõ läts valla. kats viirgu varajast amsterdami ja kolm ildambat nantest. külbmisõ aigu tulli miilde, et seo tei ebäühtläst külbi, lasksõ sõs nantsest kats kõrda, kaemi miä vällä tullõ. vihma, vihma om vaja !

väiku tomat

ürdipiinra 2.osa

järgmisõna sõs tüdä havva lehtpuu ossõga. panni nii, et om maapinnast veidü korgemb. seo hoit uma mädänemisõga piinrda alt likõ ja and huumust kah mano. ma tei pattu, pandsõ piinra viirdõ vana kilejupi, umbhaina tõrjes.

edesi panni ossõ pääle õkvalt laudast tuudu kitsõsõnniku.

sõnniku pääle põhk. edesi lät muld, kuid ma taha inne, et vihm põhu likes tege. vihma, vihma om vaja.

külm kasvuhuunõn

käts üüd om külma olnu. katse tomadi ja kurgi egäs juhus katteluuriga kinni ja tihendi kavumajan mõne mulgu kah är. edimäsel üül es juhtunu midägi. a täämbä uusi oll külm õks mano päsenu. eela oll päiv kah pilven ja hirmus jahe, vast es jõudnu kasvuhuune kõrralikult ülõs lämmäs minna ja seo pärast sai külm sõsse.



kõge inämp saie kahjustada valve, kas om nõrgem sort, vai oll ta saina vastan, toda joht ei tiiä. õnne üts om pärsi terve. kaemi kas mõni tule viil kahjustusõst vällä.


vilja ja malle omma pääaigu terve mõni ütsik leht om pihta saanu, kuigi mõlemba vilja olliva puulpalja.

sipul, redis, salat ja spinat omma tävvelikult muutumalda, na omma kah külmäkindla.



turult tuudu kurgi omma kah hajustada saanu. vast veava vällä. tädi s käest saadu kurgitaimist om puhtalt vällä tulnu kõge kimmäm, tõse olliva inne juba närvä ja põra sõs saiva külma kah.
eksprimendist või järeldada, et või tomadit ja kurki varakult kasvatada kül, kuigi risk om suur. tulõ esi taime kasvatada, sõs om kaho veidümb. tulõ õnne kõrralikult taimõ katteluuriga kinni katta. eriti sõs, kui päiv inne üükülma om kah külm.

ürdipiinar

naksi eela väliküügi pääva puulsõ otsa ürdipiinart kaibma. sääne mood om võetu permakultuuri oppusõst. tugines seo luudusõlõ, vuugava joone, luudusõn olõ'i sirgjuuni, päälegi om nii inämp serväalasi. a kui kaia luudust sõs om kõge lopsakamb taimõstik õks servi pääl, tii viiren, mõtsaviiren, nurme viiren jne. a piinar esi tulõ sakslaisilt võetu hugel kultuuri perrä.





sääne näge vällä edimäse etapp. iimaldatu om kamar ja keskele jäetu tii. järgmisõna iimalda viil lapju sügävusõlt mulla, pane alla lehtpuu ossa, sõs lätt pääle sõnnik ning seo perän mulld. ma kirota tõisist etappõist edespidi.

redis, salat, sipul, juust ja leib, kõk uma

või pääaigu uma, leevavili om naabrimehe käest.

üleeela sai sõs edimäse redissõ saagi. 17 päiva varemb, kui iilminõ aasta.

uma värk !