nii nad tapsidki vabaduse(vabalava)

kävemi sõs ka pererahvaga folgil, eelmine aasta jäi meil vaihele. vedasime hinnast kohale juba nellapääva pärastlõunal. ilm oll illos ja tuju hää. rahvast oll juba hulga kogunenu, ma pole nellapääviti viil nii pallo inemeisi folgil nännu. seo aasta mi passi es ostnu, kuna nuurpernaasõ tõttu ei tiiä joht kunagi kohe ja millal saat minna. edimäne üllatus tabasi minnu lauluväljakul, vabalava põlegi. lätsi sõs seod huviperäst otsma ja lõüdse lõpus üles, oll tõne hinnäst käknu betooni pääle, tegelastetoa õvve pääle. edimene mõte oll, et om õks kuradi kotus leitu, muro om õnne paar meetrit. ma pole hinne suur vabalava külastaja olnu, ole suurkontserditõ vai sääl toimuvate hääde kontserditõ aigu olnu. a millegi pärast läts mulle so värk väega henge. mõtli õkvalt, et puul folgi fiilingut om lännu. vabalaval oll alati näta egatsugu lahedaid tüüpe. nagu muiste pakse ka põra vabalava elamuisi. kats seo aasta päämist elamust tullgi säält, edimäne oll sentsatsiooniline tartu kevadpänd ja tõne contra oma luuletust, näppepilli, laulman. kolmas elmus oll kirja pantu eelmisen postitusõn. nii ma sõs naudsegi folgil inämp jaolt elavat rahvamuusikat, vabalaval, toidutänaval ja meestelaulutarõn. katel päris kontserdil käve ka. pernaanõ ostse riidi päävapileti ja külasti hulga kontserdeid. nuurpernaanõ pidasi ka häste kõk pääva vasta ja oll väega rahul. 

ma kogesin taod

kotus: viljani folk, meestelaulu tarõ; aig:riidi. üte pika regilaulu, kos üts miis lät laivapuud otsma, aigu. üts hetk ma olli õkvalt keset taod, seo regivärss olli nigu maailm esi, üts lõpmada vuug. 

äkki ollgi juhan luigal õigus, et eestlaste muistne maailmapilt oll peri taoismist. es olnu miil šamaanõ, ega sääntsit tegelaisi. olliva lihtsalt targa, kiä elasiva nigu tavalisõ inemese, ega erinenu väliselt joht millegagi. es tikkuna väigisi targas ega tõisi opma.  õnne kupli all oll inämp. seo maailmavaatõga või seletada ka, mille eestlasõlõ religiooni väega külgõ ei nakka. kuna taoism om häste pragmaatilinõ, sõs eestlaene om inämp seod usku määne hetkel kasuligum om, a süäemen õks uma muistsidõ juuri ja maailmapildi man.  pikä regilaulu, miä või kesta tunde, kos omma kordusõ, kuid tegevus lätt õks õnne edesi, primitiivsõ viisiga, tundus olõvat tao olemusõlõ väega lähken.

hainatego

kats päiva om hääd hainailma olnu ja hain rõugu kõlbligus saanu. eela pääle avariid tormassi õkvalt hainamaalõ, haina segama. õdagu riibsemi haina kokko ja vedasime rõuku. sai puuldõist rõuku, seo om veidü alla talvisõst vajadusõst. a kui hainailma jälki tulõ, sõs õkvalt nurmõ. vanaimäde kombel haina tetä ei oleki väega suur pingutus, pigem sääne hää ja pinge vaba toimõtaminõ. ei olõ diisli haisu, ega massinite müra, saad kullõlda tsirgulaulu ja mõtelda ummi mõttit.

väiku avarii

eela tulli tartult kodo puule, kanepi ja kärgula vahel es andnu üts naisterahvas mulle tiid ja sõitse õkvalt ette. mul es jäänu muud üle, et joht talle küle päält sõsse põrutada, käänsi uma massina nõna kraabi puule. a nukka pandsõmi õks kokko. kahju om õks kõvaste vediemb, kui olesi talle õkvalt otse küle päält sõsse sõitnu. vai eski olõs seo naisterahvas viga saanu, kiirusõ olliv kõl väiku, a kui õks usse kotsilt sõsse põrutad sõs vai kõkke juhtu. nüüd sõs kindlustusega asju aoma. stange, tiib, suunatuli, logari ja võib olla ka tagastange omma raisun. kui ma kraavi müüda sõitse sõs tõmmasi tagasatnget kah. hää õks et kiäki haigõt es saanu.

zen ja maal elamise kunst

kui oled alkoholi abiga hävitanud oma mina ja suretanud kõik autoriteedid, siis oled sammu kaugusel valgustumisest. enam ei lähe korda kaduvad külapoed, hõrenev bussiliiklus, väikesed palgad, kitsarinnalised inimesed, palkmajadel plastaknad, eramaa sildid, trimmerite plärin, puuduv heinailm, grillimise hais, interneti kiirus jne

rattaga maal

ma olen siin kirjutanud rattaga sõitmisest linnas, aga joht sõnagi sõitmisest maal. maal on ka tore rattaga sõita. kõik lühemad otsad püüan ikka rattaga läbida. aga siin võrumaal, kus teed aina tõusevad ja langevad, tuleb sama vahemaa läbimiseks rohkem pingutada, lisaks võtab rohkem jõudu  pehme kruusa sees väntamine. 20 km ots on juba  pingutust nõudev. aga tore on teel loodust nautida, seisatad kaed mõnda lille, noppida metsmaasika, või peo täie mustikaid. vahest jookseb mõni rebane üle tee, või kalpsab jänes. ah, et autoga saaks kiiremini, aga kuhu ma ikka kiirustama pean ? mõnusam on lihtsalt kulgeda. sitaks ajavad närvi lahti olevad koerad, väikestega pole probleemi, aga mõni on kohe kaukaaslase moodi. mis nende peremeestel küll arus on ? iga selline peni on ju potensiaalne oht möödujatele, eriti veel lastele. kui pole kaua vihma tulnud siis käib tolm ka pinda, aga kuna liiklus siinmail hõre siis tolmupilve sisse sattumist tihti ette ei tule. pimedaga muidugi väga rattaga sõita ei tasu, siis võib olla teedel igasugu hulle purjus liiklus-enesetaputerroriste.

metsik maaviljelus

ma viljele mõtsikut maaviljelust. seo om hää nimi külh. kasutatas ka luuduslikku maaviljelust, a sana luuduslik om devalveerunu ja võlsis tettü. mõtsiku maaviljelusõs kasutatas võimalikult veidü tüüd ja luudusele vaihelõ tsuskmist. keväja istutad ja külbad taimõ ja siimne kattelõ, suvõl kakud piindrast mõne ütsiku umbrohu ja sügüse korjat saagi. suvel niidad piindra vaihlet haina maha. vihat om õks ikibõmp ja mugavamb tüüriist kui kõblas. egasugu kündminõ, kultiviirminõ, äästaminõ jne maa ja luususõ vigastminõ ja rikminõ. a mõtsiku maaviljelusõn lät veidü aigu, a ei lähe sukuki naftat, väetisi, massinit jne. loomulikult, sa õi joht mõtsikut maaviljelust tetä toidu tuutmisõs suurten kogusten, a uma pere ja tutva iks toit är.

mõtsmaasika aian

mõtsmaasika omma aian vohama nakanu, põle vaja joht inämp mõtsa maasikit otsma minna. aian omma kõo esi kasuma nakanu ja ma pole hinnast sinna vaihele tsusknu. ja sinna samale kõode alla omma ka mõtsmaasika hinnast säädnü.nämm, nämm...

kurgi nakkasõ ka valmis saama.

rüärääk

seo aasta olõ ma uma lemmik tsirku, rüärääku, kuulu õnne mõne kõrra. muidu elasi üts meil siin saman nurme pääl ja laskse üüsi ja mõnikõrd ka pääval, uma lahedat krääksumist.

pilt om http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkirääk

tsivilisatsiooni kingitused

tsivilisatsioon on meile kinkinud:

sõjad

eraomandi

mõrvad

vargused

teiste elusolendite mõrvamise ja ekploateerimise

vaimuhaigused

ülerahvastatuse

vägistamised

töörügamise

inimese, kui liigi lõpu

looduse süstemaatilise hävitamise

koolid

vanglad

kommunismi

kapitalismi

religiooni

lenini

stalini

hitleri

nõukogudeliidu

usa

riigid

rõhumise

pärisorjuse

pangaorjuse

monogaamia

elustiili

elustandardi

keskklassi

massihävitusrelvad

kella

ahnuse

uhkuse

kadeduse

ihnuse

nõmeduse

kitsarinnalisuse

ülemad

alamad

parteid

korruptsiooni

väikekodanluse

jne jne

urg

löüdse hainamaalt üte salapärase uru. 

täämpätsõ toimetusõ

nuurpernaanõ kusõs pikendusjuhtmesse, seo läts kuumas, tull imelikku helü ja hirmsat haisu.

hummuku sai vikati kõrda, nüüd veeda enamuse aigu hainamaal.

kellel on õigus ja kes teab mis on õige ?

mitte keegi !

pääslasõ pesä

avasti eela kitsõlaudast pääslasõ pesä. saviehitüse meistriteos.

lõuna-korea vähendab kütuse tarbimist

sellise uudise lugesin 06.07.08 äripäevast. alustatakse riigisektorist ja kui nafta hind peaks veelgi tõusma, siis ka erasektoris. mul tekkis küsimus, kas eestis ka selline asi kõnealla tuleks, kahtlane, meie nokia on ju raiskamine ja seda igal tasandil. jõmmidest riigikogulased, hummeri omanikud, vaevalt sellist asja korraldaksid, nende autod peavad ikka rüüpama 20l sajale. 

rattaga tallinnas

käve tallnan asju aoman. jätse auto sõs parklale ja ai ratta vällä. puul päiva sõitse tsõõri, mustamel ja lasnamäel ja keskliinan. sai asa är aetus küll, a kui ratta koheki lukku pandsed sõs mõtlin et kui ma tagasi tulõ kas sõs om ratas alale vai joht. se kõrd läks häste ratas jäi alalõ, a lukk oll ka kimmäs. mu suguseid oll õks veidü, ratas ei olõ tallnan sukuki tüü man populaarnõ, kuigi rattateid om manu tettü ja kõnnitii pääl sa ka sõita. kuigi ma olli õks mitu hääd tundi ratta sällan, es lännu iho väega likes egä midägi. kui inemese nii vähe rattaga sõitva sõs om kütüsehind viil otav. tänavatel om rämedalt palju massinit ja hirmus toss om ka tunda. tallinn om ülõ autostunu,  nigu määnegi arengumaa liin. mõelge kui hää õhk olõs kui ka talnan 36% inemeisist sõidassi jalgrattaga, kui palju saas autotiide päält kokko hoita ja seo asemel ehitada ja remonti latsiaidu ja kuulõ. kui paljo vähemb oles vaja kulutada tervishoiulõ, kui inemese ega päiv sõidasssiva rattaga, ega hingäs sõsse seod rõvedat tossu. a eestlanõ om õks autopede, auto om kimmäs staatusõ märk ja mis miis sa õks olõt, kui autoga ei sõida.