permakultuurist

koskil kaugel austraaliamaal lõi üts miis permakultuuri. seo om sääne maaviljelusõ viis kos, matkitas luudust. omma paika pantu tsooni, kos midägi kasvatatas. maad joht ei künneta, egä kultiviirita, kasutatas multši ja komposti. piindra omma rajatu puie ja puhmastü vaihele. nii om tagatu luuduslik mitmeksesisus ja kahjuliku satika ei võta joht võimust. permakultuur ei kätke õnne maaviljelust, seo om terve elostiil ja mõtteviis. egapääva elo om seoga seotu ja lähtust seost. näituses süük, energia, transport, vesi jne. mul om ka väiku plaan võtta säält oppust, siduda seo fukoaka luudusliku  ja mii  kohaliku maaviljelusõga. 

uskumatult kaua kestnud asjad

mõne rõiva, tüüriista ja tarbeeseme omma kestnu uskumatult kavva, mis sõst noid omma ütsjago trüübatu. pildil olõva püksi omma kümmõ aastaka vana, ostetu talnast üte spordi puudi allahindlusõst, ega talv om noid püksõ kantu. seo puutki om juba ammu pankrotin. tossu omma ülõ kümmõ aastaka vana, põra omava na küll lagonemise märkõ ja kasutan noid õnne õvve pääl koosõrdamisõs. habõmõ aomisõ riistapuu käepide om saitsetõist aastat vana(gillete uma). sõs om mul pää kümmõ aastat vana akutrell, mille ostsõ handimannist saa viikekümnõ kruuniga, tüütäs täämpätsõni. noid asju om viil, a mõni asi õks tüütas kogemalda ka päris kavva, ei olõ õnne mooduasi.  ma kasuta asju õks nii kavva kui na är lagunese, mõne asa vastu om mul nõrkus kah, või juhtu, et neo ma vaheta vällä hinne är häomist.

hää hinnaga juust

ma olõ suur juustusõber,a puudin om juust kistumalda kallis, seoga lät hulga süügiraha justupääle. hinna võru maksimarketin omma 90-150 krooni, seo om õks ülõ mõistusõ kallis. vahel tulõ tartn kävvä ja üts kindel kotus midä ma sõs kõlasta om turg. ja säält ma olõ paar kõrda saanu rakvere juustu 55 kruuni killu, tunds olevat peris juust, joht määnegi juustu muudu toodõ. seo om sääl suudus hinna all, ega vast kavva ei kesta, a saa kruuni pääle kilu iist ka ei lähe. päälegi kui rahval om raha vähe, sõs peava neo hirmsa hinna alla ka tulõma.

rõvedad pakendid

ostse üts päiv klicist vahtsõ kaabli. kurat kos seol oll pakendit ümbre pantu. kas sõs tõesti ei saa joht juhet müüa ilma pakendita ? esites om seo raiskaminõ ja tõses lät hulka vaiva ja aigu, et kaabli säält kätte saia. tõses mul ei oleki joht valikut, kui juhet vaja, sõs pean kohustuslikun kõrran seo pakendi üten ostma. majanduslangusõ viljastavan olukõrran piäsiiva olõma noil edu, kiä müüva ilma pakendita ja saava seo pärast odavambat hinda pakku. nonsens, ma piä massma raha asa iist midä mul joht vaja pole ja mida ma joht ei taha. 

külmaraport

mõnus talvõilm jätkus. üüsi om õks pää katskümme kraati külma är. kitsõ omma siiani vastu pidanu, noil om mõnus talvekask sälga kasunu. polaarkitsõ. tarõn langes kah temperatuur hummugus 16-17 kraadi pääle. et vesi kinni ei külmäs lasõ egäs juhus viil pange tsilku, siiani om avitanu. esä käksõ pumbamaja kah kuurmakattõ sõsse, seo hoit kah külmumisõ iist.

-14

näüdässi hummuku kraadiklaas vällän. mulle miildüs sääne külm, om kuiv, päiv paistus ja kõk om valgõ. vällan saa mõnuga toimetada ja sõs tarrõ hinnast lämmistama tulla. külmaga tulõ kitsi iist inämp huulitsõda, kandse noile ala mitu hääd ruga põhku, et na külmaga saasiva hinnast sinna sõsse kaiba. vei ette lepapuid, et na saasiva kuurt jürada, a õdagul vii lämmät vett joogis. edesi luba juba üüsi ütessatõist kraati, õkvalt päris talvõ muudu asi om käen. külmaga om hää leso pääl pikutada ja raamatud lukõ.

siberi pelmeenid

pernaanõ võtse täämpä ette esi pelmeene tetä. retsept sai võetus raamatust : siberi köök. mis kõge ägedam, ta tei neo põdralihast, nigu õks päris värk. saiva kistumalda hää. liha ja tainas olliva tasagaalun. saiva sõs kärgula siberi pelmeeni. tulõ õkvalt paar tunni laska neil seedi ka luussõ minna.