aastad olõ-õi joht velle

aastad olõ-õi joht velle. iilmine aastakka sai juba seo aigu tomatit süvvä. edimäse taime saiva inämb-vähmb samal aol istutatus, a põra omma õnne väiku rohelitse tomati külen. ja kurki saami kah alles edimäisi, iilmine aastakka oll uma kurk vast juba leedokuu algusen süügilavval.

hüdrofoor-grill

innovatsiooni piät õks olõma :) vedeli üts rossitanu hüdrofoor, ma mõtli mis seoga tetä, kõge päält lõigassi tsirriga katõs jupis. siis kai, et aluminõ osa meenutas väega grillahju, õnne veidü korgemb. a sõst ei ole joht midägi, pohja pääle saa laduda maakivve, seo om nigu keris, miä kuumas lätt ja pärast aho lämmi hoit. seo värk sai leedopuulpääval är kah proomitus, tüütasi küll.

pineer-rakettpliit osa 4

ma es jäänu rakettpliidi jõudlusega sukuki rahulõ, üte väiku plaadiga õks pallo är ei tii. a üts tulõkolle tervet suurt pliidirauda är ei lämmista, sõs ma tei tõse mano. lõgassi tsirriga aho kotsile lakke mulgu ja ehiti valgõist šamotteist toro, eo ei ole küll nii hää, kui to edimäne metallist, a neo omma kalli ja ma es ihnanu osta. kivveist tettü ajas kah asa är, tulõ õnne veidü saviga tihedamas tetä. nagu näta om päälmine plaat korgem, kui pliidikere, sõs ei lähe energiat joht pliidi hindä kere lämmistamisõs.

esimesed talvevarud

aig om tetä talvõs tervüssenapsi. ostse kats pudelit kodomaisest rüäst aetu maarahva viina, panni ütte pudelile kummõli ja melissi, tõiste kummeli ja piparmündi.

tomatikasvud

kuulse, et kui võtta tomati külgmise kasvu ja neo maha tsusata, sõs läeva na kasuma. mõtli, et pruuvi perrä.

lambavilla-tõkkemultš

kuna lambavillä-tõkkemultši katsetuse omma seo aoni eduka olnu(väega vähe umbhaina om läbi tulnu, kuigi vill sai otse hainapääle ja juba mineva sügüse), sõs mõtli seo lagjambalt kasutusõlõ võtta. kuna villa jäi veidü perrä ja kässin oll vahtsõ korgpindre tegeminõ, sõs sai papi pääle pantus kiht lambavilla, õks sääne vähembmalt 15 cm korgune. ja pääle nigu ikka sõnnik

 sõnniku pääle muld

mulla pääle põhk. kuna kitsesõnnik oll sääne lahja, sõs ma istuti õkvalt sinna perämisõ kapstataimõ.

madratsmultš

päävakõrda om nõsenu üte vana ja uma ao ammu är elänu vatimadratsi vällä vahetaminõ. a mis tetä vana madratsiga ? prügimäele viia ? seo võtt raha ja ressurssõ. probleem om lahendus ja är tekitagu prügi ! sõs tulli mull idee, a ma kasuta seod tõkkemultšina. seo piäs olõma väega kimmas, ei häo joht paari aastaga. a siin omma umaohu, puuvill millest vatt om tettü om kõge inämp kihvtitatu taim, seoga om ta ütsjagu kihvti täüs. a kui sääl madratsi pääl paar aastat kasvatatda joht süüdavaid taimi, lilli näütüses ? päräst, kui sääl omm hulga orgaanikat pääl mullas är lännu ja madrats ka esi är kõdunenu, sõs vast või juba ka päämise viljuga taimi kasvatada, nagu uba, hernes, kürvits, kurk, kabatžok jne ja sõs viil mõne ao pärast eski juurikit. ma olõ juba elevil, tulõ minna vahtsõt madratsit otsma, sõs saa nakata vanaga katsõtama :) eks ma anna sõs edespidi teedä, kuis mu pruuvminõ õnnestus.
sama hää piäs olõma ka mõni vana puuvilläst pulstivaip.

elu nagu permakultuur

hummokul tiit kitsipuult pallas kuuritu haost pliidi alla tulõ, seoga lämmistad mõsu-ja tšaivii, kiidat naabrimehe nurmel kasunu  ja uma veskin jahvatatud kesvast latsile putru. hindäle uma kitsepiimäst tettü jogurtit, üten uma aia marju ja mahe speltahelbeist. tšai jaos tuut tsoonist üts olevast ürdipiinrast kummelit. lõunaiagu tiit samast pajuhaost suveküüki rakettpliidi ala tulõ ja pernannõ tege lõuna-eestin kasunu tatrikust putru ja kõrvale uma kasvuhuunõst ja piindre päält köögivilja.kuna om leedoõdak, sõs lämi naabrite mano tuld tegema, savusanna võtma, lihä küdsämä ja olut juuma. lihä küdsämise jaos ma olõ tennü vanast hüdroforist grillaho. pääle lätt uma kitseliha, miä om saisnu sitikmara ja hõraku marinaadin.

karjakasv

 lätsi üleeela iispäeva kitsi karamaalt kodod tuuma ja oh üllätüst, aino oll poigega st tütärdega maha saanu. olli na illosti kuivas laknu, uma perämise är süünü. peretütär panni nime kah õkvalt är, seo musta-valge kirjaga nigu lehm om roosi ja tõne lilli.

siin om lilli uma edimäst piimätsilka süümän

mitmekesisus kasvuhoones

seo aastakka mi es pannu kasvuhuunõt joht tomatit täüs. kui noid om pallo ei jaksa noid kõrralikult piirata ja sõs na kasuva väega suurõs. paremb veidõmb ja kõrralikult huuldatu, saak piäs olõma sama. tomatitõ kõrvale sai sõs viil pantu pääkapsta, miä luuva juba pääd, aidua, põrkna jne.sõs saa varemb noid vilju maitsma nakata.

nakatunud permakultuuri

või ütelda, et mii külan om kolm majapidämist permakultuuri nakatunu :)

pioneer-rakettpliit osa 3

es nakanu mu pioneer-rakett õks õigele tüüle. pliidikere om metallist, sõs nakas pliidiraud kõge päält seod rassõt keret lämmistama ja süügi tegemine võt hulga aigu. ma sõs võtse plaati päält är, pandse torosuu viirde kivi ja sinna pääle vana pliidiravvaplaadi. seo lät sõs kipõlt lämmäs. või ka poti õkvalt kivve pääle panna, a sõs vast tahmas kimmäle. seo sisteemi viga om seo, et saa õnne üts anum pliid pääl kõrraga olla. a ma tii kõrvale aho kotsile tõse mulgu sõs saa katte asja kõrraga lämmistada.

fokini kõblas

pilt:http://radostvgizni.ru/ploskorez-fokina
üts imetabane tüüriist, mille mõtli vällä üts vinne miis. midä seoga kõkke tetä saa:

 

saadaval tallnan paldiski mnt 33, väikun aianduspuudin