elu nagu permakultuur

hummokul tiit kitsipuult pallas kuuritu haost pliidi alla tulõ, seoga lämmistad mõsu-ja tšaivii, kiidat naabrimehe nurmel kasunu  ja uma veskin jahvatatud kesvast latsile putru. hindäle uma kitsepiimäst tettü jogurtit, üten uma aia marju ja mahe speltahelbeist. tšai jaos tuut tsoonist üts olevast ürdipiinrast kummelit. lõunaiagu tiit samast pajuhaost suveküüki rakettpliidi ala tulõ ja pernannõ tege lõuna-eestin kasunu tatrikust putru ja kõrvale uma kasvuhuunõst ja piindre päält köögivilja.kuna om leedoõdak, sõs lämi naabrite mano tuld tegema, savusanna võtma, lihä küdsämä ja olut juuma. lihä küdsämise jaos ma olõ tennü vanast hüdroforist grillaho. pääle lätt uma kitseliha, miä om saisnu sitikmara ja hõraku marinaadin.

nakatunud permakultuuri

või ütelda, et mii külan om kolm majapidämist permakultuuri nakatunu :)

kümme aastat teistmoodi eluviisi

seo aastak sa pää kümmõ aastakka tõistmuudu eloviisi. kõk sai alguse, kui ma kai telviisorist uudist naftalekkest merre, kos näüdati nafta sõsen hukka saanu tsirkõ. sõs murdusi mus miski ja ma tundse, et ma olõ kah sääl kaudselt osalinõ ning nii muudu ma inämp edese eläda joht ei saa. nii sai must kõge päält kimmäs rohelinõ. kõgepäält tei hindäle selges, mille neo asa nii omma nagu na omma ning sõs mõtli vällä asa, millest tulõ luubu, määndse ümbre kõrraldada ning määndse kasutusele võtta. uma vahtsõt maailmapilti aviti kokko säädi jaan kaplinski ja fred jüssi kirotise. naksi vähemb autuga sõitma, sõitse inämp bussi ja jalgrattaga , käve jala. süüki naksi otsam inämp turult, vai õkvalt talunike käest, lätsi tassa ülõ mahesüügi pääle. seoaigu elasi ma talna lähkün aidliinan suvilan, sääl oll maja ümbre ka väiku maatükk. seo lubasi esi hindale ka juurukit kasutada. sääl elaminõ es tundunu joht viil kõge rohelisõm, nii ma kolisi paari aastaka peräst võrumaale juuri mano. tassakõiste tulli luudusega kuun olõmise tiidvusele, ka inemeisga olõmise tiidminõ, tiidminõ inemesest, kogokonnast, kodanikuühiskonnast jne. kümnõ aastaka ole ma pallo tiidmisi hankinu ja ello viinu, pallo tiidmisi jätnu. põra, kui ma midagi tii, vai otsusta, sõs ma kaalu, määne mõo om seol luudusele ja kogokonnale ja osa asa omma nii sõsse kasunu, et esi inämp ei panegi tähele, kui tiit otsusit uma tiidmistest ja põhimõttist lähtuvalt. ja miä kõge ägedam, maale tullen kohtasi ma siin võromaal uma tulõvast eloseltsilist, kiä mõtli kah sama muudu, kui ma esi. ega päävaga opi ma õks midägi mano, vii vahtseid asju ello ja mõista mille asa omma nii nagu na omma.

ei ACTA-le, e ei internetitsensuurile "demkraatlikut" moodi

pilt:http://www.pp-international.net/node/505

joht õnne valgevene, vinnemaa ja hiina unista interneti kontrollimisõst, vaid ka "demokraatlikud" maad, sääl hulgan ka eesti, kelle valitsus ei näe ACTA dokumendis määnestki ohtu. seo dokumendi om loonu eraettevõtte ja ette süütnu valitsuseile. kõkke seod om aetu tassa ja salajan. ütesanaga, kui kogemata tõmbad, või kaed netist midagi miä om sääl ebasääduslikult, sõs võidas su internetiütistus läbi lõiku ja saad viil kriminaalsüüdistuse kah kaala. uma alkirja saad sa seo jama vasta anda: https://petitsioon.ee/ei-acta-le

jäätmete iseloom

nigu teedä omma jääke katte muudu, orgaanilisõ ja kunstligu. noide uma vaiheline suhõ sõltus, mis muudu süvvä tetä.

kui tiimi süvva algusüst pääle esi, kuurimi kartuli ja juurika, lõigumi liha, kiidäme, vai küdsame. sõs saami hulga orgaanilisti jäätmit.

kui mi ostami puudist pakendatu ja juba valmistatu süüki, sõs saami sälla tävve plastikut, pappi, vai metalli. orgaanilinõ kuur om asendatu kunstlikuga.

orgaanilisõ jäätme saami tetä kompostis, vai süüta luumilõ, ainõ lät jalki tsõõri käõmä, a plastik lät prügimäele, halevbal juhul mõtsa alla, taaskasutusse lätt õnne veidu ja seogi om jälki seotu hulga energia kuluga. kuigi mi tiimi õks sõõgi esi, tulõ õks ka veidü kilõkottõ, miä omgi mii majapidämise päämine kunstlik jääk.

talsisüük

talsi püha om sõs är peetü ja päiv jälki tiile saadetu. nigu ega kõrd om mii talsisüük uma ja kohalik kraam.

kitseliha-uma

kartol ja juurika-uma

muna-uma

mõdu-uma

kuumvein-uma

kürvits uma

leib-uma

kuuk-uma

siine-uma

verivorst-otepää lihatüüstus

hapukapstas-trolla

vällamaalt oll kanaliha(kogemata) ja riis.

nii saa süügi kokko väiku raha ja puhta toidukraamiga. inämbüs süügist oll uma, vai umakandist.

mõduteo päevaraamat

eela hummogu pandse ankulõ kaanõ pääle ja nõstse vüürusõlõ kulmä. õdagu joht es pidänu vasta ja lätsi laskse üte sortsu mõdu kannu. juba kõlvassi juua, oll tõne kistumalda hää. ingver and mõnuse maidsa. a kangust es olnu viil väega.

sepik

mii olõmi õks seni sepikut puudist ostnu. a põra om pernaanõ paar kõrda sepikut esi tennü. väega hää tull välla, ei tiiäki mille mii toda hinne puudist otsnu olemi, kuigi leibä tiimi ammu esi. egä seo sepikutego joht rassõmb olõ. ja latsõ süüva kah väega hää isoga. jälki om üts süük man, miä tettü maheviljast ja seo vili om kasunu viil mii külan kah. süügil piät õks teedä kasvataja kah olõma, joht õnne om teedä puudi nimi kost sa süügi kodo tuud.

lämmastikuring

edimäne loomulik ja mõistlik lämmastikutsõõr

tõne tüüstuslik, energiat, aigu, raha jne raiskav üte suunalinõ liikuminõ.

tagumiku pühkimise hind

papert kasutaden kulus aig, raha, energia ja luudus. ütski asi pole ütstõsele kasulik.

kasutaden talvõl turbasammalt, suvel puulehti, vai haina, kulus õnne veidü aigu. ja seo, miä perrä jääs om luudusele jälki vajalik.

permakultuuri põhimõtted igapäevaelus

egä sõs permakultuur pole õnne uma maja ja aia kujundamisõ jaos, seo om laiemb mõtteviis. permakuluuri põhimõttid sa kasutada uma elon egäpääva otsusit tehes. lähet puuti usäkut(üsapuutrit) otsma, kaet kos seo puutri om tettü, kas tuutja om ka midägi är tennü luuudõ hoitmise jaos, pallo om puutriga üten ümbrist, raamatit ja muud träna, miä muutuva õkvalt jäägis, pallo ta elektrit võt, kas op süsteem om luudu suurfirma puult (windows), vai tettü paljude inemiste võrgu puult(ubuntu) jne. vai tahat mõnda tüüriista, sõs kaet viil kas seol asal om viil mõni hää võimalus man, midä seoga tetä saa. vai kui kaet puudist mõnd rõivast, sõs mõteld juba ette, et kui seo moodist är lät, vai vanas jääs, mis seoga kasulikku sa edesi tetä. või kui ummi latsili haridust annat, et kaet säändse viisi, miä ütistas ja joht ei erälda last elost. ka inemistega suhelden saa noid põhimõttid tarvitada, inämp ütistuda, kui eräldada, ei jäta suheten jääke perrä, ehk probleeme, ega müüdakõnelemisi vinduma, kasutad veerealade viljakat pinnast. ütesanaga neid põhimõttid saa kasotad kõge puhul, a mi oleme õks innekõkke inemese ja tiimi pallo asjo ilma mõtlemalda, impulssiivsusõlõ tule kah ruumi anda, a kui om aigu perrä mõtelda, sõs saa ka permakultuuri põhimõtid rakendada, kui seod juba kavva ja järjekindlalt tetä, sõs nakas alatiidvus juba esi noid rakendama ja sõs põle inämp uma aju tiidliku mõtlemise osa väega pingutada vaja. inne suuremb pingutus ja sõs saa juba võrkiigen molotada.

ainering

ma ole hinne kah kirotanu luuduse mustilisõst tsõõrist. a seo om kimmäs värk, et tule hindalõ aig-aolt miilde tuletada. luudusen om kõk ütstõsele süük ja ehitusmaterjal. tei mõne sirgelduse mii talo ainetsõõreist. mida lähembal seo tsõõr toimus seda paremb ta inemesele om. uma jäägi viimine saitsme maa ja mere takka võt liiga pallo energiat ja vaiva. kui ma tühenda uma kompostkemmergu sisu mõtsa alla kos kasus lepp küttepuus, siis ma kiirenda seo lepa kasumist ning kõk seo om ilma rahalda. a kui ma lase sita viiga paaki vai merre, sõs ma kuluta vett, puhastusjaama kulutase vii puhastamisõs energiat ja jäägi jõudva õks koheki põllule. a targemb om õks kõk seo kulukas vaheastõ vällä jätta. vai süügijäätmõ, mia om õks targemb uma aian kompostiks tetä, kui prügimäele vidäda, kos ta metaani tekitas ja inemese õhku rikus.

neli aastat kitsedega

põimukuun sai sõs neli aastat, kui mii kitse hindäle tõimi. kats nois must ja vanaprovva om viil miika ja andva kõvaste piima. põra om miil sõs viis kitse. kitsõ omma mii elo tävvelikus ja loomulikus osas saanu. kitsil om pallo anda, piima(juustu, kohopiima ja jogurtit), liha ja sõnnikut. ja hääd tuju kah, kui oleks parasjako sitt om, sõs lähet kaed neid kelme ja tuju õkvalt lät hääs. mii umalt puult sõs pakume vasta hääd süüki ja kuiva külealust.

sann

om kuigimuudu nii kujunenu, et mi käumi sannan pühapäävil, kui just mõnel tõsen nädäli päevan sälg sügeleme ei nakka. mi uma sann ei olõ viil valmis, käüme esä sannan, vai kui kutsutas sõs ka külä pääl.  maarahval oll sann õks pühä kotus, kos tuldi ilmale ja mõsti uma iho ja henge. kõneldas, et sannan ei tohi joht kisada, ropendada, ega peeriskleda. ma ei mõtle ja tunne vähe tõiste, kui ma lähe nigu sanna sõs ma anna uma henge ja iho sanna kätte puhastusõs, lase hinä hindäst priis. ja seo mida sann minust vällä pitsitas ei ole inämp mu hindä tetä, kõk miä vällä tule om oige, higi, halva ja hää mõtte, laulu, roppuse ja peeru. vahest tule õks kimmäs lauluisu pääle ja sõs lase õkvalt mitu regilaulu jutti. vahest tuleva väega hää ja vabastava mõtte. aitüma sannaimä ja sanna esä.

hääd vahtsõt aastat !

päävakalendri perrä tulli 24 ja 25 kuupäiva vaihel meile maavalda vahtnõ aasta.  päiv oll alaten käänüpäivast kolm päiva koton, pääval sünnüpäiv ja naksi 25 talitsekuul jälki uma tiid minõma.  nagu maarahval kombeks täihistasime pühi lookas lauduga, uma tettü  lambapraat, sült, leib, makesüük,  trolla puudist hapukapsta, hapukurk ja verivorst, nopri hapukuur ja või.  suurest puudist saie õnne hõõgveini ja jäätist tuudus. 

allkirjaga gmo vastu

el om nakanu perrä andma ahnõile suurkorporatsioonõile. tahetas lubada euruupa liidun  kasvatada  inemeisilõ  gmo süüki. paremb om seod jama mitte uma maono laska, om päräst sitast rassõmb valla saia.  kõneldas, et gmo päst maailma nällähädäst, ull jutt, mida inämp süüki, sedä inämp inemeisi ja nällätsõit. seo om nigu aututiiga, mii võimi noid lagjambas tetä ja mano ehitädä, a ummikuid seo õks ei lahenda, autusid tulõ õks inämp mano. tõne ull jutt om, et gmo vähendas kihvtitamise vajadust, a mille sõs usa-n kos om enamus gmo, ega aastaga kihvtitamine õnne suurõnõs ? Päälegi om gmo ka talupidäjätele kaholik, ega aasta tulõ osta vahtnõ siime, patendilepingu omma telliskivi paksusõ, trahvi üüratu ja kihvte tulõ osta kindlatõ firmade käest, kõge kallimba hinnaga. seo om õnne kasolik suurfirmaõile ja suurfarmõile, inemene saa sõst õks õnne kaho. uma allkirja seo jama vastu saat anda: https://secure.avaaz.org/en/eu_gmo/98.php?CLICK_TF_TRACK

palju läheb aega ?

ma siin õnne kirota maaviljelusõst, võib jääda mulje, et ma muuga joht ei tegelegi. tegeligult võtt hinda ja uma pere jaos süügi säändsen mahun kasvatamine nädali kotsile koskil kolm tunni. kui kasvatada kõk süük esi, siis lät veidü inämp aigu. keväja ja suvel lät inämp, a sügüse ja talvel vähemp, a keskmine jääs sinna paari-kolme tunni kanti. a paljo ma piäs seo iist palga tüüd tegemä, et osta hinäle säändsen kogusen puhast toitu, hulga inämp. päälegi om seo tüü, vällän pääva ja värske õhu käen, massuvaba ning tii millal tahan, õnne kitse vajava nüsmist ning süütmist ja juutmist. kasutades luudusliku maaviljeluse ja permakultuuri võtteid, lät vähemb aigu ja energiat.

india ja hiina meie talus

om kuigi muudu nii lännü, et pernaanõ om  india ja mina hiina traditsiooni austaja. seo väljendus pernaasõ puhul kundalini joogana ja minu puhul taona.  kui õkvalt temperemente kaia,  sõs  olõ ma kah inämp praktilisõ ja kasina hiinlasõ muudu. minnu om taolus juba pää 20 aastat lummanu. edimõst kõrda kuulse taost keskkuuli filosoofia tunnin, minnu võtse hindä haardõlõ lausõ: toimi toimimalda sõs ei jää midägi tegemalda.  ei mõista ma joht mis seo tao om, a uma harvadõl selgusõ hetkil olõ timäga ütistust kogenu. võit ju taod ega päiv är tunda, a teda kogeda om juba keerulisemb. jooga saladuisi olõ ma kah veidü uurnu ja kasuta seo harjudusi uma võimlemisprogrammin, a filosoofia ei olõ joht mu jaos väega henge perrä. uma jooga tiist või pernaanõ esi kirotada. 

põletame oma üleliigse rasva elektriks

löüdse säändse riistapuu maaülikuuli vüürüselt. ma ole säändset asja internetin kaenu, a edimäst kõrda näi pärisõlt.  väega hää asi, kos ütistatu rasva palutaminõ ja samal aol elektri tegeminõ. ma es pannu joht tähele, kas seo riistapuuga sai midägi praktilist ka tetä, näites telefoni-vai üsäkuakut  laati. kaege kui pallo energiat jääs kokko korjamalda, jõusaaleist ja kodo velotrenažöörõist. puhas raiskaminõ. meil polõs tuumajaama vajaki, kui kõk väntaja olõs ühendatu elektrivõrku, vai varustasi uma huunet ja säädmeid energiaga. tulõs tetä riiklik kampaania, vai tiimi är kampaania loosungi alla " palutmi uma üleliigsõ rasva elektris !", tundus egaljuhul loogilisõmb, kui kivist elektrit palutada.

kogu tõde actimelist

täämpänõ ekspress ütlõs välla toitumisspetsialistide puult ammu vällä kõneldu tõe actimeli kotsilõ.  http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/jultunud-vale-actimel-on-suur-reklaamimull.d?id=29548613 

kõge paremb om õks naturaalnõ jogurt uma koratu, vai turult ostetu marjuga.  tulõ tervislikum ja kõrdi odavabm, ei pea joht kinni masma kalleid reklaamikampaamiad ja tüüd saava kohaliku põllumehe ja marakasvataja ja -korjaja.