hääd eesti asjad

võro abris saapavabrikust ma ole inne ka kirotanu. mõni kuu tagasi oll jälki sinna asja. ostse tüü jaso üte känga ja saapa. omma mõnusa kerge ja ka vett pidäva. joht lagunemisõ märke kah olõ õi.

mineva aastaka ostse talnast laada päält üte talve mütsü, olõ tõist juba aastaka pruuvnu, väega hää. om talna velmardi mütsüvabrikun tettü. põra tull sõs tahtmine ütte soni osta, lätsi sõs õkvalt vabrikupuuti otsma, kos valik suuremb ja hinna madalamba. ja saigi kõk miä ma tahtse.

ostat õks hääd eesti uma kaupa, nii annat uma rahvale leeva lavvale ja säästat luudust kah.

kümme aastat teistmoodi eluviisi

seo aastak sa pää kümmõ aastakka tõistmuudu eloviisi. kõk sai alguse, kui ma kai telviisorist uudist naftalekkest merre, kos näüdati nafta sõsen hukka saanu tsirkõ. sõs murdusi mus miski ja ma tundse, et ma olõ kah sääl kaudselt osalinõ ning nii muudu ma inämp edese eläda joht ei saa. nii sai must kõge päält kimmäs rohelinõ. kõgepäält tei hindäle selges, mille neo asa nii omma nagu na omma ning sõs mõtli vällä asa, millest tulõ luubu, määndse ümbre kõrraldada ning määndse kasutusele võtta. uma vahtsõt maailmapilti aviti kokko säädi jaan kaplinski ja fred jüssi kirotise. naksi vähemb autuga sõitma, sõitse inämp bussi ja jalgrattaga , käve jala. süüki naksi otsam inämp turult, vai õkvalt talunike käest, lätsi tassa ülõ mahesüügi pääle. seoaigu elasi ma talna lähkün aidliinan suvilan, sääl oll maja ümbre ka väiku maatükk. seo lubasi esi hindale ka juurukit kasutada. sääl elaminõ es tundunu joht viil kõge rohelisõm, nii ma kolisi paari aastaka peräst võrumaale juuri mano. tassakõiste tulli luudusega kuun olõmise tiidvusele, ka inemeisga olõmise tiidminõ, tiidminõ inemesest, kogokonnast, kodanikuühiskonnast jne. kümnõ aastaka ole ma pallo tiidmisi hankinu ja ello viinu, pallo tiidmisi jätnu. põra, kui ma midagi tii, vai otsusta, sõs ma kaalu, määne mõo om seol luudusele ja kogokonnale ja osa asa omma nii sõsse kasunu, et esi inämp ei panegi tähele, kui tiit otsusit uma tiidmistest ja põhimõttist lähtuvalt. ja miä kõge ägedam, maale tullen kohtasi ma siin võromaal uma tulõvast eloseltsilist, kiä mõtli kah sama muudu, kui ma esi. ega päävaga opi ma õks midägi mano, vii vahtseid asju ello ja mõista mille asa omma nii nagu na omma.

ploomišnaps

ütskõrd saie kõrtsin hääd ploomiviina. ole seod ka kaubandusvõrgust taga otsnu, a pole siiani löüdnü. mõtli sõs esi tetä pruuvi. ostse puudist kuivatatu musti ploome, valasi maarahva viina pääle ja panni saisma. põra om sõs seo kuu aigu saisnu, naksi sõs pruuvma, mekk oll küll hää, a joht sääne kui tollel kõrtsi uman. tollel oll hää suitsunõ kõrvalmekk.

ilus supp

ka ruug või illos olla !

roosa ja aino kosilane

täämbä tull ainolõ ja roosalõ sikk kosja. kuna tal joht nime es olnu, sõs kutsumi teda jussiks.

nigu kõrralike preilidele kohane, käkseva na hinnäst kosilase iist, ja kaiva iimalt

lõpuks tulliva preili vällä ja naksi ütstõsõ perra kaeminõ

armutrall om tävven huun

teadlikust investeerimisest

kui inemesel jääs raha üle, sõs tek küsümus, kuis seod paigutada. täpsustusõs tulõ ütelda, et mii majapidamisen investeerimisõs ülejääke ei teki, seoga järgnev jutt liigitus vast targutamisõs. a, tulõmi sõs küsümuse mano tagasi, eestin om hulga egasugu investiirmisfonde kohe saa raha kasuma panda, vai panga hoiusele, vai sõs esi aktsiaid osta. perämine om peris keeruline ja vaja hulga aigu. investiirmisefondi tegeva seo tüü su iist är, a võt suurt teenustasu ja fond võiva hoopis miinusõssõ minna ja raha kaotada. päälegi ei ole teeda kohe fond seo raha pane, kas ta õks pane sinna, kos tetäs ausat tüüd, ega lagastata luudust ja vaenata inemeisi. kui, aga tahat uma raha iist saada hääd protsenti, osaleda paigutusen ja investiiri raha eesti uma tootmisettevõtetesse, sõs om hää lahendus hoiu-laenu ühistud. üts sääne om tartu hoiu-laenu ühistu. sääl sa ka muid teenuseid, nigu kindlustamine jne. kodoleht om neil : www.yhistupank.ee . ühistud ei vii kasumit eestis vällä, ega mata seod väärtpaberiturule, vaid raha liigus tagasi realmajandusõlõ, toetamaks väiku ettevõtteid.

ei ACTA-le, e ei internetitsensuurile "demkraatlikut" moodi

pilt:http://www.pp-international.net/node/505

joht õnne valgevene, vinnemaa ja hiina unista interneti kontrollimisõst, vaid ka "demokraatlikud" maad, sääl hulgan ka eesti, kelle valitsus ei näe ACTA dokumendis määnestki ohtu. seo dokumendi om loonu eraettevõtte ja ette süütnu valitsuseile. kõkke seod om aetu tassa ja salajan. ütesanaga, kui kogemata tõmbad, või kaed netist midagi miä om sääl ebasääduslikult, sõs võidas su internetiütistus läbi lõiku ja saad viil kriminaalsüüdistuse kah kaala. uma alkirja saad sa seo jama vasta anda: https://petitsioon.ee/ei-acta-le

ootamatu probleem lindude toidulauaga

mii olemi inne talvõl viinu uma küügijäägi, miä kitsile ei sobi lihtsalt puie alla hunnikulõ. sääl omma tsirgu saanu süvvä. a põra, kui teimi kompostitorni kummeist jäiva tsirgu ilma. päämiselt käveva sääl pruukosti võtman paskrästa ja tialasõ. õnnes oll pernaanõ osa jääke õksi vana kotussõ pääle veenü, põra sõs ma kah vii osa puie alla. ei mõista joht sukuki inne kõge pääle mõtelda, kui midägi ümbre kõrraldad.

esimene talveilm

om lummõ10-15 cm, om külmä 5-6 kraati.

traktor vs kanatraktor

mullõ om juba latsõs pääle hirmale traktori miildünü. ma mäleta, kui olli kolmõ-nella aastanõ, sõs osteti mullõ sääne plastmassist traktor, kos sai esi pääle istu ja sõs pedaalega edesi vändata. ma es olnu inämp nõun magamagi jääma, kui mullõ seod traktorit õdagu sängü üten ei pantu. kui ma vast kümnõ aastanõ oll, sõs tuudi maale vanaimä mano traktor, oh sa tsika, ma es saanu inämp seo otsast maha ja kui iimal juba kuulse, et seo käüma panti sõs juuskse õkvalt tarõst vällä kaema. õnnes oppassi mu lell minnu traktoriga sõitma. kui ma maale elama kolisi, sõs ostse hindäle ka õkvalt traktori. sääne om sõs mu lugu. kui ma naksi permakultuuri uurma, sõs löüdse kanatraktori, ma olõ sellest hinne ka kirotanu, a taha õkvalt säänsest nutikast asast viil mullõ om juba latsõs pääle hirmale traktori miildünü. ma mäleta, kui olli kolmõ-nella aastanõ, sõs osteti mullõ sääne plastmassist traktor, kos sai esi pääle istu ja sõs pedaalega edesi vändata. ma es olnu inämp nõun magamagi jääma, kui mullõ seod traktorit õdagu sängü üten ei pantu. kui ma vast kümnõ aastanõ oll, sõs tuudi maale vanaimä mano traktor, oh sa tsika, ma es saanu inämp seo otsast maha ja kui iimal juba kuulse, et seo käüma panti sõs juuskse õkvalt tarõst vällä kaema. õnnes oppassi mu lell minnu traktoriga sõitma. kui ma maale elama kolisi, sõs ostse hindäle ka õkvalt traktori. sääne om sõs mu lugu. kui ma naksi permakultuuri uurma, sõs löüdse kanatraktori, ma olõ sellest hinne ka kirotanu, a taha õkvalt säänsest nutikast asast viil kirotada.

traktor om hirmus kallis pidäda ja tasus sõs är, kui sul om hulga maad. odavamb ja vanemb vinne traktor vaja kah tihti putitamist ja juppe, seo võt kah õks aigu ja raha. kütuse hinna kah läeva kõk aig ülõs ja toss kihvtitas luudust ja inemeisi.

õnnes om oleman sääne nutikas leiutis, nigu kanatraktor. puur kos omma, kana ja mida lohistatas müüda maad edesi, kui kana omma uma tüü seo kotussõ pääl är tennü. seo sa esi rämpsust ja ülejääkeist tetä. kanatraktor ei vaja kütust, varuosi, ei pea võtma seo ostmisõs pangalainu, ega masma intresse. timä jaos kulus õnne veidü aigu, vett ja terävilja. a tege ta hulga kasulikke asju, kobestas ja väetas maad, häotas umbhaina, and munnõ ja liha.

jälle tormab

tuul ei taha sukuki maha rahunõda, muud kui tormas. kui väsüs tõmbas mõne pääva henge ja nakas jälki kõvaste puhkma. põra om jälki huu ülõs võtnu ja kolistas akna takan.

jäätmete iseloom

nigu teedä omma jääke katte muudu, orgaanilisõ ja kunstligu. noide uma vaiheline suhõ sõltus, mis muudu süvvä tetä.

kui tiimi süvva algusüst pääle esi, kuurimi kartuli ja juurika, lõigumi liha, kiidäme, vai küdsame. sõs saami hulga orgaanilisti jäätmit.

kui mi ostami puudist pakendatu ja juba valmistatu süüki, sõs saami sälla tävve plastikut, pappi, vai metalli. orgaanilinõ kuur om asendatu kunstlikuga.

orgaanilisõ jäätme saami tetä kompostis, vai süüta luumilõ, ainõ lät jalki tsõõri käõmä, a plastik lät prügimäele, halevbal juhul mõtsa alla, taaskasutusse lätt õnne veidu ja seogi om jälki seotu hulga energia kuluga. kuigi mi tiimi õks sõõgi esi, tulõ õks ka veidü kilõkottõ, miä omgi mii majapidämise päämine kunstlik jääk.

hügel(hugel)kultuur

pildid:http://www.richsoil.com/hugelkultur/

Hügelkultuur om põline Saksa aiandusviis, miä om toonu permakultuuri Sepp Holzer. Hügelkultuuri saladuses om pindrale käketu puit. Kimmämätesse pindratesse või käkki tervit maha sadanu puid, miä häomisel andva lämmit ja taimilõ süvvä. Pindra järsu küle, moodustava päivalämmit salvestava saina ja uma korguse tõttu omma hääs tuuletõkkes, eriti kui sääl pääl kasvatada korgeid taimi nigu päävalille vai maapirni. Seo tulemuseõs om lämmi mikrokliima. Seoga tasus pindre tegemisel silan pitä pääva tiikunda ja tuulõ suunda.
Pindre jaos kaivatas haud, miä sügävus vai olla olenõvald pindre suurusõst 30cm kuni 1,5m ning laius 50cm kuni 2m. Kaibmisõl pandas eräldi mätta, edimäne viljakas muld ja sügavamb muld. Hauda laotas puunoti kuhja, pääle mätte, miä pandas tagasperi, sõs sõnnik ja kõge pääle viljakas muld ning põhukiht. Pindre saina suuvitatas tetä 45-70 kraadise nuka all, olenevalt mullast. Liiga järsu saina segäva pindre tihenemist ja tüüd.
Kui pindre süä tetä peenest puidust, sõs seo häos kipõlt, sääl tasus edimese aastaka kasutada üte aastasi taimi, pärast a kate-kolmõ aastasi taimi. Kui pindre sisu om tettü kimmäst puidust, sõs edimesel aastal om tulemus tagasihoidlikum, a ega aastaga lät järjest parembas. Ao joosul puu häose, sõs tuleõ pinnär vahtsõlt ülõs tetä.