lambamassa pastiit

ostse üts päiva tarto turu päält lambamassa. pernaanõ tei sõst sõs lambamassa pastiiti. ma pole joht säänest kraami hinne saanu. sääne lamba erilinõ maitsõ oll kergõlt man. a mullõ miildus seo maitsõ. nüüd saa õkvalt mitü päivä pastiiti süvva.

mõsunulk

suvi om pääaigu kässin ja saa õkvalt minna ülõ öko,loogilisõlõ iho mõskmisõlõ. ehiti täämpä kipõlt vanamaja nulka, puhmi vaihõlõ mõnus mõskmisõ kotussõ. mõskmisõs tarvita päeva lämmistatu vihmavett. a kui vihma pole, nigu põra sõs päeva lämmistatu põhavett, nigu täämpä. 

vihma, vihma on vaja !

aja huugu õllele

kärgulale õlle

sata vihma õllele

kärgulan õlle

kasta nurmõ õllele

kärgulan õlle

meil omma kapsta õllele

närbumassa õlle

meil omma siimne õllele

kuiumassa õlle

aja vihma õllele

kärgulalõ õlle

pildikesi urbanipäeva laadalt urvastes

eela toimusi sõs urbanipääva laat. lahe oll ! rahavast käve väiku kotussõ kotsilõ hulga. esi ma müi rohelise urvaste pankuuke, ostit oll pallo ja eski jäi kuuke puudu. pärast teiva naiskodukaitse tüdrukud viil hääd ruuga, mis ka müüdi kipõlt läbü. mul oll egal juhul lõbus. ostsemi üten viil umakoetu kitsejuustu ja lehmapiima juustu. ka uma häonu kapstataimi asõmõle sai vahtse ostetus.

kuivus tapsõ kapstataimõ

ma ull, ei kastnu kapstataimi katteluuri all ja kuna tsilka vihma olõ õi joht tükk aigu tulnu, sõs kapsta taimõ lehe kuiusiva är. pea saast taimõst jäi perra vast viistõistkümmõnd. ma luutsõ kui maa om alt likõ sõs piisas, a joht es avitanu. maa om likõ taimõ varrõ omma kimmä, a lehe kuiunu. polõ viga, vast saa laada päält viil vahtsõid taimi mano osta.

kodanikeühiskond, kui sõnakõlks

poliitiku kõneleva kodanikeütiskunnast ja seo edendamisõst ning avitamisõst. et kodanikeütiskund piät olõma kimmäs jne. kõk seo om kistumalda hää jutt, a kui kodanikeütistusõ inämp ei piirdu memme-taadi laulujorotamisõ, või külahällü ehitusega, vaid sekkva aktiivsõlt poliitikassõ, ärihuvissõ ja keskkunna küsümuissõ, sõs saava nõist poliitikutõ jaos väega segäva ja arengut pidurdava seltskunna. seltskunnas kiä takistas isiklikke huvve ja arendajatõ huvve. seod suhtumist om näta nii riigi, kui umavalitsusõ tasandin. mu peräminõ kogemus om urvastõ vallavolikogo IRL volikogorühma käituminõ. 

homme üks laadake urvastes

hummen, puulpääva toimus urvastõ keriku man väiku laat, urbanipääva laat. seod laata kõrraldatas juba tõist aastat. müügin om paigalinõ kasitüü, talusüük, vanakraam jne. roheline urvastõ pakk pannkuuki. lähembalt saa teedä:siit

maaviljelus kui kunst

sai sõs eela kapsta maha istutatus.  puulpääva  tõi võru turu päält taimõ, kats kruuni tükist. olli illosaid ja oll äbarikke. naksi juba puulpääva istutamisega pääle, istuti varajasõ kapsta ja lillkapsta ära, üle jäänu jätse pühapäävas. ilm oll istuamisõs hää, sääne sombunõ ja sattõ kerget vihma. rakendi uma jaos vahtsõt viljelusviisi, põhupiinart. pandse papi ja aolehe maapääle, laoti põhu ja vana haina pääle. taimedele tei väikse mulgu sõsse ja sinna na sõs istuti. seo viis piäs lahendama umbhaina ja kastmis probleemi. sääne värk om mõnus nikerdaminõ, nigu kunst, tiit tassa, ega taimõ jaos om aigu. ega mulgu man kait, määne taim sinna sobis. ma tundsi hindäs, et seo omgi mu jaos oige maaviljelus-luuminõ. om ega taimõga ja siimnega ütsitus. sääne massilinõ külbminõ ja põiminõ ei olõ mu jaos, seo om pigem massitüüstus, kui maaviljelus. tõses külvassi veid vahtset muudu hernest, ostse korge kasvuga hernõsiimne, pandse üüpäävas likku, sõs tei väiku savi kuuli, ega ütte pandse üte siimne ja pildse kuuli puhmi ja mataladõ puie alla haina sõsse lakja. kaemi sõs kas nakassõ kasuma ja müüda puid üles tulõma. om hää avastada hind jaos vahtsõid nippe, seo tege maaviljelusõ luumisõs, a joht massi tüüs, miä om ikkäv.

majanduskasv liisinguga

tundub, et me laenasime oma surepärase majanduskasvu. nigu iga liisitud asjaga, saame kohe kätte, aga maksame hiljem. odava laenuraha toel uuendasime oma kodud, autod, tehnika, elektroonika, nüüd said vajadused otsa aga tagasi maksmine jätkub veel kaua. korraga tekitasime suure tarbimise, sealt tuleneva majanduskasvu, kui oleksime oma asju uuendanud tasakesi, siis oleks olnud väike, aga pidev majanduskasv. kasv oli üles ehitatud ainult sisetarbimisele, numbrid uinutasid ja suure eufooria taustal ei mõeldud palju tegelikule kasvumootorile, ekspordile. palju head tööjõudu oli ametis odava laenuraha materjaliseerimisiga ning ekspordisektor tööjõu puuduses ja palgasurve all.

ilmus põrandaalune ökoajaleht

seltskund urvastõ valla inemeisi, kiä huulva uma kodo luudusõst, keskkonnast jne, otsustasiva läbi viia vallan rohelisõ revolutsiooni. edimäsena võeti ette pääst uma valla ainukõ raba ja soo, ess-suu. inemese oma pidänu juba neli aastat suu iist võitlust ja lõppu pole viil nätä. et, utsitada valla inemesi suu pääle mõtlema ja aktiivsõmalt vallavolikogo takast torkama, suu kaitsõ alla võtmisõs, andse seltkund rohelinõ urvastõ välla aolehe. eela sõs sai seod puul päivä välla prinditus, tunnõ oll nigu bolževikul iskra trükikujan. kahos om vallavolikogo uinud olekun ja tule vähe takast torki, et olõs selge, et uma valla keskkunna iist tulõ saista. muyidu kandva egasugu rüüvkapitalisti, kõk lakja ja valla inemese peava sõs perrä jäänu saasta sõsen elama. kaho om õnne seo, et pallo inemese tahtki sita sõsen ellä.

maa tuleb täita kilega

ärkamisajal laulsime, et maa tuleb täita lastega ja laulude ja laste lastega. siis nüüd kui oleme uputanud ennast tarbimise mülkasse, on saanud meie lauluks:

maa tuleb täita kilega

ja plasti ja kilega

loonatalu energiaaasta

ma mõtli, et seo aasta tule talon tetä energia ja ressursi aastas. et uma tegemisõ tulõ säädi energia kokkuhoiu ja minimaalsõ kasutamisõ perrä.

* maja lämmistada kergsaviga

* panna ette kõk sõsemise aknaraami

* ehitada välla vüürüs

* kõk vii lämmistaminõ pliidi päält

* mõsumassina vii eel lämmistaminõ tarõ temperatuurilõ

* suvisõ vii lämmistaminõ päeva energiaga

* vihmavii kasotaminõ tarbõviiks(vihmavii kogumisõ ja puhastamisõ süsteemi tegeminõ)

* umakoetu tuulõgeneraator 

laisa mehe piindramaa

põra om hulga kõneldu põhupiinardõst, et panet aga papi vai papre maha, pääle põhu ja mulla. säändse piindra või õkvalt haina sõsse tetä. pärast om rohimist ka väega veidü. ma ole ka mitu aastat seod mõtten mõlgutanu, aga ei ole millegi pärast ello viinü. ole õks perse upakil piindramaad umbhainast puhastanu. a seo aasta sõs võtse asa ette. ma ole õks väega laisk inemene ja ei viisi eriti rohida ja milles piapki rohima. tulõ õnne juurikit nii kasvatada, et umbhain võimust ei võta. panen sõs piindramaalõ papi, vai kats kuni kolm kihti aolehti, päälõ mulla, sõnniku, põhu, vai kõkk neo segämini. sääne piinar peas hoitma mulla alt kobeda ja niiske ning umbhaina kontrolli all. eks sõs päräst om näta, kas sõst asja ka saa.
täpsembalt või lukõ: bioneer.ee

luudusaid

märkamatolt om maja manu kasunud kõo võpsik ja õkvalt lillipiindrassõ. põra kasussõ sõs lille ja kõo segamini, st lille omma kõostigu alustaimestik. esihindast om luudus kujundanud laheda ja illosa kooslusõ. ma luuda, et pernaanõ ei saada minnu sinna, kirvega kõive ragoma.

luudusõ viguri

koristi lakja jäänu vana lavva prahti ja mis ma näe, üte lavvajupi sõsse om hinnast istutanu mõtsmaasika taim ja uma kasvo viil lakja ka aonu. seo luudus om õks vigurit täüs.

edimõnõ keväjanõ salat

täämpä tei sõs pernaanõ, meie edimõsõst salati ja redissõ saagist salatit. kahos oll toda viil vähe veidü. aga vast paari päävä pärärast saa juba kasvuhuunest kõrraliku saagi.

nõeluss nõelas kitse ninast

eela nõelas nõeluss kitsõ. pernaanõ näi, et kits om imelikult maan, läts sõs kaema ja nõna oll üles paistetanu ja kits esi õnne inisesi. luumaarst soovitas kitsõ varju viia, et ega midägi muud tetä ei oleki. naabrimiis tull avitama ja nii sai kits lauta veetüs. mõne ao pärast oll ta juba jalun ja kooserdi müüda aida ringi, süvva ta es tahtnu. põra om kitsõl nõna nigu kaamelil.

sõda kilekottidele ja muule plastile

enamus pakendijääkeist omma kilekoti, päämiselt leevakoti, sõs  kalapakendi. puudist me kilekottõ ei ei osta, kasutame kreenholmi rõivakotti, mis näge päälegi väega äge välla. leevakottega om probleem, kunaostami päämisõlt vändra ökoleiba, a neo omma pakitu kilekotteile ja tehas om kaugel, et säält esi tuuman kävvä. sõmerpalo vallan om ka uma leevatehas, osa leiba tule säält tuuma nakata, sõs saa vähembalt osadest kilekotteist valla. piimapakendijääke meil ei olõ, kuna kitse andva piima, sõs seod me puudist ei tuu. plastist juugitaarat teküs meil veidü, pudelivett ostami väega harva ja olut osta ma alati klaaspudelin. 

tõne kilesõa rinne, om luudusen vedelev kilõ. kilõ mille om tuul kostkilt valla rebinu, esi koheki vedelema jätnu, vai eelmise elanifu mõtsa alla veenü. kui ma näe mõnda kile juppi vedeleman sõs korja õkvalt üles, vähemba läheva karmanilõ, suuremba vea õkvalt kilejääke mano. 

püvvat kül osta kraami, miä ei olõ kimmalõ pakitu, a õks tekis hulga seod prahti.

sitavedu ja pasteeditegu

täämpätsõs tegevusis olliva sitavedo ja pastiiditego. ma vedasi kitselaudast talvist sitta vällä, sai mitu hääd kuurmat, piindramaalõ kimmäst rammu. a pernaanõ võtse seo aigu pastiidi tegemise ette. ta polnud hinne pastiiti tennü, ma ole ka õnne latsepõlven nännu kui tsia tapmise aigu pastiiti tetti. a põra tull sõs võrgu puule käända ja säält perra kaia. pastiidi sõsse läts veisemass, põrknas, sipul, suul, pipar, prändit, muskaatpähklit, võidu ja oliivõlli. küll oll kistumalda hää, ma sõi õkvalt puul pätsi sepikut pastiidiga är. puudi pasteedi omma täüs kõksugu kahtlast kraami, säilitusainid, maitsatugevdajaid jne. päälegi tulõ esi odavamb, kui puudist osta, õnne aigu lätt veidü.

T150

t150 om mu sõbra a34 lemmik traktor. kuna ta es saanu sitaveo talgutele tulla, sõs ma pane tima jaos neo pildi välla. traktor om mu esa uma.

keväjäne pühajõgi

umakoetu kalendri

pernaanõ om seo aasta kalendri tegemise ette võtnu. ei määnestki puudist ostmist. täämpä tei ta lehekuu valmis. tegemisõs lät vaja fantaasiat, ütelt puult kasutatu papert ja vildikaid. 

kalendriga hoitsemi kokko:

• raha
• mõtsa
• trükivärmi
• naftat

mõtetu telefonikataluugi

ma ei saa arvo mille, viil tettäs nii massilisõlt noid paksõ telefonikataluuge. tääpätsel interneti aol ei ole seol kül määnestki mõtet, raiskava õnne mõtsa. ma ei tii üttegi inemiist kiä neid viil kasutas. ka mulle potsatas aig aolt mõni sääne telliskivi paksunõ raamat postkasi, kuigi ma seod hindalõ tellnu ei olõ, ma ei mõista muud seoga pääle nakata, kui pliidi ala tulõhakatusõs. mõni vana inemene, kiä ei mõista internetti kasutada, vast säält ots infot, a sõs tulõs õnne noile saata. aigaolt helistatas ja küsütas, ega ma taha uma andmeid sinna kataluugi panna, tavalisõlt viil üteldas, et om hirmsalõ mu kotsilõ küsütü, a neil ei olõ infot, no persse, kost ti sõs mu telefoninumbri saiti ? tõses uma anmõid sinna osta om mõtetu, kaso om pää nulli lähedanõ. telefonikataluugi omma nigu määndsegi ürgaigse relikti, mis keelduva vällä suremast.