esmaspäev, 19. mai 2008

maaviljelus kui kunst



sai sõs eela kapsta maha istutatus.  puulpääva  tõi võru turu päält taimõ, kats kruuni tükist. olli illosaid ja oll äbarikke. naksi juba puulpääva istutamisega pääle, istuti varajasõ kapsta ja lillkapsta ära, üle jäänu jätse pühapäävas. ilm oll istuamisõs hää, sääne sombunõ ja sattõ kerget vihma. rakendi uma jaos vahtsõt viljelusviisi, põhupiinart. pandse papi ja aolehe maapääle, laoti põhu ja vana haina pääle. taimedele tei väikse mulgu sõsse ja sinna na sõs istuti. seo viis piäs lahendama umbhaina ja kastmis probleemi. sääne värk om mõnus nikerdaminõ, nigu kunst, tiit tassa, ega taimõ jaos om aigu. ega mulgu man kait, määne taim sinna sobis. ma tundsi hindäs, et seo omgi mu jaos oige maaviljelus-luuminõ. om ega taimõga ja siimnega ütsitus. sääne massilinõ külbminõ ja põiminõ ei olõ mu jaos, seo om pigem massitüüstus, kui maaviljelus. tõses külvassi veid vahtset muudu hernest, ostse korge kasvuga hernõsiimne, pandse üüpäävas likku, sõs tei väiku savi kuuli, ega ütte pandse üte siimne ja pildse kuuli puhmi ja mataladõ puie alla haina sõsse lakja. kaemi sõs kas nakassõ kasuma ja müüda puid üles tulõma. om hää avastada hind jaos vahtsõid nippe, seo tege maaviljelusõ luumisõs, a joht massi tüüs, miä om ikkäv.

Kommentaare ei ole: