-30 ja ellujäämiskunst

veendusin lõplikult tsiviliseeritud inimese rumaluses

vällan om katskümme kraati külmä, taren om mul sügävkülm, miä hoit külmänü süüki miinus katsatõiskümnõ man. ütesanaga kuluta kütõt, et hoita tarõ pää nelikümme kraati lämmäm, kui vällän, a saman hoia tarõn  kasti, miä kuluta elektrit, et hoita sama temperatuuri, miä vällän. anekdoot, a ma ja enamus inemeisi tege nii. määne mõttetu raiskaminõ. tulõ midägi vällä mõtelda, et säändset ulli olukõrda muuta.

loodus teeb tasaarveldust

paistus, et luudus om otsustanu viimatse lahja talvõ tagasi tetä ja lase pakasõl mõnusastõ pauku. põra om sõs külm möllanu pää kui aigu, kui paar sula päivä välla jättä. täämpä oll ka hummukul pää 19 kraati külmä. ja kui illos õks om, karge õhk ning päeva, lumõ ja härmatüse mäng. hummukul tulli pää egäst  küla tarõ korstnast tossu, väega seksikas vaatepilt. 

liiga pallo tsukurt

hiina targa kõnelese, et latsõ hinne 3 eloaastat ei tohis joht lisa tsukurt saia, õnne seod, miä tulõ tavalise toiduga. noh veidü õks või. a liigne tsukur takistas latsõ massa loomulikku arengut. massa tüü om toidust tsukurt sünteesi, a tsukurt süvves lät tsukur õkvalt verre ning mass jääs ilma tüüta. päälegi tsukurt, miä organism ei vaja tulõ massal umakorda är häotda. et sõs tulõs latsõ võimalikult kavva kommeist, küpsistõst, saiast jne iimal hoita.

tarvilised teadmised

ma otsustasi sõs veidü hinnäst harida ja lätsi hiina terviseopetust oppima.  väega tarvilike tiidmisi saa säält, kuis vastavalt aastaaole süvva ja määne eluviis valida. kuis ihon väe liigussõ ja määne elund määndse väega seotu om jne.  talvõl õks tege sälg veidü häda  põra om sõs teeda kost sea häda tulõ.

nostalgia

esimene suusasõit

sai sõs eela edinõst kõrda seo talv pütülavva alla pantus ja nurmõl üts tiir tettü. 

talsilammas

sääne näge sõs välla nülitu lammas.  neli tundi ahon kütsänu jala sulasiva suun.

-16