Üts huvitav värk

Löüdse internetin hulkudes säändse huvitava asa. 
http://www.learningfundamentals.com.au/resources/

täämpätse tegevusõ

Maltsast kasvi välla sääne aiduba.

ehitus jätkub

Vahepääl om edenenu ka kitselaut.

viil maaviljelusõst

Mis om pildil ? Viljadest pakatava piindra ! Võlss ! Maltsa istandus! Õkvalt tulõ minna
põrknaid pästma.

maaviljelusest

Seo aasta om ristõielistega(kapsta, kaalika, naeri, rõika jne) ütel puul. Pandse kapsta taimõ
maha kirp pandse kate päävaga kõk nahka. Ülejäänu saiva uma nina välla pista, kui kirp
na onnes võtse. Vai sai sõs külbmise aigu midägi võlssi tettü, egäl juhul piindramaa om neist
tühi. A vähembalt omma piidi, oa, herne ja tomati kimmä.
Nädäli pärast saa vast ka sitikmara valmis, sõs saa vaarmara kõrvale juba muud ka.

leedopäiv

Sõst aost om juba hulka vett merre voolanu, kui sai perämine kõrd päävikulõ midägi
kirotatu. A maainemeste värk. Tulõ kõk aig piindramaal perse püstü koogutada, või
sõs midägi ehitädä. A nüüd sõs oll pööripäiv ja leedopäiv, sai veidü henge tõmmata.
Ja kui võbin ja vabin ihost vällä lännü saa ki midägi kirotada.
Liinast tulli hulka kammraade külla, liha -ja ollepoti üten. Kus läits sõs liha süümisõs
ja olle juumisõs.  Vanas olemi jäänü, pido lõppi juba üte aigu.
Leedo puulbääva naksi naabrite mant torupilli helü tulõma, ega mii sõs es saanu maha
jäia mängsemi vasta ja nii kõrda müüdä. Vägev, nii kui muistsel aal, a kes toda muidugi
tiid, kuis muistsel aal oll.  Nii paljo liha pole ma saidse aastat süünü, vahepääl lihtsalt joht
es taha, a põra om jälki kimmäs isu pääl, purustatu lihassõit süvvä. Egä inämp ei viisigi
rohkem kirotada, lähe käü vällan kusõl är ja lähe magama.

kitsekints

Ütspäiv saie üte kodokitsõ jala. Mis sõs seoga tetä. Otse internetsit ka, aga sääl es olnu joht paljo
infi, õnne üts ahopraat oll. Tahtse nigu midägi huvitavambat seoga ette võtta. Sõs tulli mõtõ
küdsäda hütsi sõsõn. Nii ma olli inne õnnõ kala küdsänu, a kala om õrna lihaga ja saa
kipõlt valmis. Luumalihaga om õks tõnnõ värk.  Kaibse väiku havva, nii puule miitri
sügävüse, teie sõssõ kimmä lõkke. Mähkse jala fooliumi ja pandse suula ka mano.
Kui tuli oll havvan är kistunu, pandse prae hüdsi sõsse ja katse päält viil saviga kinni. Hindäl oll pitsiti sõsen tunnõ, et sai hüdsi liiga veidu, a  küttepuiest olla hirmsale kahju, nii väiku jala jaos. Laskse sõs kats ja puul tunni jalal maasisen küdsäda. Urgitsi sõs prae lapjuga havvast välla, küll tull hää hais ja rasva tsilkse ka. Edimäne
lõvva täüs oll hää ja pehmekene. A mu sõsetunne, et petta minnu joht. Sõsest oll iks veidü toorõs.
Sõimi päält valmis osa är ja sõs perenannõ praatsõ pannil tuuremba tükü är. Lõppkokkovõtten
läts häste oll hää ja kõtu sai täüs. Ma esi muidu salamisi valmisti juba makaruune kiitmä.

kliimast ja tiidmisõst

Eela trehvässi kullõma määnestki raadiosaadõt, kus Hardo Aasmäe kõnel kliimamuutusist. Mullõ
miildüsi tima saisukotussõ, ma olõ ammu sama muudu mõtlõma nakanu. Et, mi ei tohis võidelda
joht kliima lämminemisõ vasta, vaid vähendada uma saastõt ja rämpsu. Kas inemene om kliima lämmistanu vai ei seda ei tiiä vast kiäki. A seo, et inemen  varsti uma sita sõsse är upus seo
om vast kindel.  CO2 om kasvuhuunegaas, kui me seod liiga palju vällä lasimi, ei ole miil varsti inämp midägi hengeätä.  Kui mi tõse liigi uma kõrvalt är häotami, sõs ei ole inämp inemesel ka
pikka pido. Kõge hullemp tundus, inemese tiidminõ, et ta tiid luududsõst kõkke, tegelikult ei tiiä
ta joht suurt midägi. Üts näide om "halbade" eläjätõ likvidiirminõ ja "hääde" eläjätõ 
soosiminõ. Olõmi soe, kui halva eläja arvukusõ viinu miinimumini ja mõtskitse, kui hää, 
lasknu sigima. Mis om tulemus, soe ründava lambakarju ja kitsõ häotasõ mõtsaistanduisi.
Kui soe kara omma väiku, sõs nad ei saa häste suuri eläjäit jahti ja läheva kergemba vastupano tiid, lambakarja. Kui sutti om veidu, ei pelga kitse inämp ja na saava rahulikult üte kotussõ pääl kavva aigu süvva ja nii na sõs häotasõ nuuri pedäit ja tõisi puid. Kumb sõs om hää ja kumb
halb, olenes kost kotsilt kaeda.